Traumaterapeut jagab soovitusi, kuidas kodune isolatsioon või karantiin üle elada
«Theodore Roosevelt on öelnud: tee seda, mida saad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled,» soovitab traumaterapeut ja kriisikonsultant Maire Riis koduses isolatsioonis või karantiinis viibijatele.
SOOVITUSED KODUSES ISOLATSIOONIS VÕI KARANTIINIS OLEVALE INIMESELE Maire Riis traumaterapeut, kriisikonsultant
«See, et viirus on pannud sind kodusesse isolatsiooni või karantiini, ei tähenda, et annad sellele kontrolli oma elu üle,» rõhutab Riis terviseameti karantiinisoovitustes.
Traumaterapeudi sõnul on oluline meeles pidada, et teed ühiskonnale teene – kodune isolatsioon või karantiinis olemine aitab teisi ja vähendab nende nakatumise võimalust. «Oma isetu tegevuse kaudu näitad sa kollektiivset sotsiaalset vastutust ja annad oma panuse viiruse leviku tõkestamiseks. Sel moel mõeldes on kergem säilitada eneseaustust,» ütleb Riis.
Kui isolatsioon või karantiiniperiood on läbi, peaks teistel inimestel see meeles olema, et nad ei hoiaksid eemale neist, kes seda kohustust on täitnud.
Mida kodus teha?
Püsi aktiivne, loo igapäevarutiinid
«Loo endale igapäevaste tegevuste rutiin, et teaksid, mida sellel päeval teed. Nii suurendad kontrolli oma elu üle ja vähendad abitust, suurendad stabiilsust ja turvalisust,» rõhutab Riis. Füüsiline koormus, näiteks harjutuste tegemine, hügieen ja regulaarsed tegevused, nagu kindlatel kellaaegadel söömine, suhtlemine teistega, õppimine, muusika kuulamine, raamatu lugemine, asjade sorteerimine, aitavad luua korrastatuse, mis on vajalik uues ja ebaselges olukorras.
Suhtle teiste inimestega
«Sotsiaalmeedia võimaldab teil vestelda ja näha teisi Facebooki, Skype'i ja muu sotsiaalmeedia kaudu. Suhtle telefoni teel. Loo endale harjumus, kui sul seda varem pole olnud, suhelda teiste inimestega iga päev. Suhtlus on isolatsioonis või karantiinis olles eriti oluline,» tõdeb Riis. Samuti tuleb anda oma suhtlusringile sellest soovist teada. Riis ütleb aga, et teistega rääkimisel ei peaks põhiteema olema koroonaviirus.
Muremõtteid saab ohjata
«On loomulik, kui sa muretsed võimaliku nakatumise pärast. Kui sul on aga liiga palju muremõtteid, mis pole seotud tervisekaebustega, mille osas arstiga konsulteerida, siis tuleks need mõtted kontrolli alla saada,» märgib traumaterapeut. Võid need mõtted peatada, öelda endale «stopp» ja asendada toetavate mõtetega, näiteks: «ma teen, mida suudan»; «ma tulen toime» või öelda endale midagi, mis on sind ka varem toetanud.
Riisi sõnul on abiks, kui juhid mõtted eemale: vaatad filme või seriaale, mängid (rahulikumaid) videomänge, lahendad ristsõnu, sudokut, paned puslet kokku, loed raamatut, mängid lauamänge või tegeled muu endale meelepärase tegevusega. «Sa võid oma muretsemist edasi lükata ja piirata seda kindla ajaga päevas. Kuid mitte vahetult enne magamaminekut. Näiteks pealelõunal 10–20 minutit. See on sinu «muretsemise aeg»,» annab Riis näpunäite. Kui muremõtted tulevad teisel ajal ja nendega midagi muud peale muretsemise teha ei saa, lükka need edasi lubatud muretsemise ajale. Riis soovitab endalt küsida, kas on midagi, mida saad enda olukorda arvestades teha. On midagi, mis parandaks su enesetunnet? Tee seda.
Piisab, kui viid end uudistega kurssi mõned korrad päevas
Kui pidev uudiste jälgimine teeb rahutuks, piira seda – see aitab rahulikuks jääda. Riis ütleb, et piisab, kui jälgid neid mõned korrad päevas.
Lisa kommentaar