Millal ja miks tuleb võtta probiootikume?

Millal ja miks tuleb võtta probiootikume?

Seedetraktis käib pidevalt nobe töö. Vahel on aga vaja soolefloorat väliste teguritega turgutada ja aidata. Miks soovitatakse selleks probiootikume ja kuidas neid manustada?

Inimese soolestikus elutsevad bakterid jagunevad laias laastus kaheks: patogeenseteks ehk rahvakeeli halbadeks ja mittepatogeenseteks ehk headeks bakteriteks. Kui tasakaal on läinud patogeensete bakterite ülekaalu, tekivad kehal erinevad probleemid, esmajärjekorras kõhupuhitus või seedehäired, nagu kõhulahtisus, -kinnisus või -gaasid. Siis tulevad appi probiootikumid, mis küll ei asenda soolefloorat, kuid aitavad normaalsel olukorral taastuda ja soole ärritust vähendada.

Probiootikumidest on abi mitme kõhuprobleemi ennetamisel. Näiteks aitavad nad antibakteriaalsest ravist põhjustatud kõhulahtisust vältida või juba tekkinud kõhulahtisust kiiremini taandada. Eriti soovitatakse probiootikumikuuri sügistalvisel kõhugripihooajal, aidates vähendada haiguse kulgu ja kergendades selle läbi põdemist. Samuti on kasulik enne eksootilisse paika sõitmist teha läbi kahenädalane kuur, et võõra toidu seedimine oleks kõhule kergem.

Probiootikumid on head ka muude tervisehädade profülaktikas, tugevdades üldist immuunsust. Sügistalvisel ajal soovitatakse lasteaialastele, kelle soolefloora on veel noor, kuni kuu pikkust probiootikumikuuri, ennetamaks haigestumist ülemiste hingamisteede haigustesse. Ka eakatel, kes proteese kannavadad ja kellele võib seetõttu tekkida suhu suusoor, on kasulik vahel teha kuure. Probiootikume soovitatakse profülaktiliselt kasutada ka nendel, kes põevad sageli kuseteede infektsioone ning tupekandidoosi.

Probiootikume võetakse paralleelselt antibiootikumidega, sest viimased võivad enim kahjustada organismi mikrofloorat ning seeläbi põhjustada kõhuvaevusi või suu- ja tupelimaskesta normaalse seisundi häirumist. Seitsmepäevase tugevatoimelise antibiootikumikuuri korral võiks probiootikume kümme päeva kuni kaks nädalat tarbida. Millal alustada probiootikumide manustamist, määrab raviarst.

Probiootikumide tarvitamisel on kindlad reeglid. Enamikke ei tohi võtta kuuma või liiga külma toiduga, gaseeritud jookide, tee või kohviga. Eestis müügil olevad preparaadid on enamasti tootjasoovitusega manustada koos söögiga. Probiootikumide valik on suur – erinevused on koostises, preparaadi vormis ja manustamiskordades. Enne kuuri alustamist tuleb alati konsulteerida arsti või apteekriga. Probiootikume ei tohi tarvitada nõrgestatud immuunsusega inimesed või need, kes kasutavad kasvajavastaseid ravimeid või suurtes kogustes hormoone.

Kuigi probiootikumidest saab korraga kätte suurema annuse, on soolestiku terveks talituseks alati kasulik süüa ka probiootilisi toiduaineid. Need on enamasti hapendatud piimatooted, nagu keefir ja jogurt, või hapendatud köögiviljad, nagu hapukapsas ja hapukurk. Tervislikule seedimisele aitab veel alati kaasa vähemalt ühe liitri vee tarbimine päevas ja igapäevane liikumine.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada