Mida teha, kui infomüra muutub kurnavaks?

Mida teha, kui infomüra muutub kurnavaks?

Ärevus on ühiskonnas juba viimased paar aastat kõrgendatud olnud ning vaimse tervise probleeme esineb järjest sagedamini. Tundub, et see on tänase infoühiskonna „krooniline haigus“, mis pandeemiate ja sõja valguses üha võimu juurde saab. Kuidas end infomüras säästa ja oma vaimset tervist hoida?

Alates nõukogude aja lõppemisest on täiskasvanuikka jõudnud terve generatsioon, kes pole oma elus kunagi sõda näinud. Rahus ja turvatundes on kasvanud ka nende järeltulijad. On loomulik, et sõda mõjub kõigile väga hirmutavalt. Seda eriti neile, kelle jaoks on rahu ja turvalisus olnud iseenesest mõistetavad ning neile baasväärtustele on tuginenud ka kogu nende arusaam tulevikust. See on aga ühtäkki purunenud, progressimüüdis on mõra. Muidugi tekitab see muret, hirmu, ärevust, südamevalu.


Psühholoog ja pereterapeut Julia Laanemets selgitab, et igaüks meist saab teha väikeseid, kuid olulisi asju sõja otseste kannatajate toetamiseks, kuid laias laastus oleme sunnitud taluma ebamäärasust, abitust ja hirmu, sest keegi meist ei saa sündmuste käiku ennustada ja otseselt mõjutada. Mida teha, kui abituse tunne tahab võimust võtta? Laanemets toob välja mõned mõtted, millele keskenduda:

  1. Pea meeles, et Sinu perel ja Sinu riigil on Sind praegu vaja tervena, nii et sea oma (vaimne) tervis prioriteediks.
  2. Räägi. Räägi oma ärevusest, hirmudest, vihast, kahtlustest. Räägi vanemale, sõbrale, õpetajale, treenerile. Välja rääkimata hirm laastab inimest tohutult.
  3. Pea meeles, et kõikide nende raskete tunnete tundmine on normaalne. See on organismi loomulik reaktsioon ohule ja stressile. Luba endale oma tundeid.
Vaatamata sellele, et tunded on loomulikud, ei pea nad Sind juhtima - Sina võid juhtida oma tundeid. Selleks on mitmeid võtteid:

✅ järgi tavapärast päevarutiini – ära jäta tegevusi ära! Jälgi, et läheksid normaalsel ajal magama ja ööuni oleks vähemalt 8 tundi. Söö täisväärtuslikku toitu (võimalikult puhtaid tooraineid, nt köögivilju), joo vett ning liigu. Tore, kui saad liikuda värske õhu käes, kas või pool tundi päevas;
✅ piira (sotsiaal)meedia tarbimist, eelkõige uudiste jälgimist. Piisab, kui loed-vaatad uudiseid kord päevas. See, et vaatad uudiseid sagedamini, maailmaolukorda ei muuda, küll aga mõjutab see negatiivselt Sinu vaimset tervist;
✅ jätka oma tavapärast elu, õnneks on meil see võimalik (see on muide asi, mille eest tänulik olla!). Kohtu sõpradega, tegele meelepäraste tegevustega, kuula lemmikmuusikat, tee midagi, mis Sul hästi välja tuleb. Kui märkad, et tunned end süüdi millegi tähistamise või nautimise pärast olukorras, kus ühel osal Euroopast on väga raske, ära ole enda vastu karm. Kõik tunded on lubatud, ka süütunne. Kuid juhi oma mõte tänulikkusele, et sina siiski saad veel neid asju nautida. Ära keela seda endale.
✅ märka, mis toimub Sinu ümber: kevad on käes, loodus hakkab ellu ärkama, linnud tulevad tagasi, õues kostab nende laulu jne. Pane tähele erinevaid igapäevaseid detaile enda ümber, ole kontaktis ümbritsevaga, mis meil on siin ja praegu (vaata praegu ringi - mida Sa näed?);
✅ hinga – see rahustab. Proovi näiteks Vaikuseminutite harjutusi (https://vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-harjutused/);
✅ kui tunned, et ei saa ärevusega hakkama, ja lähedased ei suuda sind piisavalt toetada, või märkad ise lähedast, kes on hädas ja tunned, et ei suuda teda ise aidata, otsi abi. Mõned kohad, kust abi otsida on sova.ee (SOS Lasteküla chat), peaasi.ee, lahendus.net, Lasteabi telefon 116111 (24h), Ohvriabi telefon 116006 (24h), Hingehoiu telefon 116123 (24h), koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 (eesti keeles) ja 1227 (vene keeles).

Paanikaga mitte kaasa minemiseks on abi ka positiivust sisendavatest lausetest ja mõtetest (affirmatsioonidest), mille võib endale välja kirjutada ja nähtavale kohale panna, et neid endale ikka ja jälle meelde tuletada. Nende lausete abil saad luua endale lootusrikkust, usaldust ja turvatunnet taastava sisekõne. Kuna meie mõtted loovad meie tundeid, ütle järgnevaid lauseid endale iga päev, kas või mitu korda päevas. Kui vaja, sisenda neid ka oma lähedastele.
  • Ma usun ja tõesti tunnen, et olen hoitud ja kaitstud, isegi kui ümberringi on tormised ajad.
  • Kõik läheb hästi. Tean, et kõik läheb alati nii nagu on minu parimates huvides.
  • Ma usaldan ennast. Tean, et mis ka ei juhtuks, saan ma alati hakkama ja leian parima võimaliku lahenduse.
  • Elus on endiselt ka ilusat ja head. Ma märkan seda ja luban endal (väikestest asjadest) rõõmu tunda.
  • Kui vaja, julgen tunda hirmu ja muret. Ma märkan oma tundeid, luban endal kõiki tundeid tunda ega väldi neid. Hingan sügavalt sisse. Välja hingates lasen hirmul, murel ja vihal minna.
  • Jälgin ja märkan, kuhu läheb mu tähelepanu. See, millele ma keskendun, saab jõudu juurde ja kasvab. Valin keskenduda heale ja näha rohkem seda, mis teeb mind rõõmsaks. Kui keskendun rõõmule, siis rõõmutunne minu sees kasvab.
  • Olen tänulik kõige ilusa ja hea eest, mis minu elus on. Olen tänulik oma sooja kodu, toidu, rahu, töö, oma lähedaste, oma lemmikloomade, töö, päikselise ilma, puhta looduse ja valikuvabaduse eest. Tänutunne on kõige lähedasem tunne armastusele – lasen endal seda tunda.
  • Olen teiste vastu heasüdamlik, armastav ja lahke. Seda, mida endast välja annan, saan maailmalt ka vastu.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada