OCTOSTIM

Pikenenud veritsusaja lühendamine või normaliseerimine invasiivsete terapeutiliste või diagnostiliste
protseduuride, ureemia, maksatsirroosi, kaasasündinud või ravimitest tingitud trombotsüütide
düsfunktsiooni või ebaselge etioloogiaga veritsusaja pikenemise puhul.
Verejooksu profülaktika väikeste kirurgiliste protseduuride korral hemofiilia A ja von Willebrandi
tõve kergete ja keskmise raskusega vormide korral, kui haiged reageerivad testkogusele positiivselt.
Märkus. OCTOSTIMi ei tohi kasutada IIB-tüüpi von Willebrandi tõve puhul.

Verejooksu ravi või profülaktika invasiivsete operatsioonide korral. Manustatakse 0,3 µg/kg naha alla
või koos 50...100 ml 0,9% naatriumkloriidilahusega veeniinfusioonina 15...30 min jooksul.

Annuse arvutamiseks võib kasutada järgmist tabelit:

Annus 0,3 μg/kg kehakaalu kohta
kaal (kg)
15
20
25
30
35
40
45
50
55
60
annus (ml)
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1,0
1,1
1,2
kaal (kg)
65
70
75
80
85
90
95
100


annus (ml)
1,3
1,4
1,5
1,6
1,7
1,8
1,9
2,0

Positiivse efekti saavutamisel võib esialgset annust korrata 1...2 korda 6...12-tunniliste intervallidega.
Edasine annuse kordamine võib toimet vähendada.
Hemofiiliahaigetel soovitud VIII:C faktori tõus on määratud samade kriteeriumitega, mis ravil VIII:C
faktori kontsentraadiga. VIII:C faktori kontsentratsiooni peab regulaarselt kontrollima, sest
üksikjuhtudel on täheldatud korduvate annuste manustamise järgselt ka selle näitaja langust.
Kui OCTOSTIMi infusioon ei vii soovitud VIII:C faktori kontsentratsiooni suurenemisele plasmas,
tuleb ravile lisada faktori VIII kontsentraati.
Hemofiiliahaigete ravis tuleb silmas pidada patsiendi individuaalseid vere koagulatsiooninäitajaid.
Enne ravi OCTOSTIMiga tuleb kindlasti määrata koagulatsioonifaktor ja veritsusaeg. VIII:C faktori vWF:Ag väärtused plasmas suurenevad oluliselt pärast OCTOSTIMi manustamist. Ei ole võimalik
kindlaks teha korrelatsioone nende faktorite plasmakontsentratsioonide ja veritsusaja vahel ei enne ega
pärast desmopressiini manustamist. Desmopressiini efekti veritsusajale on võimalusel otstarbekas
määrata igal patsiendil individuaalselt.
Veritsusaja testi tuleks võimalusel standardiseerida kasutades Simplate II. Veritsusaja määramine ja


koagulatsiooni faktorite määramine plasmas tuleb läbi viia koostöös spetsiaalsete koagulatsiooni
laboritega.
OCTOSTIMi manustamisel peaks kontrollima ka patsiendi vererõhku.

Psühhogeenne ja harjumuslik polüdipsia, ebastabiilne stenokardia, dekompenseeritud
südamepuudulikkus, IIB-tüüpi von Willebrandi tõbi.

Vedeliku tasakaaluhäirete ja hüponatreemia ohu tõttu tuleb preparaati ettevaatlikult manustada väga
noortele ja eakatele patsientidele; seisundite korral, mis vajavad ravi diureetikumidega; teiste
seisundite korral, millega kaasnevad vedeliku- ja/või elektrolüütide tasakaalu häired; patsientidel,
kellel on oht intrakraniaalse rõhu tõusuks.
Desmopressiini tuleb ettevaatlikult kasutada vedelikupeetuse ohu korral. Tuleb piirata vedeliku hulka ja
kontrollida regulaarselt kehakaalu.
Kehakaalu olulise suurenemise korral, seerumi naatriumisisalduse vähenemisel alla 130 mmol/l või
plasma osmolaalsuse vähenemisel alla 270 mOsm/kg, vähendada oluliselt desmopressiini annust või
lõpetada ravi.
OCTOSTIM ei alanda veritsusaega trombotsütopeenia puhul.

Ained, mis teadaolevalt vabastavad antidiureetilist hormooni, nagu nt tritsüklilised antidepressandid,
kloorpromasiin ja karbamasepiin, võivad põhjustada täiendavat antidiureetilist toimet, mis viib
suurenenud veepeetuse riskini.

Indometatsiin suurendab desmopresiini uriini kontsentreerivat toimet ilma toimepikkust mõjutamata.
Sellel toimel tõenäoliselt kliiilist tähtsust ei ole.

Rasedus ja imetamine

Katsed küülikute ja rottidega, kus kasutati 100-kordseid inimestel kasutatavaid annuseid, ei näidanud
desmopressiini kahjustavat toimet lootele. On esitatud andmed kolme juhu kohta, kus raseduse ajal
kasutati magediabeedi raviks desmopressiini ja vastsündinul esines arenguhäireid. Samas on
publitseeritud palju töid (hõlmavad üle 120 juhu), mis näitavad, et raseduse ajal desmopressiiniga
ravitud naised sünnitasid normaalseid lapsi.
Ka laialdane andmestik 29 lapse kohta, kelle emad kasutasid kogu raseduse vältel desmopressiini, ei
näita väärarengute sageduse suurenemist.
Desmopressiini suurte annuste (300 µg intranasaalselt) manustamisel rinnaga toitvatele emadele
täheldati rinnapiimas desmopressiini selliseid kontsentratsioone, mis olid märkimisväärselt väiksemad
sellest tasemest, mis võiksid mõjustada imiku diureesi või hemostaasi.

Ei ole ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et OCTOSTIM mõjutaks autojuhtimis- või masinatega
töötamise võimet.

Mõnel protsendil ravitud patsientidest võib esineda kõrvaltoimeid nagu peavalu, iiveldus ja maovalud.


Sage
Organism tervikuna: väsimus, peavalu
(<1/10)
Vereringe: transitoorne vererõhu langus koos
reflektoorse tahhükardiaga ja näoõhetus
manustamise ajal
Seedetrakt: kõhuvalu, iiveldus
Harv (<1/1000)
Organism tervikuna: pearinglus
Vältimaks veepeetust ravi ajal, koos sellest tulenevate nähtude ja sümptomitega (naatriumisisalduse
vähenemine vereseerumis, peavalu, iiveldus ja oksendamine, kehakaalu tõus ja rasketel juhtudel
krambid), tuleb piirata tarbitavat vedeliku kogust.

Üleannustamine suurendab vedeliku retentsiooni ja hüponatreemia ohtu. Kuigi hüponatreemia ravi
peab olema individuaalne, võib järgnevalt anda mõned üldised soovitused.
Asümptomaatilise hüponatreemia puhul lõpetada ravi desmopressiiniga, piirata vedeliku kasutamist.
Sümptomite ilmnemisel rakendatakse infusiooni 0,9% või hüpertoonilise naatriumkloriidi lahusega.
Kui vee retentsioon on raskekujuline (krambid ja teadvusekadu), tuleb lisada furosemiidravi.

Farmakoterapeutiline grupp: hüpofüüsi eessagara hormoonid (vasopressiin ja selle analoogid).
ATC-kood: H01BA02


OCTOSTIM sisaldab desmopressiini, mis on struktuurselt sarnane naturaalse hüpofüüsi hormooniga
arginiinvasopressiiniga. Naturaalses hormoonis on tehtud kaks keemilist muudatust: 1-tsüsteiini
desaminatsioon ja 8-L-arginiini asendamine 8-D-arginiiniga. Erinevalt vasopressiinist puudub
desmopressiinil vasokonstriktoorne toime ja toime kestus on pikem. Suures koguses (0,3 µg/kg) veeni
või nahaalusi manustatuna põhjustab desmopressiin vereplasmas 2...4-kordse VIII faktori
koagulatiivse aktiivsuse suurenemist (VIII:C). Ühtlasi suureneb ka von Willebrandi faktori antigeeni
(vWF:Ag) sisaldus plasmas, kuid väiksemal määral. Samal ajal vabaneb ka plasminogeeni aktivaator
(t-PA).
Desmopressiini manustamise järgselt on täheldatud ka veritsusaja lühenemist või normaliseerumist
ureemiaga, maksatsirroosiga, kaasasündinud või ravimitest tingitud trombotsüütide düsfunktsiooniga
või ebaselge etioloogiaga veritsusaja pikenemisega patsientidel.
Desmopressiini manustamisel on välistatud HIV-infektsiooni ja viirushepatiidi oht, mis võib ette tulla
VIII faktori kontsentraadi korral.

Plasma poolväärtusaeg jääb 3 ja 4 tunni vahele. Hemostaatilise toime kestus on sõltuvuses
poolväärtusajast VIII:C jaoks, mis on keskmiselt 8...12 tundi. Nahaalusel süstimisel on biosaadavus
võrreldes veenisisese süstimisega 85%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon pärast 0,3 µg/kg
süstimist saavutatakse keskmiselt 60 minuti jooksul ja desmopressini sisaldus veres on siis keskmiselt
600 pg/ml.

1 ml süstelahust sisaldab: 9 mg naatriumkloriidi; vesinikkloriidhapet, lahjendatud kuni pH 4-ni,
süstevett kuni 1,0 ml-ni

Ei ole teada.

Kõlblikkuaeg

4 aastat

Hoida külmkapis (temperatuuril 2...8 °C).

Süstelahus (15 µg/ml) 1 ml ampullis, 5 või 10 tk karbis. 2 ml ampullis, 5 või 10 tk karbis.

Erinõuded
hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.