Küsimused, mille vastuseid peaks iga diabeetik teadma

Küsimused, mille vastuseid peaks iga diabeetik teadma

Ida-Tallinna keskhaigla diabeediõe Marje Klauksi sõnul küsitakse tihti ravimite võtmise vajalikkuse ning kindlate toitude söömise kohta. 


Mul on küll veresuhkur kõrge, kuid ma ei tunne ennast üldse halvast? Miks ma pean seda ravima?

Vahel ei pruugi kõrge veresuhkur endast märku ega mingeid kaebusi anda. Kõrge veresuhkur kahjustab veresooni kogu kehas ja närve. Diabeedi kaugtüsistused on südameinfarkt, ajuinsult, pimedaks jäämine, haavandute teke (kui veri on magus, siis halvad paranevad raskelt). Kõrge veresuhkur teeb kahju ka siis, kui ei anna tunda.

Milline on normaalne veresuhkur?

  • Hommikune tühjakõhuga mõõdetud suhkur 7mmol/l või üle selle.
  • Keset päeva mõõdetud veresuhkur rohkem kui 11,1 mmol/l
  • Glükoositaluvuse testis rohkem kui 11/1 mmol/l
  • Kolme kuu keskmine veresuhkur üle 6,5 mmol/l

Kui veresuhkru tase ei ületa päris neid norme, kuid jääb sinna lähedale, on patsiendil diabeedieelne seisund, mis on omakorda paljude teiste haiguste riskifaktor.

Miks veresuhkur peale sööki tõuseb?

Pärast söömist lagunevad meie toidus sisalduvad süsivesikud glükoosiks, mis imendub verre. Seetõttu tõusebki veresuhkur.    

Arst kirjutas mulle vererõhurohud, kuid kas ma pean neid võtma?

Tüsistuste esinemine ei ole seotud ravimite võtmisega, vaid veresuhkru tasemega. Kui inimene teeb elustiilimuutusi ja seeläbi veresuhkur langeb, siis ei pea ravimeid võtma.    

Kui pika kuuri pean ma veresuhkru rohtude kuuri tegema?

Kuna diabeedirohul ei ravi, vaid mõjutavad veresuhkrut, siis tuleb neid võtta terve elu või nii kaua kuni veresuhkrutase normaliseerub. Kui elustiilimuutused muudavad vererõhku, siis pole ravimeid vaja enam võtta.

Kas saan apteegist toidulisandit, mis diabeedist terveks raviks?

Vitamiinid ja toidulisandid võivad toetada diabeediravi, kuid terveks need ei ravi.

Kas suhkru võib mee vastu vahetada?

Ka looduslikud suhkrud tõstavad veresuhkru taset. Mesi tõstab veresuhkru taset täpselt samamoodi nagu sahharoos ehk lauasuhkur. Veresuhkrutaset tõstavad kõik suhkrud: viinamarjasuhkur, piimasuhkur, puuviljasuhkur, ka naturaalne mahl ja puuviljad.

Aga mida ma süüa võin?

Süüa tuleb regulaarselt. Kombineeri süsivesikuid ja valke, eelista madala suhkrusisaldusega tooteid, söö kiudainerikast toitu, köögivilju, eelistada toite, kuhu pole lisatud suhkrut. Liha ja kala söömine on samuti oluline, sest sealt saame eluks vajalikke valke.

Kas kartulit võib süüa?

Kartul on väärtuslik süsivesikuallikas, see sisaldab ka palju kaaliumit ning seda võib diabeetik süüa. Tuleb lihtsalt jälgida veresuhkru taset. Keedukartul on alati tervislikum valik, kui praetud või friteeritud kartul. Süüa võiks ka koos koorega, sest nii saame lisaks kiudaineid. See sobib hästi hommiku- ja lõunasöögi osaks.

Kui palju vett peab jooma?

Täiskasvanu veevajadus 28-35 ml kehamassi kilogrammi kohta. See tähendab, et 70-kilogrammisel inimesel on see 2170 milliliitrit. Toitumissoovitusi jälgides saadakse toidust 1 – 1,5 liitrit vett. Vett on peaaegu igas toidus, vett saame näiteks supist, teest, kohvist, mahlast, köögiviljadest, puuviljadest. Lisaks tekib ainevahetuse käigus ligikaudu 300- 400 milliliitrit. Seega jääb alles 570 milliliitrit vett, mis teeb umbes kaks klaasi päevas.

Kas kehamassiindeks sõltub vanusest? Kui olen vanem, kas ma võin kaaluda rohkem?

Eakate kohta on tehtud uuring, kus raske haigestumise puhul annab natuke suurem kaal parema elulemuse. Alla 65-70 aastastel kehamassi indeksiga vahemikus 25-29 ülekaal. Kõrgemas vanuses eakate kehamassiindeks võib olla 24-29 vahel, et kehal oleks vahendeid, millega raskest haigusest välja tulla.

Kui palju võin valget suhkrut süüa?

Päevane lubatud suhkrukogus on individuaalne, sest sõltub inimese päevasest energiavajadusest. 2000 kilokalori puhul ei tohiks lisatud suhkruid olla rohkem kui 50 grammi.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada