Dr Rasmus Allikvee: seljavalu ei tohi eirata!

Küürakat ei paranda haud, lükkab Confido seljakirurg doktor Rasmus Allikvee ümber tuntud ütluse. Vastupidi – on aeg vananenud arusaamadest lahti lasta ning seljamurede korral julgelt abi otsida.    

Alustaks hoopis küsimusega – mida arvate seljakirurgina vanarahva väljendist, et parandab küürakat ainult haud?

Ega ma ei arva sellest väljendist tänapäeval mitte kui midagi. See on vanamoeline jutt, et kui inimesel on selg haige või jalga kiirguv valu või on hoopis vanus kõrge, siis polegi midagi teha ja inimene tuleb maha kanda. Tänapäevane meditsiin suudab inimest väga hästi aidata, tehnikad ja implantaadid ning teadus tervikuna on nii palju edasi arenenud, et saame inimest aidata väga kõrge vanuseni, et ta saaks säilitada oma igapäevase elukvaliteedi.

Millised seljahaigused ja -vigastused on Eesti inimestel kõige levinumad?

Kõige levinumad on seljavalud, mis on suuremalt jaolt tingitud diskikulumisest, samuti  ülekoormusest. On ka loomulikult radikulopaatiat – närvijuurte pitsumist lülisambas ning valu ja tundehäireid, mis kiirgavad seljast või kaelast jalga või kätte. Raskel juhul võib see avalduda jäseme nõrkusena või põie- ja soolefunktsiooni kontrolli häirena ning siis on vaja juba kiireloomulist erakorralist sekkumist. Ja siis on muidugi kaasasündinud ja elu jooksul tekkinud haiguseid, näiteks lülisamba kõverdumist ehk skolioosi, lülilibisemist ehk listeesi ja selja närvikanali kitsenemist ehk spinaalstenoosi.

On siin ka mingeid vanuselisi või soolisi eripärasid?

Mehi ja naisi on täna mu praksises üsna võrdselt ning seljavalu käes vaevleb nii väga noori kui ka väga vanu inimesi, aga peamiselt jõuavad meie juurde keskealised. Tänapäeval näeme patsientide hulgas tõesti ka väga noori inimesi, ületreeningute tagajärge, mis väljendub noores eas tekkinud selgroo kõveruses. Ületreenimine on ohtlik, eriti kui alaseljavalu õigel hetkel märkamata jääb. Selle järel võib tekkida lülisambasse väsimusmurd. Siis tuleb teha spetsiaalselt radioloogilised uuringud, röntgen, MRT ja vajadusel kompuutertomograafia. Kui leiame, et lülisambas väsimusmurdu ja lülinihkumisi olnud ei ole, õnnestub vast kolme kuu pikkuse koormusvaba ajaga noorukil taastuda.

Kõige noorema lülisamba operatsiooni olen teinud kümnekuusele lapsele, sagedamini opereerime lülisambakõverustega noorukeid, kellel tuleb titaankruvide ja varrastega taastada lülisamba asend ja tasakaal. Täiskasvanute sagedasemad operatsiooninäidustused on lülilibisemine, diskisopistus ja selja närvikanali ahenemine.

Tarkus ennast hoida

Kuidas saaks inimene seljamuresid ennetada?

Väga hea ja mõistlik asi, mida teha, on end heas toonuses hoida. Keha tüvilihaste ja lihaskorseti toonuses hoid on üks põhiasju. Nii et esmajoones tuleks tegeleda enese füüsilise vormi hoidmisega, aga mõistlikult ja kindlasti üle treenimata.

Kust üldse peaks abiotsingud seljamurede korral algama?

Esimese asjana tuleks katsetada kergemaid käsimüügiravimeid, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli. Kui need ei anna tulemust, peaks pöörduma perearsti vastuvõtule. Eriarsti vastuvõtuks peab perearsti poolt olema saatekiri või e-konsultatsioon. EMOsse tuleb minna siis, kui asi on kriitiline, valu on kümme kümnest, kestab päevi, tekkinud on soole-põie talitushäired. Aga EMO on tõepoolest erakorraliste juhtumite jaoks.

Millal ja kuidas jõuab inimene seljakirurgi juurde? Kas vaja on ka saatekirja?

Siis, kui inimene on perearsti juures ära käinud, seal on teda esmaselt uuritud, kuid kaebustele pole lahendust leitud. Näiteks MRT-d perearst üldiselt ei tee, selleks suunatakse inimene tavaliselt ikka spetsialisti konsultatsioonile. Confido seljakirurgi vastuvõtule saab ilma saatekirjata, samuti on meil tõsiste probleemidega haigetele lühikesed MRT järjerkorrad.

Mis seljakirurgi juures toimub ja millal on kirurgi abi möödapääsmatu?

Tutvume kaebustega, uurime objektiivset seisundit, näiteks jalgade jõudlus ja tundlikkus. Vajadusel teeme lisauuringud, näiteks MRT ja harvem kompuutertomograafia. Alustame konservatiivse raviga – erinevad valuravimid, suunamine füsioteraapiasse. Diski kulumishaiguse ravi on üldjuhul mittekirurgiline. Diski väljasopistuse ehk radikulopaatia puhul võiks konservatiivne ravi kesta kuus kuni kaheksa nädalat.

Kui kaebused ei taandu, soovitan operatsiooni. Operatsiooni käigus eemaldatakse väljasopistunud diskikude ja vabastatakse pitsunud närvijuur. Tänapäeval on tegu päevakirurgilise operatsiooniga ning patisent saab tavaliselt juba õhtuks kodusele ravile. Confido meditsiinikeskuses on tipptasemel operatsioonikeskus. Ooteajad on lühikesed, näiteks radikulopaatia puhul on operatsioonijärjekord alla kahe nädala.

Vaata lisaks:

• Seljakirurgi vastuvõtt
• Alaseljavalu või tugev jalga kiirguv valu võib vajada kirurgi abi
• 6 nõuannet kiropraktikult: kuidas ennetada aiatöödel seljahädasid?
• Millise seljavaluga pöörduda neuroloogile?

Kas see artikkel oli kasulik?