PK-MERZ 100 MG

Parkinsonism (v.a ravimitest põhjustatud).

Enne ravi alustamist ning esimesel ja kolmandal ravinädalal tuleb teha EKG (50 mm/s) ning määrata
Bazetti valemi abil sagedus-korrigeeritud QT aeg (QTc). Selline EKG tuleb teha ka enne ja 2 nädalat
pärast iga järgnevat annuse suurendamist. Edasised EKG kontrollimised tuleb teostada vähemalt üks
kord aastas. Ravi peab vältima või katkestama patsientidel, kellel QTc algväärtus on üle 420 ms, kellel
esineb amantadiinravi ajal QTc tõus üle 60 ms või QTc on üle 480 ms ning samuti patsientidel, kellel
esinevad eristatavad U-lained.

Järgides ülaltoodud ettevaatusabinõusid ning võttes arvesse lõigus 4.3 toodud vastunäidustusi, on
võimalik vältida väga harva esinevat, kuid eluohtlikku kõrvaltoimet torsade de pointes ventrikulaarset
tahhükardiat.

Üksikannus ja päevaannused:

Parkinsoni sündroomi ning ravimitega seotud liigutuste häiretega patsientide ravi tuleks tavaliselt
alustada järk-järgult, lähtudes annuse määramisel terapeutilisest toimest.

Ravi tuleks alustada annuses 1 PK Merz 100 mg õhukese polümeerikattega tablett (ekvivalentne
100 mg amantadiinsulfaadiga päevas) üks kord päevas esimese 4 kuni 7 päeva jooksul, millele järgneb
annuse suurendamine üks kord nädalas ühe tableti kaupa kuni säilitusannuse saavutamiseni.

Tavaliselt on efektiivseks annuseks 1 kuni 3 PK Merz 100 mg õhukese polümeerikattega tabletti kaks
korda päevas (ekvivalentne 200-600 mg amantadiinsulfaadiga päevas).

Eakatel patsientidel, eriti neil, kellel esinevad ärevus- ja segasusseisund või teadvushäired, tuleb
alustada väiksemast algannusest.

PK-Merzi kombineerimisel teiste parkinsonismivastaste ravimitega tuleb ravimi annus määrata iga
patsiendi jaoks individuaalselt.

Patsientidel, keda on varem ravitud amantadiini infusioonilahusega, võib ravi alustada suurema
algannusega.

Kui parkinsonismi sümptomid ootamatult süvenevad või tekib akineetiline kriis, tuleb alustada ravi
PK-Merzi infusiooniga.


Annustamine neerupuudulikkusega patsientidele:

Neerupuudulikkuse korral tuleks ravimi annust vähendada järgmise skeemi alusel:

Glomerulaarfiltratsioon (ml/min) Annus
Annustamisintervall
(amantadiin-
sulfaat, mg)
80…60
100
iga 12 tunni järel
60…50
200 ja 100*
ülepäeviti
manustatakse vaheldumisi 1x1 ja 1x2 100 mg
amantadiinsulfaadi tabletti
50…30
100
1 kord päevas
30…20
200
2 korda nädalas
20…10
100
3 korda nädalas
<10 ja hem
100 või
odialüüsitavad
1 kord nädalas või
patsiendid
200
üle nädala
*
Kreatiniini kliirensi arvutamiseks kasutatakse valemit:
Cl = (140 - vanus) x kehakaal / 72 x kreatiniin
Cl = kreatiniini kliirens (ml/min); kreatiniin = kreatiniin plasmas (mg/100 ml)

Valem võimaldab arvutada kreatiniini kliirensi väärtust, mis on võrdne inuliini kliirensiga.
Täiskasvanud meestel on glomerulaarfiltratsiooni kiirus 120 ml/min, naistel 85% selle väärtusest.

Amantadiin on vähesel määral dialüüsitav, ligikaudu 5% ulatuses.

Manustamisviis ja kestvus:

Õhukese polümeerikattega tablette tuleb võtta vähese vedelikuga, eelistatult hommikul või
pärastlõunal. Viimane annus tuleks võtta enne kella 16.00.

Ravi kestvus sõltub haiguse iseloomust ja tõsidusest ning selle määrab raviarst. Patsiendid ei tohi ravi
katkestada ühepoolselt.

PK-Merz 100 mg õhukese polümeerikattega tablettide võtmise järsku lõpetaist tuleb vältida, kuna
Parkinsoni tõvega haigetel võib sellisel juhul tekkida ekstrapüramidaalsümptomite tugev ägenemine,
mõnikord koos akineetilise kriisiga ning võivad ilmneda ärajätunähud, mõnikord koos deliiriumiga.

Lapsed: Ravimi kasutamise kogemus lastel on ebapiisav.

PK-Merz 100 mg (amantadiin) on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb:
- ülitundlikkus amantadiiniühendite, värvaine oranžkollane S (E 110) või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes;
- raske dekompenseeritud südamepuudulikkus (NYHA IV staadium);
- kardiomüopaatiad ja müokardiit;
- II või III astme AV-blokaad;
- bradükardia alla 55 löögi/minutis;
- teadaolev QT-intervalli pikenemine (Bazetti QTc >420 ms) või eristatavad U-lained või
kaasasündinud QT-sündroom perekonnaanamneesis;
- anamneesis rasked ventrikulaarsed rütmihäired, sealhulgas torsade de pointes;
- samaaegne ravi budipiini või teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega (vt lõik4.5);
- vere kaaliumi- või magneesiumisisalduse vähenemine;

Amantadiini võib järgmistel juhtudel kasutada vaid erilise ettevaatusega:
- prostata hüpertroofia;
- suletudnurga glaukoom;
- neerupuudulikkus (erineva raskusega; esineb ravimi kuhjumise oht neerude filtratsioonivõime
languse tõttu) (vt lõike 4.2 ning 4.4);
- ärevus- või segasusseisundid;
- anamneesis delirioossed seisundid või eksogeenne psühhoos;
- samaaegne ravi memantiiniga (vt lõik 4.5).

Enne ravi alustamist ning esimesel ja kolmandal ravinädalal tuleb teha EKG (50 mm/s) ning määrata
Bazetti valemi abil sagedus-korrigeeritud QT aeg (QTc). Selline EKG tuleb teha ka enne ja 2 nädalat
pärast iga järgnevat annuse suurendamist. Edasised EKG kontrollimised tuleb edaspidi teostada
vähemalt üks kord aastas. Ravi peab vältima või katkestama patsientidel, kellel QTc algväärtus on üle
420 ms, kellel esineb amantadiinravi ajal QTc tõus üle 60 ms või QTc on üle 480 ms ning samuti
patsientidel, kellel esinevad eristatavad U-lained.

Patsientidel, kellel on oht elektrolüütide tasakaaluhäirete tekkeks (nt diureetilise ravi, sagedase
oksendamise ja/või kõhulahtisuse järgselt või insuliini kasutamise tõttu erakorralistes olukordades,
samuti neeruhaiguste või anorektiliste seisundite tõttu), tuleb kontrollida laboratoorseid näitajaid ning
asendada elektrolüütide, eriti kaaliumi ja magneesiumi kaotus.

Kui patsiendil tekib südamekloppimine, pearinglus või minestus, tuleb ravi amantadiiniga kohe
lõpetada ja jälgida patsienti 24 tunni jooksul QT-intervalli pikenemise suhtes. Kui QT-intervalli
pikenemist ei esine, võib ravi uuesti alustada, võttes arvesse vastunäidustusi ja koostoimeid.

Patsientidel, kellele on paigaldatud südamestimulaator, ei ole QT-intervalli täpne määramine võimalik.
Nende patsientide puhul tuleb amantadiini kasutamise üle otsustada individuaalselt pärast
konsulteerimist kardioloogiga.

Amantadiini täiendav manustamine A-gripiviiruse poolt põhjustatud infektsiooni profülaktikaks ja
raviks ei ole soovitatav ning sellest tuleb hoiduda üleannustamise ohu tõttu.

Värvaine oranžkollane S (E 110) võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Laktoos: Patsiendid, kellel on tegemist selliste harvaesinevate pärilike haigustega nagu galaktoosi
talumatus, Lapp-laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit
kasutada.

Ettevaatusabinõud kasutamisel:

Patsientidel, kes saavad üheaegset ravi neuroleptikumide ja amantadiiniga, on oht eluohtliku maliigse
neuroleptilise sündroomi tekkeks, kui amantadiini kasutamine järsku lõpetada.

Neerukahjustusega patsientidel võib tekkida mürgistus.

Eriti ettevaatlik peab olema amantadiini määramisel patsientidele, kellel on anamneesis orgaaniline
ajukahjustus või krambid, kuna tekkida võivad krambid ja üksikute sümptomite süvenemine (vt lõigud
4.8 ning 4.2).

Südameveresoonkonna haigustega patsiendid peavad amantadiini kasutamise ajal olema regulaarsel
arstlikul jälgimisel.

Kui patsiendil tekib südamekloppimine, pearinglus või minestus, tuleb amantadiinravi kohe lõpetada
ja jälgida patsienti 24 tunni jooksul QT-intervalli pikenemise suhtes. Kui QT-intervalli pikenemist ei
esine, võib amantadiinravi uuesti alustada, võttes arvesse vastunäidustusi ja koostoimeid (vt 4.8).

Parkinsonismiga patsientidel esinevad sageli sellised haigusnähud nagu madal vererõhk, suurenenud
süljeeritus, higistamine, kehatemperatuuri tõus, soojuse akumulatsioon, tursed ja depressioon. Nende
patsientide ravimisel tuleb arvesse võtta amantadiini kõrvaltoimeid ja koostoimeid.

Nägemishäirete nagu nägemisteravuse kadumine või ähmane nägemine ilmnemisel, peab patsiendi
koheselt läbi vaatama oftalmoloog, et välistada võimaliku põhjusena sarvkesta turset. Amantadiini
võtmine tuleb katkestada kui diagnoositakse sarvkesta turse. Amantadiini manustamisest põhjustatud
sarvkesta turse taandub üldiselt kuu aja jooksul.

Kui patsiendil tekivad urineerimishäired, tuleb konsulteerida arstiga.

Amantadiini ja QT-intervalli pikendavate ravimite samaaegne kasutamine on vastunäidustatud.
Sellisteks ravimiteks on näiteks:
- teatud IA klassi (nt kinidiin, disopüramiid, prokaiinamiid) ja III klassi (nt amiodaroon, sotalool)
antiarütmikumid;
- teatud antipsühhootikumid (nt tioridasiin, kloorpromasiin, haloperidool, pimosiid);
- teatud tri- ja tetratsüklilised antidepressandid (nt amitriptülliin);
- teatud antihistamiinikumid (nt astemisool, terfenadiin);
- teatud makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin, klaritromütsiin);
- teatud güraasi inhibiitorid (nt sparfloksatsiin);
- asooli tüüpi antimükootikumid ja teised ravimid, nagu näiteks budipiin, halofantriin,
ko-trimoksasool, pentamidiin, tsisapriid ja bepridiil.

See loetelu ei pruugi olla täielik. Enne mõne teise ravimi kasutuselevõtmist samaaegselt amantadiiniga
tuleb põhjalikult tutvuda ravimi omaduste kokkuvõttega, et leida võimalikke koostoimeid selle ravimi
ja amantadiini vahel, mille põhjuseks on QT-intervalli pikenemine.

Võimalik on amantadiini kasutamine koos teiste parkinsonismivastaste ravimitega. Kõrvaltoimete (nt
psühhootiliste reaktsioonide) vältimiseks võib vajalikuks osutuda ravimiannuste vähendamine.

Amantadiini ja teiste parkinsonismivastaste ravimite (nt levodopa, bromokriptiin, ,triheksüfenidüül
jms) või memantiini (vt. lõik 4.8) samaaegsel kasutamisel ilmnevate koostoimete spetsiifilisi
uuringuid ei ole läbi viidud.

Amantadiini kasutamine koos allpool loetletud ravimgruppide või toimeainetega võib viia järgmiste
koostoimete tekkeni:

Antikoliinergilised ravimid:
Antikoliinergiliste ravimite (nt triheksüfenidüül, benstropiin, skopolamiin, biperideen, orfenadriin jms)
kõrvaltoimed (segasus ja hallutsinatsioonid) võivad süveneda.

Kaudselt kesknärvisüsteemi toimivad sümpatomimeetikumid:
Amantadiini tsentraalsete toimete tugevnemine.

Alkohol:
Alkoholitaluvuse vähenemine.

Levodopa (parkinsonismivastane ravim):
Terapeutilise toime vastastikune potentseerimine. Levodopat tohib seetõttu kasutada kombinatsioonis
amantadiiniga.

Memantiin (dementsusevastane ravim):
Memantiin võib potentseerida amantadiini toimet ja kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).

Muud ravimid:
Triamtereeni/hüdroklorotiasiidi kombineeritud preparaadi tüüpi diureetikumide samaaegne kasutamine
võib põhjustada amantadiini plasmakliirensi vähenemist, viies toksiliste plasmakontsentratsioonide
tekkeni. Seetõttu tuleb nende ravimite kooskasutamist vältida.

Rasedus ja imetamine

Rasedus:

Platsentaarbarjääri läbimise kohta andmed puuduvad. Amantadiini kasutamise kohta rasedatel naistel
andmed puuduvad. On olnud mõned juhud, kus sündis terve laps, kuid samuti on esinenud
raseduskomplikatsioone ning viiel juhul on teatatud sünnidefektidest (kardiovaskulaarsed defektid,
jäsemete anomaaliad). Loomkatsetes on amantadiin olnud embrüotoksiline ja teratogeenne (vt lõik
5.3). Risk inimesel ei ole teada.
Amantadiini ei tohi kasutada raseduse, kui see ei ole hädavajalik. Naist tuleb informeerida võimalikest
ohtudest lootele.
Kui amantadiini määratakse fertiilses eas naisele, tuleb patsienti teavitada, et rasestumise soovi korral
või raseduse kahtlusel peab patsient otsekohe arstiga ühendust võtma.

Imetamine:

Amantadiin eritub rinnapiima. Kui ravimi kasutamine imetamise ajal on hädavajalik, tuleb last jälgida
ravimi võimalike kõrvaltoimete suhtes (nahalööve, uriinipeetus, oksendamine) ning vajadusel rinnaga
toitmine katkestada.

Ei saa välistada ravimi toimet tähelepanuvõimele ja akommodatsioonile, eriti selle kasutamisel koos
teiste parkinsonismivastaste ravimitega. Lisaks haiguse enda mõjule võib ravi alustamise järgselt
veelgi halveneda autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime.
See toime süveneb veelgi koostoimes alkoholiga.

Kõrvaltoimete hindamise aluseks on järgnevad sagedused:

%
väga sage
(>1/10)
sage (>1/100, <1/10)
aeg-ajalt (>1/1000, < 1/100)
harv (>1/10 000, <1/1000)
väga harv
(<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel)

Närvisüsteemi häired:
Sage:
peapööritus
Väga harv:
epilepsiahood, tavaliselt pärast ravi soovitatust suuremate annustega; müokloonus,
perifeerse neuropaatia sümptomite teke

Psühhiaatrilised häired:
Sage:
unehäired, motoorne ja psüühhiline agiteeritus.
Vallanduda võivad paranoilised
eksogeensed psühhoosid koos kaasnevate nägemishallutsinatsioonidega, eriti
eelsoodumusega eakatel patsientidel. Sellist tüüpi kõrvaltoimed võivad sagedamini
ilmneda juhul, kui amantadiini kasutatakse koos teiste parkinsonismivastaste
ravimitega (nt levodopa, bromokriptiin) või memantiiniga.

Neerude ja kuseteede häired:
Sage:

uriinipeetus eesnäärme suurenemisega patsientidel.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Sage:

livedo reticularis (laiguline nahk), mõnikord koos säärte ja pahkluude tursega

Seedetrakti häired:
Sage:
iiveldus,
suukuivus

Südame häired:
Väga harv:

südame rütmihäired, nagu ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon,
torsade de pointes ja QT-intervalli pikenemine. Enamik neist juhtudest ilmnes
pärast üleannustamist või seoses teatud ravimite või südame rütmihäirete teiste
riskifaktoritega (vt lõigud 4.3 ja 4.5). Südame rütmihäired koos tahhükardiaga.

