Miks tekib defitsiitne aneemia?
Defitsiitne aneemia mõjutab suuresti inimese enesetunnet – väsimus, peavalu, kahvatu jume ja meeleoluhäired on vaid mõned sümptomitest. Confido Tartu Raatuse kliiniku sisearst dr Karmen Vilde selgitab põhjuseid, mis viivad raua-, B12-vitamiini või foolhappedefitsiitse aneemiani, milline on nende aneemiate ravi ja kuidas neid ennetada.
Aneemia ehk verevaegus tähendab punavereliblede ja hemoglobiini hulga vähenemist veres, mistõttu väheneb hapniku transport kopsudest kudedesse. Aneemia tekkepõhjuseid on erinevaid, siinne artikkel keskendub nn punaliblede ehitusmaterjalide – raud, B12-vitamiin ja foolhape – defitsiitidest tingitud aneemiatele, kuna need on sagedasemad ja tihti saab siin inimene ka ise palju ära teha.
Defitsiitsete aneemiate tekkepõhjuseid on mitmeid:
- imendumishäired seedekulglast (kroonilised põletikud, tsöliaakia, alkoholi liigtarvitamine, mõningate ravimite kõrvaltoime);
- raua, B12-vitamiini või foolhappe vähene sisaldus toidus;
- suurenenud kulutamine (rasedus, rinnaga toitumine, laiusstõbi);
- imendumispinna vähenemine (pärast operatsioone, kus osa maost või kogu magu, osa peensoolest on eemaldatud);
- verekaotus („leke“ seedetraktist, mis on põhjustatud näiteks haavandist, kasvajast või pärakuveenikomudest; günekoloogilised verejooksud, millest enamlevinud on liiga vereohke menstruatsioon).
Sagedasemad sümptomid võivad olla väsimus, juuste suurenenud väljalangemine, kahvatus, vahel ka kollakas jume, lõhed suunurkades, punetav ja valulik keel, õhupuuduse teke koormusel, mis varem vaevusi ei tekitanud, depressioon/meeleoluhäired, keskendumisraskused, peavalu, rahutute jälgede sündroom.
Kuidas defitsiitset aneemiat diagnoositakse?
Üks esimestest sümptomitest on väsimus. Kui see kimbutab juba pikemat aega, tasub alati kontrollida punavereliblede taset. Seda aitab välja selgitada kõige tavalisem esmatasandil tehtav analüüs – hemogramm. Lisaks näitab sama analüüs ära ka kõrvalekalded punaliblede mõõtudes, selle järgi saab arst juba aimu, millises suunas uuringutega edasi minna. Aneemia olemasolul täpsustatakse eraldi nii raua, B12-vitamiini kui ka foolhappe sisaldust veres. Vastavalt leiule kujundatakse edasine uuringuplaan (peitveri väljaheitest, gluteenitalumatuse väljaselgitamine, kilpnäärme funktsiooni kontrollimine, neeru- ja maksaanalüüside kontroll, endoskoopilised uuringud, kompuuteruuringud, luuüdiproovid jne).
Ravi ja ennetamine
Rauapuuduse korral on ravi eelkõige suukaudne asendus. Kerge rauapuuduse korral võib punaliblede tase olla isegi veel normis, kuid rauavarud maksas on otsakorral. Selleks et rauavarusid täita, kulub vähemalt 3–4 kuud, seega peaks ravikuur olema just vähemalt nii pikk.
Erinevad rauapreparaadid on saadaval käsimüügis. Efektiivsemad on sellised preparaadid, kus on lisaks rauale ka C- ja B12-vitamiini, foolhapet, B5-vitamiini, tsinki. Preparaadi rauasisaldus ei pea olema suur, vajalik on hea imendumisega rauaühend. Mida paremini imendub, seda vähem jääb soolestikku rauda ja seda vähem on kõrvaltoimeid – enamus uuematest rauapreparaatidest just sellised ongi. Kui siiski ühtegi rauapreparaati sooleärrituse tõttu võtta ei saa, on alternatiiv raua manustamine veeni kaudu.
Rasedad, imetavad emad, vererohke menstruatsiooniga naised peaksid erilist rõhku panema rauarikkale dieedile ja kontrollima aeg-ajalt hemoglobiini taset. Vajadusel tuleks teha kuure rauapreparaatidega. Vähetähtis pole fakt, et loomne raud on paremini omastatav kui taimne raud. Kui on kalduvus rauavaegusele, tuleks eelistada just esimest. Taimetoitlaste toit peab sisaldama pea kaks korda rohkem rauda, et tagada päevane rauavajadus. Head rauaallikad on tumerohelised köögiviljad, pähklid ja seemned, kaunviljad, metsmaasikad, datlid, aprikoos, porgand, tomat, nõges, lutserni idud.
Kui uuringute käigus selgub B12-vitamiini puudulikkuse põhjusena imendumishäire, siis on tihti abi vaid süstina manustatavast B12-vitamiinist. Kergematel juhtudel sobivad ka suukaudsed preparaadid. Terved inimesed saavad hoida oma B12-vitamiini taseme korras, tarbides muna, piimatooteid, liha (eriti linnu-, lamba- veise- ja ulukiliha) ja kala. Looduses taimsetes toiduallikates B12-vitamiini aktiivses vormis, mida suudame omastada, ei eksisteeri. Taimetoidule üle minnes ja B12-vitamiini toidulisandina mitte tarbides kujuneb defitsiit välja tasapisi mitme aasta vältel, kuni organismi tagavarad on kulutatud.
Foolhappe puuduse ennetamiseks või rasedust planeerides on eriti head folaadi (foolhappe looduslik vorm) allikad pärm, kaunviljad, nisuidud ja -kliid, rohelised köögiviljad, pähklid, seemned, peet, nuikapsas, täistera- ja seemneleib, avokaado, aga ka maks. Üldiselt on folaate paljudes toiduainetes, kuid toidu töötlemisel selle sisaldus väheneb. Värskes toidus on seega folaate kõige rohkem. Alkoholi tarvitamine aga vähendab oluliselt folaatide omastamist. Suurema vajaduse korral saab foolhapet toidulisanditest.
Lisa kommentaar