Parkinsoni tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Parkinsoni tõbi on haigus, mille tingib teatud närvirakkude “enneaegne” degeneratsioon ehk mandumine keskajus. Seetõttu väheneb selles ajustruktuuris paiknevate närvirakkude reguleeriv toime automaatseid liigutusi vahendavatele närvituumadele suuraju poolkerades. Kujuneb iseloomulik haiguspilt, mis koosneb triaadist: jäsemete ja keha värin (nn rahutreemor), lihaste jäikus ehk rigiidsus (nii jäsemetes kui rindkeres ja näo miimilistes lihastes), liigutuste aeglus ehk bradükineesia. Kuigi värin võib olla silmatorkav, piirab haigete tegevust eriti rigiidsus ja bradükineesia. Haige inimese nägu on maskitaoline, kehahoiak ettepoole kookus, istuvast asendist tõusmine aeglane ja raskendatud  ning  kõnnak  tippiv.  Haigus  on progresseeruva iseloomuga ning lõpuks inimene invaliidistub. Kuigi Parkinsoni tõbi tabab enamasti vanemaealisi, võib see alata ka suhteliselt noorelt, isegi 40. eluaastates. Parkinsoni tõve esinemissagedus Eestis (152 juhtu 100 000 elaniku kohta) sarnaneb teiste arenenud riikide omaga. Seega on Eestis umbes 2300 haiget.

Parkinsoni tõvel puudub põhjuslik ja haigusprotsessi süvenemist pidurdav ravi, siiski on tänapäeval kasutusel mitmeid medikamente, mis pideva tarvitamise korral haigusnähte oluliselt leevendavad. Aju virgatsaine – dopamiini defitsiiti saab kompenseerida selle ainevahetusliku eelastme levodopa manustamisega. Tänu haiguse neurokeemiliste aluste paremale tundmaõppimisele saab tänapäeval kasutada ka teisi ravimeid, mis haigusnähte nõrgendavad. Haiguse progresseeruva iseloomu tõttu ei alustata tugevama toimega rohtude andmist algusperioodil, vaid reserveeritakse need hilisemale ajale, mil rigiidsus ja bradükineesia haige motoorikat juba tugevasti häirivad. Värina leevendamiseks on rakendatud ka neurokirurgilist ravi, mille osakaal on seoses uute ravimite loomisega siiski vähenenud.

Parkinsoni tõvega sarnanevaid haigusnähte võivad esile kutsuda ka peaaju orgaanilised haigused ja mürgistused. Siis nimetatakse seda seisundit parkinsonismiks. Tänapäeval tekib ravimitest põhjustatud parkinsonismi mõnikord psühhotroopsete arstimite manustamisel.

Vt ka psühhotroopsed ained.

Dopamiini tase normaalse ja Parkinsoni tõve poolt kahjustatud närviraku puhul.