Vaskulaarsed häired:
Sage:
ortostaatiline
hüpotensioon

Silma kahjustused:
Harv:
ähmane
nägemine*
Väga harv:
ajutine nägemise kaotus*, suurenenud valgustundlikkus
Teadmata:
sarvkesta turse, taandub ravi lõpetamisel

* Kohe kui ilmnevad sellised sümptomid nagu nägemisteravuse kadumine või ähmane nägemine, peab
patsiendi läbi vaatama oftalmoloog, et välistada võimaliku põhjusena sarvkesta turset.

Vere ja lümfisüsteemi häired:
Väga harv:
leukopeenia ja trombotsütopeenia

Värvaine oranžkollane S (E 110) võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Alati tuleb arvestada võimalusega, et mürgistus on tingitud mitme ravimi sissevõtmisest, näiteks
suitsiidieesmärgil.

a) Üleannustamise sümptomid
Ägedale mürgistusele on iseloomulikud iiveldus, oksendamine, hüperrefleksia, treemor, ataksia,
ähmane nägemine, letargia, depressioon ja krambid; ühel juhul on teatatud tõsisest kardiaalsest
arütmiast.

Pärast amantadini ja teiste parkinsonismivastaste ravimite samaaegset manustamist on esinenud
akuutset toksilist psühhoosi segasusseisundi ja visuaalsete hallutsinatsioonidega, mõnikord koos
kooma ja müokloonusega.

b) Üleannustamise ravi
Spetsiifiline ravi või antidoot puudub. Suukaudse mürgistuse korral tuleb esile kutsuda oksendamine
ja/või teha maoloputus.

Eluohtliku mürgistuse korral on vajalik intensiivravi. Võimalikud ravimeetmed hõlmavad vedeliku
asendamist, uriini happesuse suurendamist ravimi kiiremaks eritumiseks ning ka sedatsiooni,
krambiravi ja antiarütmikumide (i.v. lidokaiini) kasutamist.

Neurotoksiliste sümptomite (kirjeldatud eespool) raviks võib kasutada füsostigmiini veenisisest
manustamist täiskasvanutele annuses 1...2 mg iga 2 tunni järel ja lastele annuses 2 x 0,5 mg 5...10-
minutiliste intervallidega kuni maksimaalse annuseni 2 mg.

Kuna amantadiin on dialüüsitav vaid väga vähesel määral (u 5%), siis hemodialüüsi mürgistuse korral
ei kasutata.

Soovitatav on patsientide eriti hoolikas jälgimine võimaliku QT-intervalli pikenemise ja tegurite
suhtes, mis soodustavad torsade de pointes’i teket, näiteks elektrolüütide tasakaaluhäired (eriti
hüpokaleemia ja hüpomagneseemia) või bradükardia.

Farmakoterapeutiline grupp: Parkinsonismivastased ained, amantadiini derivaadid; ATC-kood.
N04BB01

Amantadiinil on mitmeid farmakoloogilisi toimeid. Amantadiin toimib juttkeha dopamiiniretseptorite
kaudse agonistina. Loomkatsetest on ilmnenud, et amantadiini toimel suureneb dopamiini
ekstratsellulaarne kontsentratsioon, mis on tingitud nii dopamiini suurenenud vabanemisest kui
dopamiini tagasihaarde inhibeerimisest presünaptilistesse neuronitesse. Terapeutiliste
kontsentratsioonide juures inhibeerib amantadiin atsetüülkoliini NMDA retseptori poolt vahendatud
vabanemist, vallandades seeläbi antikoliinergilised toimed. Levodopaga kombineerimisel täheldatakse
sünergistlikke toimeid.

Imendumine:
Pärast suukaudset manustamist imendub amantadiinvesinikkloriid seedetraktist aeglaselt, kuid
täielikult.

