Kuidas aidata sõbrannat, kel eluisu kadunud? 09.11.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Raske on kirja panna, mida küsida soovin aga proovin siiski, seega alustan algusest. Nimelt probleem on minu sõbrannal, kes on 31-aastane ühe lapse ema, aastaid tagasi ta läks mehest lahku, kes sõnaotseses mõttes oli kodune türann. Lõpuks võttis ta julguse kokku ja kolis lahku temast, mees on ka ühtlasi lapse isa, lapsega katkestas suhted ja süüdistab selles naist. See on üks probleem tema elus. Teine on, et ta on tunnistanud korduvalt, et tal eluisu pole, ta ei leia seda miskit, mis teda siin õnnelikuks teeks, ta ei tea mida ta tahab elult, ta jätab endast mulje nagu elva-surnu. Ainuke, mis teda veel elus hoiab, on tema laps, kuid sellegi poolest suhted lapsega kisuvad kiiva, sest ta ei suuda olla ema lapsele, kes ta tahaks olla. Kõik võimalikud vabad hetked ta magab, ta magab ülearu palju, töölt läheb koju kohe magama, nv kõik magab ja nii juba aastaid. Vahel suurest süütundest üritab nädalavahetusel ärkvel olla ja lapsega tegeleda. Kuna ma töötan temaga koos, siis näen teda iga päev, päevas on tal mitmeid erinevaid meeleolu kõikumisi, kord nutab, kord ei räägi, kord naerab, kord õelutseb jne. Ta pöördus minu juurde abi saamiseks, aga see abipalve on väga segane, sest ta ei ava ennast eriti ja raske on mul teda aidata, sest kardan, et ta on nii sügavas depressioonis, et mina teda aidata ei suudakski. Soovitasin psühholoogi juurde minna, siis selle peale ta vastas, et kõik korrad mis ta käinud on, on väga negatiivsed olnud ja ei taha enam minna. Hiljaaegu tunnistas ta veel, et on kümme aastat olnud buliimik. Üks hetk on ta täiesti mõistuse juures ja saab kõigest aru, mida talle räägitakse, ja teine hetk on nagu teine inimene ja üritab kõike endas hävitada ja endaga seonduvat. Lõpuks sain ta nii kaugele, et ta on nõus proovima uuesti psühholoogi jutule minemist, kuid nüüd seisan probleemi ees, et keda Tartus valida, järjekorrad on pikad ja otsiksin ka tasuliste nimekirjast kui võimalik, aga kas oskaksite soovitada kedagi Tartus, kes tegeleks selliste probleemidega inimestega?
Võib-olla on Teil veel soovitusi, kuidas ma peaksin käituma või kuidas saaksin teda aidata?


Ette tänades,
K.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Psühhiaatri jutule ja ta saab arstirohtu sisepingetest vabanemiseks. Kui tal vanemad veel energiat ja jõudu omavad ning vaba aega veidigi, siis nende abi (eriti teadmine, ebi on võimalik!) on suureks kasuks. Kas lasteaiaga-kooliga (kui noor see lapsukene on?) on asjad korras? Seal veidi organisatoorselt aidata. Ex-mehelt alimendid julgesti välja nõuda ja rohkemigi, et last paremini kasvatada. Selles vajab ta ka julgustust ja abi.
Tegutsege!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.