Tüvirakk Autor: Aavo-Valdur Mikelsaar

Tüvirakk on embrüo, loote või täiskasvanu rakk, mis on kindlates tingimustes võimeline iseennast pikka aega taastootma. Ta võib anda ka spetsialiseeritud rakke kudede ja elundite ehituseks. Embrüonaalne tüvirakk saadakse embrüorakkude rühmast, mida nimetatakse sisemiseks rakumassiks. See on osa varasest (4–5 päeva vanusest) embrüost, mida kutsutakse blastotsüstiks. Kui rakud rakkude sisemisest massist eemaldada, siis saab neist katseklaasis kasvatada embrüonaalseid tüvirakke. Need embrüonaalsed tüvirakud ei ole iseenesest siiski mitte embrüod. 

Embrüonaalne idurakk saadakse lootekoest. Täpsemalt, nad isoleeritakse 5–10 nädala vanuse loote gonadaalharja primordiaalsetest idurakkudest. Hilisemas faasis gonadaalhari areneb kas testisteks (munanditeks) või ovaariumideks (munasarjadeks) ja primordiaalsed rakud kas seemne- või munarakkudeks. Embrüonaalsed tüvirakud ja embrüonaalsed idurakud on pluripotentsed (mitmekülgselt arenguvõimelised), kuid oma omaduste ja tunnuste poolest ei ole nad identsed. 

Täiskasvanu tüvirakk on mittediferentseerunud (mittespetsialiseerunud) rakk, mis esineb diferentseerunud (spetsialiseerunud) koes, uuendab iseennast ja võib spetsialiseeruda, andes kõiki spetsialiseerunud rakutüüpe vastavalt sellele koele, kust ta pärineb. 

Eellasrakke leidub loote või täiskasvanu koes. Nad on osaliselt spetsialiseerunud ning jagunedes annavad diferentseerunud rakke. Uurijad eristavad eellasrakke täiskasvanu koest pärit tüvirakkudest järgmisel viisil: kui tüvirakk jaguneb, siis üks kahest uuest rakust on sageli jälle võimeline ennast uuendama. Kui aga jaguneb eellasrakk, võib ta tekitada rohkem eellasrakke või kaks spetsialiseerunud rakku, millest kumbki ei ole võimeline eneseuuenemiseks. Eellasrakud võivad asendada kahjustatud või surnud rakke, hoides niiviisi koe terviklikkust ja funktsioone, näiteks maksas või ajus. Eellasrakud võivad anda lähedasi rakutüüpe, nagu seda on T- ja B-lümfotsüüdid. Kuid normaalses olukorras ei tekita nad laiemat hulka rakutüüpe.