Plasmakontsentratsioon, eliminatsioon:
Ühekordse annuse manustamise järgselt saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas umbes 2...8
tunni (tmax) pärast. Vabalt lahustuv amantadiinvesinikkloriid annab kõrgema amantadiini
plasmakontsentratsiooni tipu kui vähem lahustuv amantadiinsulfaat, mille plasmakontsentratsiooni
tipp (Cmax) saavutatakse hiljem kui vesinikkloriidil. Pärast 250 mg amantadiinvesinikkloriidi
ühekordset suukaudset manustamist on maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) 0,5 μg/ml.

200 mg ööpäevase annuse puhul saabub püsikontsentratsioon 4...7 päeva jooksul,
plasmakontsentratsiooni väärtuseks on 400...900 ng/ml. Pärast 100 mg amantadiinsulfaadi
manustamist on maksimaalne kontsentratsioon plasmas 0,15 μg/ml.

Imendunud toimeaine koguhulk (AUC) on mõlema amantadiinisoola puhul ühesugune. Plasmakliirens
on identne renaalse kliirensiga, mille väärtuseks tervetel eakatel vabatahtlikel on 17,7±10 l/h.
Jaotusruumala (4,2±1,9 l/kg) on vanusest sõltuv; eakatel on see 6,0 l/kg.

Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 10...30 tundi (keskmiselt u 15 tundi) ja see sõltub suurel määral
patsiendi vanusest. Eakatel meespatsientidel (62...72 a) on eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 30
tundi. Neerukahjustusega patsientidel võib terminaalne poolväärtusaeg oluliselt pikeneda, 68±10
tunnini.

Amantadiini seonduvus plasmavalkudega in vitro on ligikaudu 67%; umbes 33% ravimist leidub
plasmas seondumata kujul. Amantadiin läbib hematoentsefaalbarjääri küllastatava transportsüsteemi
vahendusel.

Amantadiin eritub uriiniga peaaegu täielikult muutumatul kujul (90% ühekordsest annusest), väike
kogus eritub roojaga.

Amantadiinvesinikkloriidi dialüüsitavus on väike, umbes 5% ühe dialüüsi käigus.

Metabolism:
Amantadiin ei metaboliseeru..

Amantadiin mõjutab südame elektrofüsioloogiat, sealhulgas põhjustab aktsioonipotentsiaali kestuse
pikenemist repolariseerivate kaaliumiioonide sissevoolu pärssimise teel. Ka inimestel võivad need
toimed harva põhjustada teatud tüüpi südame rütmihäireid (apikaalne retsiprookne tahhükardia või
torsade de pointes arütmiad).

Kroonilise toksilisuse uuringutes ilmnesid eeskätt kesknärvisüsteemi stimuleerivad toimed. Koertel ja
ahvidel täheldati isoleeritud ekstrasüstoleid ning koertel ka müokardi vähest rasvinfiltratsiooni.

Mutageensusuuringud in vitro ja in vivo testidega ei näidanud amantadiini genotoksilist potentsiaali.

Amantadiiniga ei ole pikaajalisi kartsinogeensusuuringuid läbi viidud.

Rrottide, hiirte ja küülikutega teostatud embrüotoksilisuse uuringutes täheldati suurte annuste
kasutamisel embrüofetaalseid toimeid ja väärarenguid ainult rottidel. Suurema esinemissagedusega
täheldati turseid, tagajalgade väärasetust ja skeleti väärarenguid. Toimet fertiilsusele ei ole piisavalt
uuritud; rottidel on kirjeldatud viljakuse vähenemist.

Peri- ja postnataalse perioodi uuringuid ei ole läbi viidud.

Laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos, kartulitärklis, želatiin, povidoon 25, talk, kolloidne
ränidioksiid, magneesiumstearaat, kroskarmelloosnaatrium, butüülmetakrülaat-2-
dimetüülaminoetüülmetakrülaat-metüülmetakrülaadi kopolümeer (1:2:1) (Eudragit E 100),
oranžkollane S (E 110), titaandioksiid (E 171).

Ei ole kohaldatav.

5 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

30 või 90 õhukese polümeerikattega tabletti polüpropüleen/alumiinium blistris.

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.