Millal peaks logopeed lapse kõne arengule kaasa aitama?

Millal peaks logopeed lapse kõne arengule kaasa aitama?

Iga lapse kõne areneb oma tempos. Täiskasvanud saavad aga sellel teekonnal tublisti abiks olla: mida mitmekesisematel teemadel lapsega rääkida ja koos mängida, seda rikkalikumalt areneb lapse kõneoskus. Millised on eakohased kõne arengu etapid?  Millal võiks pöörduda logopeedi poole?

Võib öelda, et lapse kõne areng saab alguse juba emaüsas kuuendal raseduskuul, kui areneb välja kuulmiselund. Pärast sündi läbivad kõik lapsed rääkima õppides samad etapid: koogamine, lalin ja üsna pea, esimese eluaasta täitumise lähenedes kostab pisikeste huulte vahelt esimesi sõnu. Pärast esimeste sõnade välja ütlemist hakkab lapse sõnavara kiirelt täienema.

Üheaastasel lapsel on esikohal veel mittesõnaline suhtlemine, ent täiskasvanuga koos askeldades hakkab arenema ühe-kahesõnaliste ütlustega dialoog. Laps kasutab lihtsamatest häälikutest koosnevaid lühikesi sõnu tuttavate asjade nimetamiseks, sõnad võivad olla ka lihtsustatud, näiteks auto asemel võib ta öelda ato. Ta kasutab ise ja mõistab lühikesi ütlusi või korraldusi, nagu too tass ja anna emmele. Üheaastasele meeldib koos täiskasvanuga vaadata pildiraamatuid, osutada pildile ja öelda selle kohta sekka ka mõne sõna. Veel oskab ta kasutada mõnda viisakussõna, nagu aitäh.

Üheaastase lapsega peaks logopeedi poole pöörduma, kui laps ei reageeri oma nimele või ei pööra tähelepanu, kui temaga räägitakse. Kui ta ei mõista lihtsaid korraldusi, ei kasuta oma soovide väljendamiseks kehakeelt, hingab läbi suu, hoides suud avatuna, ja kui esineb süljevoolust.

Kahe- ja kolmeaastaste laste rääkimisoskus on väga erinev. Kaheaastaseks saades kasutab laps umbes 50 sõna. On lapsi, kes ütlevad üksikuid sõnu, ja on lapsi, kes lasuvad lihtsaid lauseid. Tähtis on, et laps mõistaks talle suunatud kõnet. Kaheaastane räägib sellest, mida ta katsub, näeb ja kuuleb. Kolmeaastane on suur maailmaavastaja, esitades palju ja pidevalt miks-küsimusi. Kolmene eelistab suhelda täiskasvanutega, kuid aina rohkem meeldib talle jutustada ka eakaaslastega. Kolmeaastase jutt on enamasti ka võõrale täiskasvanule arusaadav.

Kahe- ja kolmeaastase lapsega peaks pöörduma logopeedi vastuvõtule, kui laps ei hoia silmsidet, ei tunne huvi mängimise või suhtlemise vastu täiskasvanute ja teiste lastega. Laps ei räägi ja eelistab suhelda žestide või miimikaga. Ka siis tuleks mõelda logopeedi külastamise peale, kui tundub, et uute sõnade ja sõnavormide tulek on aeglustunud või kui hääldus on ebaselge, ta ei mõista kõnet ja ei tunne huvi raamatute vastu. Muret peaks tekitama, kui lapse suu on rahuolekus sageli avatud, kui ta hingab läbi suu.

Nelja- ja viieaastane laps on agar suhtleja. Ta saab igapäevasest jutust hästi aru, osaleb vestluses, küsib küsimusi, suutes kuulata ka vestluspartnerit. Ta avab end aina täpsemalt ja keerulisemate väljenditega. Lapsel on rikkalikult sõnu, et rääkida asjadest ja tegevustest. Viiene hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid.

Nelja- ja viieaastane laps vajab logopeedi abi, kui tema suhtlemisoskus on vähene, tema hääldus on ebaselge ja kõne on kuulajale raskesti mõistetav. Kui tema mõned häälikud asenduvad teistega või suisa puuduvad, laused on lühikesed ja ebaloomulikud.

Kuue- ja seitsmeaastane koolieelik räägib valdavalt palju ja meeleldi. Tema jutt on ladus, teistele arusaadav ja väljendusrikas. Ta püsib jututeemas, ootab oma vestluskorda ja kuulab viisakalt teisi. Koolieelik kasutab oma sõnu ja häält vastavalt suhtlusolukorrale – mõni, kes räägib kodus vabalt, võib võõrastega valida sõnu või näiteks muuseumis sosistada. Koolieelik teab seost põhjuse ja tagajärje vahel ning oskab oma arvamust põhjenda.

Koolieelikuga peab logopeedi poole pöörduma, kui lapse kõne on endiselt ebaselge, sõnavara on kasin, laused on lihtsad ja lühikesed, kui tema jutus esineb palju vigu, kõne areng on aeglane ja vähene. Ka see on probleem, kui lapsi ei suuda oma mõtteid teistele väljendada. Ohumärgiks on, kui tähtede õppimine on lapse jaoks keeruline ja tähed ununevad kiiresti, kui talle ei meeldi jutustada ning ta ei tunne kirjutamise ja lugemise vastu huvi.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada