Päästa elusid ka pärast surma

Päästa elusid ka pärast surma

SISUTURUNDUS

Jõulukuul on ikka tavaks olla kaastundlik ja teha tavapärasest rohkem head. Õnnetused ei hüüa tulles ja nii nagu mõtleme oma lähedaste kaitsmisele näiteks elukindlustuse vormis, võiksime mõelda ka sellele, mis saab meist endast pärast surma. Organdoonorlus on võimalus päästa kellegi teise elu siis, kui meid ennast enam päästa ei ole võimalik. Elundite kinkimine ja teise inimese päästmine on hindamatu väärtusega!

Siirdamine on meditsiinivaldkond, kus kõik ei sõltu ainult arstide osavusest. Väga palju sõltub just inimestest, kes on valmis päästma teise inimese elu, loovutades midagi, mida nad ise enam kahjuks ei vaja. Elundite ja kudede doonorlus ajusurma järgselt on üllas heategu, mis aitab päästa kellegi teise elu või parandab oluliselt abivajajate elukvaliteeti. Eestis saab abivajajale siirata elunditest neeru, maksa, kopsu ja pankreast. Kudedest silma sarvkesti, veresooni, luukude ja nahka. Siirdada saab isegi südant – selles osas tehakse koostööd Soome kolleegidega.

Kes saab olla elundidoonor?
Doonoriteks saavad olla inimesed, kelle ajutegevus on lõplikult ja tagasipöördumatult peatunud. Seda nimetatakse ajusurmaks. Ajusurma korral ei ole inimese peaajus verevoolu. Seetõttu on see erinev koomast. Koomas olles inimese peaaju töötab ja verevarustus on olemas. Eluajal saab elunditest loovutada enamasti neeru. Elusdoonorilt neeru eemaldamine siirdamiseks on lubatud vaid inimesele, kellega doonoril on geneetiline või emotsionaalne side.

Doonorelundid ei sobi igale patsiendile. Neid siiratakse alati inimesele, kellele see kõige paremini sobib ja kellel on sellest eeldatavalt kõige rohkem kasu. Kui doonor on ajusurmas näiteks raske trauma tagajärjel, milles on kannatada saanud ka tema elundid, võib juhtuda, et need ei sobi enam siirdamiseks. Elundi saaja valikul võetakse arvesse tema veregruppi, vanust, kehamõõte, terviseseisundit, antikehade esinemist jpm. Seetõttu ei saa elundisiirdamise puhul rääkida pikkadest järjekordadest, sest elundi saajat ei määra mitte oodatud aeg, vaid elundi sobivus. Nii võib juhtuda, et siirdamiseks sobiv elund õnnestub saada juba samal päeval, kui patsient ootelehele võetakse. Samas võib õige elundi leidmiseks kuluda aastaid.

Säästa oma lähedasi tahteavaldusega
Kui arstid ei tea, kas õnnetusse sattunud inimene soovis pärast surma oma elundeid loovutada või mitte, küsitakse seda lahkunu lähedastelt. See võib nende jaoks olla raske otsus, mis tuleb teha olukorras, kus ollakse just kaotanud oma lähedane. Võib juhtuda, et sellises olukorras väljendavad lähedased hoopis oma arvamust, teadmata, et lahkunu soov võis olla teistsugune. Et lähedasi keerulistest otsustest säästa, on oma soovi avaldamiseks kõige parem täita elektrooniline tahteavaldus, kus on võimalik kas nõustuda või keelduda elundite surmajärgsest loovutamisest.

Tahteavalduse allkirjastamine ei tähenda, et elundeid võidakse nõuda ka siis, kui doonor on elus ja täie tervise juures. Elundeid loovutatakse siirdamiseks siiski ainult juhul, kui doonoriga on juhtunud õnnetus ja tema elu ei ole enam võimalik päästa.

Tahteavalduse kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks võib teha iga inimene. Täiskasvanud saavad tahteavalduse täita veebis, portaalis digilugu.ee. Inimese vanus ega haigused ei ole tahteavalduse täitmisel takistuseks. Elundi siirdamise võimalikkuse pärast surma otsustab igal konkreetsel juhul vastava eriala arst.

Elektroonilise tahteavalduse täitmine patsiendiportaalis: 
  • mine veebilehele www.digilugu.ee;
  • sisene sinna ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-ga;
  • vali menüüst „Tahteavaldused“ ja „Elundite loovutamise tahteavaldus;
  • märgi oma nõusolek või keeldumine ning kinnita see digiallkirjaga.

Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta, kui selleks soov tekib. Tahte avaldamine on oluline ka siis, kui sa ei ole nõus oma elundeid loovutama. Oma otsusest anna kindlasti teada ka lähedastele.

Eestis on elundidoonorluse tahteavalduse täitnud vaid 2,3% täiskasvanutest, kuid see võiks olla vähemalt 10% elanikkonnast. Sealjuures ei ole protsendi tõstmine eesmärk iseeneses. Oluline on jõuda selleni, et iga Eestis elav inimene väärtustaks elundidoonorlust kui hindamatut heategu ning mõistaks nii enda kui lähedaste rolli selles protsessis.
Loe doonoriks olemise kohta lähemalt veebilehelt https://elundidoonorlus.ee/

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada