CARDURA XL 4MG

Arteriaalne hüpertensioon.

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomaatiline ravi.

Märkus.

Cardura XLi võib enamikul patsientidest vererõhu väärtuse kontrolli alla saamiseks kasutada
monoteraapiana. Kui doksasosiin üksi ei osutu antihüpertensiivse ravimina piisavalt tõhusaks, võib
seda kombineerida teiste ravimitega nagu näiteks tiasiiddiureetikumid, beetablokaatorid,
kaltsiumiantagonistid või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid.
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral võivad Cardura XLi kasutada nii kõrgenenud kui
normaalse vererõhuga patsiendid. Kui normotensiivsetel eesnäärme healoomulise hüperplaasiaga
haigetel on doksasosiini manustamisel täheldatavad vererõhu muutused tavaliselt kliiniliselt
mitteolulised, siis hüpertensiivsetel eesnäärme healoomulise hüperplaasiaga patsientidel on Cardura
XLi monoteraapia abil võimalik ravida tõhusalt mõlemat haigust.

Cardura XLi manustatakse tavaliselt üks kord ööpäevas.
Cardura XLi tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

1

Cardura XL tablett tuleb sisse võtta koos piisava hulga vedelikuga, seda ei tohi närida, poolitada ega
purustada (vt lõik 4.4).

Doksasosiini täielik toime saabub 4 nädala jooksul. Vajadusel võib selle aja jooksul annust tõsta
8 mg-ni üks kord ööpäevas.

Cardura XLi maksimaalne ööpäevane annus on 8 mg.

Kasutamine eakatel patsientidel

Eakatel patsientidel võib kasutada tavalisi annuseid.

Kasutamine neerupuudulikkuse korral

Et neerupuudulikkusega haigetel ei ole normaalse neerufunktsiooniga haigetega võrreldes leitud
erinevusi doksasosiini farmakokineetikas ja puuduvad andmed, et doksasosiin süvendaks
olemasolevat neerupuudulikkust, siis võib nimetatud haigetel kasutada doksasosiini tavalisi annuseid.

Kasutamine maksapuudulikkuse korral

Vt lõik 4.4.

Kasutamine lastel

Doksasosiini kasutamise ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud.

Cardura XL on vastunäidustatud:

- patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus kinasoliinide (nt prasosiin, terasosiin,
doksasosiin) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
- eesnäärme healoomulise hüperplaasia ja kaasuva ülemiste kuseteede ummistumise, kroonilise
kuseteede infektsiooni või põiekividega patsientidele;
- gastrointestinaalse obstruktsiooni, söögitoru obstruktsiooni või seedetrakti valendiku igasuguse
vähenemise anamneesiga patsiendid;
- imetamise ajal (vt lõik 4.6);

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia ravis on Cardura XL vastunäidustatud:
- ortostaatilise hüpotensiooni anamneesiga patsientidele;
- hüpotensiooniga patsientidele.

Doksasosiin on vastunäidustatud monoteraapiana kas ülevoolupõie või anuuriaga patsientidele
progresseeruva neerupuudulikkusega või ilma selleta.

Teave patsientidele: Patsiente tuleb teavitada, et doksasosiini tabletid tuleb tervelt alla neelata.
Patsiendid ei tohi tablette närida, tükeldada ega purustada.

Mõne ravimit prolongeeritult vabastava ravimvormi puhul on toimeaine ümbritsetud inertse,
mitteimenduva kattega, mis on ette nähtud ravimi vabastamise kontrollimiseks pika aja jooksul. Pärast
seedetrakti läbimist eritatakse tühi tabletikest. Patsientidele tuleb öelda, et nad ei muretseks, kui nad
juhuslikult märkavad väljaheites midagi tabletitaolist.


2
Ebanormaalselt lühike seedetrakti läbimise aeg (nt pärast kirurgilist resektsiooni) võib põhjustada
ebatäielikku imendumist. Arvestades doksasosiini pikka poolväärtusaega pole selle kliiniline tähtsus
selge.

Ravi algus: Seoses doksasosiini alfa blokeerivate omadustega võivad patsiendid kogeda posturaalset
hüpotensiooni, millele viitavad pearinglus ja nõrkus või harva teadvusekaotus (sünkoop), eriti ravi
alguses. Seetõttu jälgib meditsiinipraktika vererõhku ravi alguses, et vähendada posturaalsete toimete
võimalust. Patsiente tuleb hoiatada, et nad hoiduksid olukordadest, kus doksasosiini poolt esile
kutsutud pearinglus või nõrkustunne võib nad seada võimalikku vigastusohtu.

Kasutamine ägedate kardiaalsete seisunditega patsientidel: Nagu kõigi vasodilatatoorsete
antihüpertensiivsete ainete puhul, soovitab meditsiinipraktika olla ettevaatlik doksasosiini
manustamisel järgmiste ägedate kardiaalsete seisunditega patsientidele:

- kopsuturse aordi- või mitraalstenoosi tõttu,
- suure väljutusmahuga südamepuudulikkus,
- parempoolne südamepuudulikkus kopsuemboolia või perikardi efusiooni tõttu,
- vasaku vatsakese puudulikkus madala täitmisrõhuga.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel: Nagu kõigi ravimite puhul, mis metaboliseeritakse
täielikult maksas, tuleb doksasosiini manustada eriti ettevaatlikult maksafunktsiooni häirega
patsientidele. Et puudub kliiniline kogemus raske maksakahjustusega patsientidega, ei soovitata neil
seda ravimit kasutada.

Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega: Doksasosiini tuleb koos fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega (nt
sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil) manustada ettevaatlikult, sest mõlemal ravimil on vasodilateerivad
toimed ja need võivad põhjustada mõnedel patsientidel sümptomaatilist hüpotensiooni. Ortostaatilise
hüpotensiooni riski vähendamiseks on soovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega ainult
siis, kui patsient on hemodünaamiliselt stabiilne või saab ravi alfablokaatoritega. Lisaks on soovitatav
alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega väikseima võimaliku annusega ja pidada kinni
6-tunnisest intervallist pärast doksasosiini manustamist. Uuringuid doksasosiini toimeainet
prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.

Kasutamine kataraktioperatsiooni läbinud patsientidel: „Operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi“
(IFIS, väikese pupilli sündroomi variant) on täheldatud katarakti operatsioonide käigus mõnedel
patsientidel, keda ravitakse või on varem ravitud tamsulosiiniga. Üksikuid teateid on samuti saadud
teiste alfa1-adrenoblokaatorite puhul ja ravimirühma toime võimalust ei saa välistada. Et IFIS võib
põhjustada protseduuri tüsistuste sagenemist katarakti operatsiooni ajal, tuleb silmakirurgi enne
operatsiooni teavitada praegusest või varasemast alfa1-adrenoblokaatorite kasutamisest.

Doksasosiini samaaegne manustamine koos PDE-5 inhibiitoriga võib mõnedel patsientidel põhjustada
sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.4). Uuringuid doksasosiini toimeainet prolongeeritult
vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.

Enamik (98%) vereplasmas olevast doksasosiinist on seondunud plasmavalkudega. Inimplasmaga läbi
viidud in vitro uuringutest on selgunud, et doksasosiin ei mõjuta digoksiini, varfariini, fenütoiini ega
indometatsiini seonduvust plasmavalkudega.

Kliinilises praktikas on doksasosiini konventsionaalselt manustatud koos tiasiiddiureetikumide,
furosemiidi, beetablokaatorite, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, antibiootikumide,
suukaudsete antidiabeetiliste ravimite, kusihappe eritumist soodustavate preparaatide ja
antikoagulantidega, ilma et oleks täheldatud kahjulikke koostoimeid. Siiski puuduvad formaalsete
ravim/ravim-koostoimete uuringute andmed.


3
Doksasosiin tugevdab teiste alfablokaatorite ja muude hüpertensioonivastaste ravimite vererõhku
langetavat toimet.

22-l tervel meessoost vabatahtlikul läbi viidud avatud, randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus
täheldati 1 mg doksasosiini ühekordsel manustamisel koos tsimetidiiniga (4-päevase
annustamisperioodi [400 mg kaks korda ööpäevas] esimesel päeval) doksasosiini keskmise AUC
10%-list suurenemist ilma statistiliselt oluliste muutusteta doksasosiini maksimaalse
plasmakontsentratsiooni (C
) ja poolväärtusaja osas. Nimetatud doksasosiini AUC 10%-line
max
suurenemine kasutamisel koos tsimetidiiniga jääb doksasosiini ja platseebo manustamisel täheldatud
keskmise AUC individuaalsete kõikumiste (27% ulatuses) piiridesse.

Rasedus
Hüpertensiooni näidustuse korral:
Loomkatsetes ei täheldatud teratogeenseid toimeid, loomadel esines loodete vähenenud elulemus
äärmiselt suurte annuste juures (vt lõik 5.3). Et puuduvad adekvaatsed ja hästi kontrollitud uuringud
rasedatel naistel, ei ole doksasosiini ohutus raseduse ajal kindlaks tehtud. Seetõttu tohib doksasosiini
kasutada raseduse ajal ainult sel juhul, kui võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski.

Imetamine
Doksasosiin on vastunäidustatud imetamise ajal, sest loomuuringute andmetel kumuleerub ravim
lakteerivate rottide rinnapiima ja puudub teave ravimi eritumise kohta imetavate naiste rinnapiima.
Ravi vajadusel tuleb imetamine lõpetada (vt lõik 5.3).

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustuse korral: Ei ole asjakohane.

Masinatega töötamise või mootorsõiduki juhtimievõime võivad olla häiritud, eriti ravi alguses.

Cardura XLi kasutamisel esinenud ja teatatud kõrvaltoimete esinemissagedused on määratud
järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10
000 kuni 1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Väga harv
Teadmata
klass
(≥1/100 kuni
(≥1/1000 kuni
(<1/10 000)
<1/10)
<1/100)
Infektsioonid ja
Hingamisteede



infestatsioonid
infektsioon,
kuseteede
infektsioon
Vere ja


Leukopeenia,

lümfisüsteemi
trombotsütopeen
häired
ia
Immuun-

Allergiline


süsteemi häired
ravimreaktsioon
Ainevahetus- ja

Anoreksia, podagra,

toitumishäired
söögiisu
suurenemine
Psühhiaatrilised

Ärevus,
Agiteeritus,

häired
depressioon, unetus
närvilisus
Närvisüsteemi
Pearinglus, peavalu, Ajuinsult,
Posturaalne

häired
unisus
hüpoesteesia,
pearinglus,
sünkoop, treemor
paresteesiad

4
Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Väga harv
Teadmata
klass
(≥1/100 kuni
(≥1/1000 kuni
(<1/10 000)
<1/10)
<1/100)
Silma


Nägemise
Operatsiooniaeg
kahjustused
ähmastumine
ne lõdva iirise
sündroom (vt
lõik 4.4)
Kõrva ja
Vertiigo
Tinnitus


labürindi
kahjustused
Südame häired
Palpitatsioonid,
Stenokardia,
Bradükardia,

tahhükardia
müokardiinfarkt
südamearütmiad
Vaskulaarsed
Hüpotensioon,

Kuumahood

häired
posturaalne
hüpotensioon
Respiratoorsed,
Bronhiit, köha,
Ninaverejooks
Bronhospasm

rindkere ja
düspnoe, riniit
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Kõhuvalu,
Kõhukinnisus,


häired
düspepsia,
kõhulahtisus,
suukuivus, iiveldus
meteorism,
oksendamine,
gastroenteriit
Maksa ja

Kõrvalekalded
Kolestaas,

sapiteede häired
maksafunktsi-ooni
hepatiit, ikterus
näitajates
Naha ja
Sügelus
Nahalööve
Alopeetsia,

nahaaluskoe
purpur,
kahjustused
urtikaaria
Lihas-skeleti ja
Seljavalu, müalgia
Artralgia
Lihaskrambid,

sidekoe
lihasnõrkus
kahjustused
Neerude ja
Tsüstiit,
Düsuuria,
Urineerimis-

kuseteede häired
kusepidamatus
hematuuria, sage
häire, noktuuria,
urineerimine
polüuuria,
suurenenud
diurees
Reproduktiiv-

Impotentsus
Günekomastia,
Retrograadne
süsteemi ja
priapism
ejakulatsioon
rinnanäärme
häired
Üldised häired ja Asteenia, valu
Valu, näoturse
Väsimus, halb

manustamis-
rinnus, gripilaadsed
enesetunne
koha
sümptomid,
reaktsioonid
perifeerne turse
Uuringud

Kehakaalu


suurenemine

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Kui doksasosiini üleannustamise tulemusena peaks tekkima vererõhu langus, tuleb haige asetada
lamavasse asendisse, pea ülejäänud kehast allapoole. Vajadusel tuleb rakendada muid toetavaid
ravimeetmeid. Et doksasosiin seondub olulisel määral plasmavalkudega, ei ole dialüüs näidustatud.


5

Farmakoterapeutiline rühm: Alfa-adrenoblokaatorid, ATC kood: C02CA04.

Arteriaalne hüpertensioon

Cardura XLi manustamisel kõrgenenud vererõhuga haigetele täheldatakse kliiniliselt olulist vererõhu
langust, mille põhjuseks on süsteemse vaskulaarse resistentsuse vähenemine veresoontes leiduvate
alfa1-adrenoretseptorite selektiivse blokeerimise tagajärjel. Doksasosiini manustamisel üks kord
ööpäevas püsib kliiniliselt oluline vererõhku langetav toime kogu ööpäeva vältel ja ka veel 24 tundi
pärast manustamist. Suuremat osa patsiente on kontrollitud esialgse Cardura XLi 4 mg annuse
manustamisega. Hüpertensiooniga patsientidel on ravi ajal Cardura XLiga esinev vererõhu langus
samasugune nii istuvas kui ka seisvas asendis.

Standardse doksasosiiniga hüpertensiooni tõttu ravitavad patsiendid võib üle viia Cardura XLile ja
annust suurendada vajaduse järgi, säilitades samal ajal tõhususe ja talutavuse.
Erinevalt mitteselektiivsetest alfa-adrenoblokaatoritest ei ole Cardura XLi pikaajalisel kasutamisel
tolerantsuse teket täheldatud. Prolongeeritud toimeaine vabanemisega doksasosiinravi ajal esines
plasma reniini aktiivsuse suurenemine, tahhükardiat täheldati harva.

Doksasosiin avaldab soodsat toimet lipiidide ainevahetusele, suurendades oluliselt
HDL/üldkolesterooli suhet ning vähendades triglütseriidide ja üldkolesterooli sisaldust veres. See on
doksasosiini eeliseks diureetikumide ja beeta-adrenoblokaatorite ees, mis mõjustavad nimetatud
parameetreid vastupidises suunas. Kõrge vererõhk ja plasma suurenenud lipiididesisaldus on südame
isheemiatõve tõestatud riskifaktoriteks, mistõttu doksasosiini toimel täheldatav vererõhu langus ja
soodne toime lipiidide metabolismile vähendab riski südame isheemiatõve tekkeks.

Doksasosiinravi tulemusena on täheldatud südame vasaku vatsakese hüpertroofia vähenemist;
trombotsüütide agregatsiooni pärssimist ja koeplasminogeeni aktivaatori stimuleerimist. Samuti
suurendab doksasosiin diabeedihaigete tundlikkust insuliini suhtes.

On leitud, et doksasosiinil ei ole kahjulikke metaboolseid toimeid, mistõttu ta sobib astma- ja
diabeedihaigetele ning südame vasaku vatsakese düsfunktsiooni ja podagra korral.

In vitro uuring on näidanud doksasosiini 6'- ja 7'-hüdroksümetaboliitide antioksüdantseid omadusi
viies mikromolaarses kontsentratsioonis.

Eesnäärme healoomuline hüperplaasia

Cardura XLi kasutamisel eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral paranevad oluliselt
urodünaamilised näitajad ja vähenevad haigussümptomid. Doksasosiini toime aluseks eesnäärme
healoomulise hüperplaasia korral arvatakse olevat eesnäärme silelihastes ja kapslis ning põiekaelas
olevate alfa-adrenoretseptorite selektiivne blokeerimine.

On näidatud, et doksasosiin on tõhus alfa-1-adrenoretseptori 1A alatüübi blokaator, mis moodustab
üle 70% alatüüpidest eesnäärmes. See põhjustabki doksasosiini toime eesnäärme healoomulist
hüperplaasiat põdevate patsientide puhul.

Cardura XL on osutunud eesnäärme healoomulise hüperplaasia ravis tõhusaks ja ohutuks ka
pikaajalise kasutamise korral.
Cardura XLi manustatakse soovitatava annustamisskeemiga, mis ei mõjuta normotensiivsete
patsientide vererõhku või mõjutab seda vähe.


6
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia kontrollitud kliinilises uuringus oli doksasosiinravi
seksuaalfunktsiooni häiretega patsientide puhul seotud seksuaalfunktsiooni paranemisega.

Imendumine

Cardura XL on pärast terapeutiliste annuste suukaudset manustamist hästi imenduv ja maksimaalne
tase veres saavutatakse järk-järgult 8 kuni 9 tundi pärast annustamist.
Maksimaalne plasmakontsentratsioon on ligikaudu 1/3 standardsete doksasosiinitablettide sama
annuse omast. Madalaim tase 24 tunni pärast on aga sarnane.

Cardura XLi farmakokineetilised omadused annavad sujuvama plasmaprofiili.

Cardura XLi maksimaalse/minimaalse kontsentratsiooni suhe on alla poole standardsete
doksasosiinitablettide omast.

Tasakaaluseisundis oli Cardura XList pärineva doksasosiini suhteline biosaadavus võrreldes
standardsega 54% 4 mg annuse ja 59% 8 mg annuse puhul.

Farmakokineetilised uuringud Cardura XLiga eakate patsientide puhul ei ole näidanud mingeid olulisi
erinevusi võrreldes nooremate patsientidega.

Biotransformatsioon/eritumine

Doksasosiini eliminatsioon vereplasmast on bifaasiline, kusjuures terminaalse eliminatsiooni
poolväärtusaeg on 22 tundi. Nimetatud farmakokineetilisel omadusel põhineb ka doksasosiini
manustamine üks kord ööpäevas. Doksasosiin metaboliseerub peaaegu täielikult, muutumatul kujul
eritub vähem kui 5% manustatud ravimist.

Farmakokineetilised uuringud standardse doksasosiiniga neerupuudulikkusega patsientidel ei ole
näidanud mingeid olulisi erinevusi võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega.

Doksasosiini kasutamise kohta maksakahjustusega haigetel ning samaaegselt koos ravimitega, mis
mõjutavad metaboolseid protsesse maksas (näiteks tsimetidiin), on vähe andmeid. Kaheteistkümnel
mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega haigel läbi viidud uuringus täheldati doksasosiini ühekordse
manustamise järgselt AUC 43%-list suurenemist ja oraalse kliirensi 40%-list vähenemist. Nagu iga
teisegi täielikult maksa poolt metaboliseeritava ravimi korral, tuleb ka doksasosiini manustamisse
muutunud maksafunktsiooniga haigetele suhtuda ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Ligikaudu 98% vereplasmas olevast doksasosiinist on seondunud plasmavalkudega.

Doksasosiin metaboliseerub esmajoones O-demetüülimise ja hüdroksüülimise teel.

Kartsinogenees

Doksasosiini pidev manustamine toiduga (kuni 24 kuu jooksul) suurimates talutavates annustes 40
mg/kg päevas rottidele ja 120 mg/kg päevas hiirtele ei näidanud mingeid tõendeid kartsinogeensest
potentsiaalist. Rottide ja hiirte uuringuis hinnatud suurimad annused on seotud AUC-dega (süsteemse
ekspositsiooni mõõt), mis on vastavalt 8 ja 4 korda suuremad inimese AUC-st annuse korral 16 mg
päevas.

Mutagenees


7
Mutageensusuuringud ei näidanud ravimi ega metaboliitidega seotud toimeid ei kromosomaalsel ega
subkromosomaalsel tasemel.

Toime fertiilsusele

Rottide uuringud näitasid vähenenud fertiilsust isasloomadel, keda raviti doksasosiini suukaudse
annusega 20 mg/kg (kuid mitte 5 või 10 mg/kg) päevas, mis on ligikaudu 4 korda suurem AUC-st, mis
saadakse 12 mg päevase inimesele mõeldud annusega. Toime oli pöörduv kahe nädala möödumisel
ravimi tarvitamise lõpetamisest. Puuduvad teated doksasosiini toimetest meeste fertiilsusele.

Tableti tuum:
Polüetüleenoksiid
Naatriumkloriid
Hüpromelloos
Punane raudoksiid (E172)
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Tselluloosatsetaat
Makrogool 3350
Opadry, valge (YS-2-7063): hüpromelloos, makrogool 3350 ja titaandioksiid (E171)
Must trükivärv

Ei kohaldata.

PA/Alumiinium/PVC - Alumiinium/PVC blister: 3 aastat.

PVC/PVdC-Alumiinium/PVC blister: 2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

PVC/PVdC-Alumiinium/PVC blister või PA/Alumiinium/PVC - Alumiinium/PVC blister.
30 tabletti pakendis.

Erinõuded puuduvad.