Levinud vererõhuravim võib suurendada südame seiskumise ohtu

Levinud vererõhuravim võib suurendada südame seiskumise ohtu

Uus uuring leidis, et levinud angiini ja kõrgvererõhutõve ravim võib suurendada ootamatu südame seiskumise riski.    

Hiljutine uuring kasutas Euroopa taaselustamise nõukogu projecti Escape-net registrit ning tuvastas ühe levinud ravimi toimeaine, mis suurendas südame seiskumise riski võrreldes analoogse ravimiga, vahendab Medical News Today

Dihüdropüridiine kasutatakse angiini ja kõrgvererõhutõve ravimiseks. Hiljutine uuring keskendus kahele sellisele toimeainele: nifedipiin ja amlodipiin. Uurijatel oli ligipääs Hollandi taaselustamise uuringule ja Taani südameseiskumise registrile. Kokkuvõttes vaadati 10 000 inimest, kes võtsid dihüdropüridiine ja 50 000 pealist kontrollgruppi.

Analüüs näitas, et kõrge annuse nifedipiini võtmine tõstis märgatavalt haiglavälise südame seiskumise riski. Oht oli kõrge võrreldes nendega, kes ei võtnud dihüdropüridiine üldse või võtsid sama toimega amlodipiini. Kuigi kaks ravimit töötavad sama mehhanismiga, siis tõstab üks südame seiskumise riski. Ka tehtud laborikatsed näitasid sama tulemust. Dihüdropüridiinid töötavad blokeerides L-tüüpi kaltsiumikanaleid, muutes seeläbi südame rakkude tegevuspotentsiaali lühemaks. Väljend «tegevuspotentsiaal» kirjeldab närvides ja lihastes rakumembraani laengu muutumist, mida seostatakse impulsside edastamisega. Tegevuspotentsiaali lühenemine võib suurendada südame rütmihäirete riski ja viia südameseiskumiseni. 

Mõlemaid ravimeid on siiani peetud võrdselt turvaliseks ja efektiivseks ning kumbagi ei ole seostatud südame seiskumisega. Neid kirjutavad välja kardioloogid ja üldarstid ning ravimi valik sõltub tihti arsti eelistusest või varasemast kogemusest. Uurijate sõnul annavad nende leiud alust arvata, et kõrge annus nifedipiini võib suurendada südame seiskumise ja rütmihäirete riski, kuid sama toimega amlodipiin seda ei tee. Kui ka teised uuringud tulemusi kinnitavad võib seda uurijate sõnul tulevikus ravimi määramisel arvesse võtta. Kuna tegu on uue uurimissuunaga, on oluline tulemusi korrata suurema inimeste hulga peal ning kasutades teistsugust valimit. 


Uuringut kommenteerib ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius:  

Eelmisel aastal kasutas Eestis nifedipiini igapäevaselt hinnanguliselt 1500 patsienti. Võrdluseks amlodipiini, millega nifedipiini antud uuringus võrreldi, kasutas eelmisel aastal umbes 35 000 inimest iga päev.

Antud uuring on registripõhine ning esitatud konverentsiettekandena. Seetõttu, nagu ka autorid märgivad, on selle riski kinnitamiseks tarvilik teha täiendavaid uuringuid.

Registriandmetele põhineva uuringu peamine metodoloogiline probleem on see, et patsiente ei ole võimalik randomiseerida, mis tähendab, et antud uuringu kontekstis võis nende patsientide, kes said nifedipiini, kardiovaskulaarne risk olla juba algselt teistsugune, kui amlodipiini saanud patsientide risk. Sellepärast viitavatki autorid, et see on esimene sellelaadne ilming ning selle kinnitamiseks peab seda signaali edasi uurima.

Kui andmeid koguneb piisavalt, hindavad selle riski sagedust ning tõsidust ravimiohutuse eksperdid üle maailma ning vajadusel viivad raviminfodesse sisse vastavad hoiatused või soovitavad kasutusele võtta muud sobilikud meetmed. Näiteks piiratakse näidustust või lubatud päevaannust. Hetkel on nifedipiini suurim lubatud annus 80 milligrammi päevas. Uuringus nähti, et südameseiskuse risk suurenes patsientidel kes said üle 60 milligrammi nifedipiini päevas. Samas tavapärane annus on pigem 20-40 milligrammi päevas.

Kuna tegemist oli esimese uuringuga, milles selline nifedipiini kõrvaltoime leiti ning see ei ole ravimiinfos kinnitatud, siis ei ole see teadmine avalikkuses ka laialt levinud. Kui ülalviidatud komiteed leiavad selle riski reaalse olevat ning võtavad kasutusele riskimaandamise meetmed, siis kindlasti teavitab ravimiamet sellest ka Eesti tervishoiutöötajaid ning avalikkust. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada