METADON DAK 1 MG/ML

Opioidsõltuvuse asendus- ja võõrutusravi sobiva meditsiinilise jälgimise süsteemi, sotsiaalse ja
psühholoogilise abi raames. Tugev valu.

Metadooni ei tohi manustada sagedamini kui 6…8 tunni järel, kuna see võib organismis kuhjuda põhjustada sedatsiooni ja hingamise depressiooni. Pika-ajalisel metadooni kasutamisel ei tohi seda
manustada rohkem kui 2 korda ööpäevas. Kuna annustamise skeemist rangelt kinnipidamine võib anda
ka ebapiisava analgeetilise toime, siis tuleb järgnevaid annuseid kohandada vastavalt patsiendi
individuaalsele vastusele.

Tugev valu.
Täiskasvanutele on algannus 5…10 mg iga 6…8 tunni järel.
Lastele on tavaline annus 0,3 mg lahust 1 kg kehakaalu kohta iga 6…8 tunni järel. Lapsed on
tundlikumad kui täiskasvanud ja neil võivad toksilised toimed tekkida juba väga madalates annustes.
Opioidsõltuvuse ravi.
Annustamine on individuaalne vastavalt patsiendi vajadustele. Alustatakse annusega 10…20 mg
ööpäevas. Vajadusel annust suurendatakse 10…20 mg kaupa ööpäevas, jälgides, et patsiendil ei teki
ärajääma- ja mürgistusnähtusid. Tavaline säilitusannus on 40…60 mg ööpäevas. Annus võib ulatuda
kuni 180 mg ööpäevas.

Maksakahjustusega patsiendid
Metadoon metaboliseerub maksa CYP450 kaudu, seetõttu peaksid maksakahjustusega patsiendid
alustama ravi väiksemate annustega ja ravi tuleb individualiseerida vastavalt patsiendi reageerimisele
ravile.

Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustusega patsientidel tuleks metadooni annustada järgmiste intervallidega:
kerge neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens 50...80 ml/min) peaksid saama
-
metadooni iga 6 tunni järel;
mõõduka neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens 30...50 ml/min) peaksid saama
-
metadooni iga 8 tunni järel;
raske neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens <30 ml/min) peaksid saama metadooni
-
iga 8...12 tunni järel;
lõpp-staadiumi neeruhaigusega patsientide (vajavad dialüüsi) annustamiste vaheline intervall
-
peaks olema vähemalt 12 tundi.

Eakad
Eakatel patsientidel tuleb kasutada väikseimat võimalikku metadooni annust, kuna esineb metadooni
kuhjumise ja üleannustamise oht juba väikestes annustes.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Rahutusseisundid alkoholi või uinutite kuritarvitamise tagajärejel.
Metadooni ei tohi kasutada samaaegselt ega enne 14-ööpäeva möödumist ravist monoamiini oksüdaasi
(MAO) inhibiitoritega.
Metadoon on hingamiskeskuse pärssija ja seda ei tohi kasutada ägeda hingamise pärssumise puhul, nt
äge astmahoog, raske bronhiit, raske kopsu emfüseem.

Metadooni ei tohi kasutada mõõduka valu, ägeda valu, ja "läbilöögi" valu puhul või vajaduspõhiselt ning
opioide varem mitte saanud patsientidel. Kroonilise mitte-vähivalu puhul ei tohiks metadoon olla
esimese valiku ravim.

Metadoon on tsentraalse hingamiskeskuse ja kesknärvisüsteemi depressant, mida tuleb kasutada
ettevaatusega, kaasates vastavat monitoorimist ja kliinilist käsitlemist, patsientidel:
- kellel esineb haiguslik seisund, mis võib põhjustada hüpoventilatsiooni või hingamise pärssumist, nt
obstruktiivne kopsuhaigus, cor pulmonale, hüpoksia või hüperkapnia;
- kes saavad samaaegselt mõnda teist kesknärvisüsteemi depressanti ja neil tuleks metadooni annust
vähendada (vt lõik 4.5);
- kellel esineb intrakraniaalse rõhu tõus või peatrauma, kuna metadoon võib esile kutsuda aju hüpoksia
ja vasodilatatsiooni, mis võivad veelgi märgatavalt rõhku tõsta;
- kellel esineb hüpotüroidism. Metadooni toimel tõuseb seerumis kilpnäärme hormooni siduva
globuliini, triioodtüroniini ja türoksiini tase. Nende taset tuleb jälgida;
- kellel esineb Addison'i tõbi. Opioidid võivad nõrgendada hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje
funktsiooni või inhibeerivad AKTH vabanemist;
- kes kuritarvitavad alkoholi või rahusteid;
- kellel esineb hüpopituitarism, mis võib pikendada KNS-i ja hingamise depressiooni;
- kellel esineb feokromotsütoom; hüpertensiooni ja maliigse hüpertensiooni võimaliku tekitamise tõttu
(viib hingamise pärssumise nähtude ja sümptomite esinemiseni);
- kes saavad monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoreid või kes on 14 päeva jooksul lõpetanud ravi
MAO inhibiitoritega.

Metadooni tuleks ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb:
- äge seedetrakti häire või põletikuline soolehaigus, kuna metadoon tõstab seedetrakti toonust (spasmid,
peristaltika aeglustumisest tulenev kõhukinnisus), mis võib viia soolesisese rõhu tõusuni ja mao
tühjenemise aeglustumiseni ning seetõttu patsiendi seisundit halvendada.
- prostata hüpertroofia, ureetra striktuur (spasmid kuseteedes, välise sfinktri toonuse tõus ja põie mahu
suurenemine). Tühjenemisrefleks on pärsitud ja seetõttu esineb sagedasti uriinipeetust.
- maksa ja sapiteede haiguseid, nt sapikoolikud (võivad põhjustada Oddi sfinkteri spasmi) ja
kõhunäärme häired (võivad põhjustada seerumi amülaasi tõusu). Patsiente tuleks jälgida halvenevate
nähtude ja sümptomite suhtes.

Opioididega seotud hoiatused ja ettevaatusabinõud
Sage annustamine võib viia ravimi kuhjumiseni organismis, mis võib põhjustada üleannustamist ja
toksilisust.
Metadooni võidakse samamoodi kuritarvitada kui teisi opioidi agoniste. Kõiki patsiente, kes saavad
opioide tuleks rutiinselt jälgida ravimi väärkasutamise, ravimi kuritarvitamise ja ravimsõltuvuse
sümptomite suhtes.

Ravi lõpetamisel on kirjeldatud võõrutusnähte, tavaliselt 24...48 tunni jooksul pärast ravi lõpetamist.
Metadoonravi lõpetamine patsientidel, kellel on tekkinud füüsiline sõltuvus, peab toimuma järk-järgult.
Järsk ravi katkestamine, annuse vähendamine või opiaadi antagonist manustamine (nt naloksoon) võib
esile kutsuda ärajätu sündroomi, millele on iseloomulik unetus, valu, rinorröa, suurenenud pisaravool,
isu vähenemine ja diarröa.

QT intervalli pikenemine
Metadoonravi ajal on teatatud ka QT intervalli pikenemisest ja torsade de pointes'i esinemisest,
sagedamini, kuid mitte ainult metadooni suuremate annuste puhul (>200 mg/ööpäevas). Seetõttu tuleks
metadooni kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb QT intervalli pikenemine või neil
patsientidel, kellel on oht QT intervalli pikenemise tekkeks, nt:
- teadaolev QT intervalli pikenemine anamneesis;
- progresseeruv südamehaigus;
- elektrolüütide tasakaaluhäired: hüpokaleemia, hüpomagneseemia;
- kasutamisel koos ravimitega, mis võivad pikendada QT intervalli.

Nagu kõik opiaadid võib ka metadoon põhjustada häiriva kõhukinnisuse, mis on eriti ohtlik tõsise
maksapuudulikkusega patsientidel. Seetõttu on soovitatav juba varakult kasutusele võtta kõhukinnisust
vältida aitavad meetmed.

Metadooni lahus sisaldab propüülparahüdroksübensoaati ja metüülparahüdroksübensoaati. Võib tekitada
allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).
Metadooni lahus sisaldab etanooli. Ravim sisaldab väikestes kogustes etanooli (alkoholi).
Metadooni lahus sisaldab sahharoosi. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni
või sahharaas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Metadoon metaboliseeritakse mitmete tsütokroom P450 (CYP450) ensüümide poolt. Seetõttu võib
metadooni manustamine koos ravimitega, mis teadaolevalt takistavad CYP450 ensüüme, mõjutada
kliinilist toimet (vt lõik 5.2).

Ravimid, mis võivad mõjutada metadooni plasmataset
Mõned ravimid võivad kiirendada metadooni metabolismi, mille tulemusel langeb metadooni tase
plasmas: põletikuvastased ravimid (rifampitsiin), antikonvulsandid (karbamasepiin, fenütoiin),
naistepuna ja retroviirusevastased ained, mida kasutatakse HIV infektsiooni ravis (peamiselt nevirapiin,
efavirens ja mõned proteaasi inhibiitorid). Nende ravimite manustamine võib põhjustada metadooni
ärajäämanähtude tekkimist.
Mõned ravimid võivad aeglustada metadooni metabolismi, mille tulemusel tõuseb metadooni tase
plasmas: flukonasool ja mõned selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), eriti
fluvoksamiin. Nende ravimite manustamine võib suurendada tõenäosust metadooni toksilisuse tekkeks.
Metadooni kliirens väheneb manustamisel koos CYP3A4 toimet inhibeerivate ravimitega, nt mõned
HIV-viiruse vastased ained, makroliidantibiootikumid, tsimetidiin ja asoolid.

Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid võivad pikendada ja tugevdada metadooni hingamist
pärssivat toimet. Opioidide ja MAO inhibiitorite koos manustamine võib põhjustada fataalset
hüpotensiooni ja koomat (vt lõik 4.4). Mitte kasutada samaaegselt ega enne 14 ööpäeva möödumist
ravist MAO inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Mõju teistele ravimitele
Metadoon võib mõjutada ka teiste ravimite metabolismi. Mõnede ravimite plasmakontsentratsioon võib
tõusta, nt nelfinaviir, zidovudiin, flukonasool ja desipramiin, ja mõnede kontsentratsioon võib langeda,
nt abakaviir ja amprenaviir.

QT intervalli pikenemine
Ettevaatus on vajalik kui metadooni kasutatakse koos ravimiga, millel on teada QT intervalli pikendav
toime (vt lõik 4.4).
Koostoimed võivad esineda metadooni ja võimalike arütmogeensete ravimite vahel, nt I ja III klassi
antiarütmikumid, mõned neuroleptikumid, tritsüklilised antidepressandid ja kaltsiumi kanali blokaatorid.
Ettevaatus on vajalik ka juhul kui metadooni kasutatakse koos ravimiga, mis võib põhjustada
elektrolüütide tasakaalu häireid (hüpomagneseemia, hüpokaleemia), mis omakorda põhjustavad QT
intervalli pikenemist. Siia kuuluvad diureetikumid, lahtistid ja harvadel juhtudel ka mineralokortikoidsed
hormoonid.

Teised toimed
Metadooni üldist pärssivat toimet võivad tugevdada teised tsentraalselt toimivad ained, nt alkohol,
barbituraadid, neuromuskulaarset ülekannet takistavad ained, fenotiasiinid ja rahustid. Ent mõned
psühhotroopsed ravimid võivad metadooni analgeetilist toimet tugevdada.
Metadooni ja SSRI-te koos manustamine võib tõsta serotoniini sündroomi tekkeriski, eriti suurtes
annustes või tundlikel patsientidel.

H -retseptorite blokaatorite üheaegsel manustamisel on suurem oht metadooni kõrvaltoimete tekkeks.
2

Rasedus
Vähesed andmed metadooni kasutamise kohta raseduse ajal ei viita metadooni teratogeensetele
toimetele.
Metadooni tohib kasutada raseduse ajal, vaid juhul, kui oodatav kasu emale on suurem kui võimalik oht
lootele.
Sümptomid, mille esinemist vastsündinul seostatakse gestatsiooni ajal metadooni kasutamisega on
hingamisdepressioon, madal sünnikaal, ikterus, trombotsütoos ja võõrutus sümptomid (vastsündinu
ärajäämasündroom).

Imetamine
Metadoon eritub rinnapiima ja võib põhjustada võõrutusnähte imikul, kes saab rinnapiima kaudu
metadooni. Metadooni tuleb rinnaga toitmise ajal manustada ettevaatusega (metadooni annus peab
olema võimalikult väike ning imikut tuleb sedatsiooni tekke suhtes jälgida).

Fertiilsus
Metadoon ei näi kahjustavat naiste fertiilsust.
Uuringud metadooni säilitusravi programmis meestel on näidanud, et metadoon vähendab seerumi
testosterooni sisaldust ja märgatavalt pärsib ejakulaadi mahtu ja spermatosoidide liikuvust.

Metadon DAK-l on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele oodatavate kõrvaltoimete
tõttu.

Väga sage (>1/10); Sage (>1/100 kuni <1/10); Aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100);
Harv (>1/10 000 kuni <1/1000); Väga harv (<1/10 000); Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate
andmete alusel).

Metadoon võib põhjustada morfiinile sarnaseid kõrvaltoimeid. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on
iiveldus, oksendamine, unisus, segasusseisund ja kõhukinnisus.
Tavaliselt areneb pikaajalisel kasutamisel nende kõrvaltoimete suhtes (välja arvatud kõhukinnisus) välja
tolerantsus.

Närvisüsteemi häired
Väga sage:
peapööritus, sedatsioon.
Aeg-ajalt:
peavalu, unetus, erutus.

Psühhiaatrilised häired
Sage:
segasus.
Aeg-ajalt:
eufooria, düsfooria, orientatsioonikaotus.
Harv:
hallutsinatsioonid.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt:
nägemishäired.

Südame häired
Aeg-ajalt:
bradükardia.
Harv:
QT intervalli pikenemine ja torsade de pointes.

Vaskulaarsed häired
Harv:
hüpotensioon, tsirkulatoorne kollaps.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt:
hingamisdepressioon, kopsuturse.

Seedetrakti häired
Väga sage:
häirunud mao tühjenemine (gastroparees), iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus,
suukuivus.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt:
Oddi sfinkteri väärtalitus (spasm, ahenemine), sapikoolikud.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage:
liighigistamine.
Sage:
õhetamine, kihelus.

Neerude ja kuseteede häired
Sage:
uriinipeetus.
Teadmata:
kuseteede spasm

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Sage:
seksuaalhäired, erektsioonihäired, hilinenud ejakulatsioon, ejakulatsiooni puudumine.
Teadmata:
günekomastia (pikaaegne kasutamine võib põhjustada prolaktiinisisalduse tõusu),
meestel fertiilsuse langus.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused
Teadmata:
ärajätu sündroom (nt unetus, piloerektsioon, anoreksia, närvilisus, rahutus, tahhükardia,
palavik, üldine kehavalu, vesine nina, aevastamine, treemor, külmavärinad, kõhuvalu,
suurenenud pisaravool, isu vähenemine, iiveldus ja kõhulahtisus). Ärajätu nähu
sümptomid avalduvad enamasti 24...48 tundi peale ravimi ära jätmist.
Metadoon võib suurendada intrakraniaalset rõhku, eriti olukorras kui see on juba eelnevalt kõrgenenud.

Nähud ja sümptomid
Üleannustamise sümptomiteks võivad olla mioos, teadvushäired, letargia, kooma ja
hingamisdepressioon. Tõsise mürgistuse puhul võib esineda apnoe, hüpotensioon, bradükardia, mitte-
kardiogeenne kopsuturse, krambid, rabdomüolüüs, südame seiskumine, arütmiad ja surm.
Ravi
Ravi on peamiselt sümptomaatiline ja toetav. Manustada aktiveeritud sütt ja kaaluda maoloputuse
tegemist. Antidoodina tuleb kasutada naloksooni: 0,4...2,0 mg intravenoosselt ja vajadusel korrata kuni
mürgistuse nähud ja sümptomid (eriti kooma ja hingamisdepressioon) kaovad. QT intervalli pikenemist
ei saa ravida naloksooniga.
Opioid-sõltuvatele patsientidele soovitatud annuses opioidantagonisti (naloksooni) manustamine võib
esile kutsuda ägeda ärajääma sündroomi. Selle sündroomi tõsidus sõltub füüsilise sõltuvuse tugevusest ja
manustatud antagonisti annusest. Opioidantagonisti manustamist sellisele patsiendile peaks võimalusel
vältima. Kui seda siiski tuleb kasutada ravimaks tõsist hingamisdepressiooni füüsilise sõltuvusega
patsiendil, tuleb antagonisti manustada erakordse ettevaatusega ja tiitrida tavapärasest väiksema
annusega.
Patsiendid peavad jälgimise all olema vähemalt 48 tundi pärast nähtavat paranemist relapsi võimalikkuse
tõttu, kuna antagonisti toime kestus võib olla oluliselt lühem kui metadoonil.
Teiste respiratoorsete või tsentraalsete stimulantide kasutamine ei ole soovitatav.
Uriini hapestamine suurendab metadooni eritumist uriini kaudu.

Farmakoterapeutiline rühm: opioidsõltuvuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: N07BC02

Metadooni analgeetiline toime on tingitud osaliselt valu tajumise muutusest kui ka valuläve
kõrgenemisest.
Metadoon on sünteetiline opioidagonist. Metadoonil on kõrge afiinsus µ (müü)-retseptoritesse, vähemal
määral δ (delta)- ja κ (kapa)-retseptoritesse.
Toime kesknärvisüsteemile vastavalt erinevate retseptorite haaratusele on järgmine:
µ (müü)-retseptorid: supraspinaalne analgeesia, hingamiskeskuse pärssimine, eufooria, psüühiline
ravimsõltuvus.
κ (kapa)-retseptorid: spinaalne analgeesia, pupilli ahenemine, sedatsioon.
σ (sigma)-retseptorid: düsfooria, hallutsinatsioonid.
Peale selle võib metadoon põhjustada kõrvaltoimena iiveldust (seoses dopamiini-retseptorite
stimulatsiooniga nn trigger-tsoonis). Metadoon suurendab antidiureetilise hormooni (ADH) ja histamiini
vabanemist. Võib põhjustada ka kõhukinnisust.
Suukaudse manustamise järgselt saabub üksikannuse toime umbes 30…60 minuti pärast ja kestab
tavaliselt 4 tundi. Kuna korduval annustamisel metadoon kuhjub, siis toime kestus pikeneb. Tarvitamise
lõpetamisel vabaneb kudedesse kuhjunud metadoon järk-järgult, seetõttu võivad metadooni toimed
ilmneda ka veel mitme päeva jooksul pärast ravi lõpetamist.

Imendumine
Metadoon imendub kiiresti. Suukaudsel manustamisel on biosaadavus 85%. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 2...4 tunni möödudes. Eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub suuresti
(15...60 tundi). Esmase maksapassaaži tõttu ei ole biosaadavus täielik, mis on kooskõlas ennustatava
20% ekstraheerimisega esmase maksapassaži käigus CYP3A4 poolt.

Jaotumine
Metadoon seostub suures osas vereplasma valkudega (71...88%), jaotusruumala on umbes 4 ml/kg ja
eliminatsiooni poolväärtusaeg püsiva plasmakontsentratsiooni korral on 22 tundi.
Metadoon jaotub madalas kontsentratsioonis verre ja ajju, suuremas kontsentratsioonis neerudesse,
põrna, maksa ja kopsudesse.
Metadoon läbib platsentat - kontsentratsioon amnionivedelikus on sarnane kontsentratsioonile ema
plasmas - ja eritub ka väikestes kogustes rinnapiima.

Biotransformatsioon
Metadoon metaboliseerub peamiseks inaktiivseks metaboliidiks 2-etülideen-1,5-dimetüül-3,3-
difenüülpürrolidiiniks(EDPP) ja vähemal määral 2-etüül-3,3-difenüül-5-metüülpürrolidiiniks,
meraboliseerumine toimub maksas. CYP3A4 on peamine metabolismi eest vastutav ensüüm, ent oma
osa on metabolismis ka teistel CYP450 ensüümidel; CYP1A2, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C18,
CYP2C19 ja CYP2D6 on kõik nimetatud metabolismis osalejatena, ehkki ei ole ühist arvamust nende
osatähtsuse järjestamisel.

Eritumine
Metaboliidid erituvad väljaheite ja uriiniga koos muutumatu metadooniga. Kuigi metadoon peamiselt
metaboliseeritakse, eritub siiski märkimisväärne hulk annusest ka neerude kaudu. On leitud, et kuni 19%
annusest eritub sel teel. Metadooni uriini kaudu eritumine on pH-st sõltuv, mida madalam on pH seda
suurem on kliirens. Andmed viitavad, et neerude kaudu eritumine on märkimisväärne vaid siis kui uriini
pH<6.

Kartsinogenees ja mutageensus
Pikaajalised kartsinogeensuse uuringud närilistel ei tõestanud metadooniga seotud neoplaasia teket.
Metadoon ei näidanud tõendatavat mutageenset toimet suures hulgas standardsetes in vitro ja in vivo
mutageensuse katsetes. Siiski hiirte dominantse letaalmutatsiooni katses seostati ravi metadooniga
annuses 1...6 mg/kg suurenenud implantatsiooni-eelsete surmadega ja spermatosoidid kromosomaalsete
kõrvalekalletega, võrreldes kontrollgrupiga.

Reproduktsioonitoksilisus
Teratogeensuse standarduuringutes hiirtel ja küülikutel ei leitud teratogeenseid toimeid 10...50 korda
suuremates metadooni annustes kui inimestel kasutatavad ööpäevasedsäilitusannused.
Mitte-standarduuringutes on kirjeldatud kesknärvisüsteemi arenguhäirete esinemist hamstritel ja hiirtel,
kellele manustati varajase tiinuse ajal suuri metadooni annuseid.

Propüülparahüdroksübensoaat (E216),
Metüülparahüdroksübensoaat (E218),
sidrunhappe monohüdraat,
apelsiniessents,
etanool (96%),
sahharoos,
vesi.

Ei kohaldata.

3 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

1000 ml pruunis klaaspudelis.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.