südameprobleemid 19.01.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 41.a. naisterahvas ja üle aasta hädas südame vahelöökidega.Algasid need 2007 a. sügisel ja on järjest süvenenud - viimase holtermonitooringu järgi oli neid üle 2000 .Kardioloogi väitel on aga süda terve s.t. et need vahelöögid ei ole südamehaigusest tingitud.Ometi tunnen, et need sagenevad just koormuse ajal (nii füüsilise kui emotsionaalse pingutuse ajal).Tekkepõhjusi võis olla arvatavasti mitu:2007.a. kevadel lõpetasin töö kõrvalt kõrgkooli ja unerežiim oli korrast ära.Juba siis esines südamekloppimist ja üksikuid vahelööke.(tegelikult on mul süda olnud kogu elu selline tundlik organ ,ka koormustaluvus on üsna väike).Suvel, kui oli puhkus, asi paranes, aga juuli lõpus sattusin koos tütrega autoavariisse ja sain seljapõrutuse.Tütar aga pidi 2 kuud pea liikumatult voodis lamama.Nii tuli tema eest hoolt kanda ja muret oli omajagu. Ometi sel ajal mul vahelööke ei olnud, aga sügisel, kui kõik sai jälle korda (laps terve, kool läbi) hakkas süda jukerdama.Kõige hullem, et ma tunnen kõik need vahelöögid ära ja see mõjub närvisüsteemile ja teeb olemise nõrgaks.Et õhtuti magama jääda, võtan valocordini-diasepami tilku, sest muidu on raske uinuda (südame jõnksatused segavad).Perearst soovitas betaloki, aga vererõhk on mul niigi väga madal ja see rohi tegi mind pigem veelgi nõrgemaks , vahelöögid aga ikkagi ära ei kadunud.Nüüd kirjutas kardioloog mulle zolofti 50mg, aga see annus vist oli mulle liiast (kaalun 50 kg) - tekkis õhupuudud, pidev vajadus haigutada.Lisaks menstruatsioonihäired (vähene veritsus), kuigi ma ei tea, kas see võib olla selle rohu kõrvaltoimest.Varem ei ole mul menstruatsiooniprobleeme kunagi olnud.Läksin poole tableti peale üle ja nüüd neid kõrvalnähte ei ole.Kas peaksin ikkagi annust suurendama või jätkan samamoodi edasi?Ja kas sellised rütmihäired võivad tõesti olla ainult nö närvidest? Ise ma ennast närviliseks inimeseks ei pea, ka töökaaslased peavad mind rahulikuks ja tasakaalukaks kolleegiks.Kui poleks neid südamehäireid, ma ka ei närveeriks.
Sooviksin teie seisukohta selles küsimuses.
Tervitustega
V.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

AD annusega "mängida" ja leida sobiv, et enesetunne hea, kõrvalnähte ei. Julgelt mängida. Vererõhurohtu ei. Tilgad - ja. Rahulikult minu Palve-Meditatsiooni harjutust teha ja leiate end, leiate õige elutempo ja suhtumise ellu. Õigesti toote esile ka puhkuse probleemi - mitte ainult öine uni, aga ka päevased relax-hetked. Vältida seda puhkepäeva-neuroosi - ei oska puhkepäeval lõõgstuda. Julgelt aeg maha. Julgelt. Kes oskab lõõgastuda-puhata, see oskab ka tervislikult pingutada-töötada.
Ja südamele on hea: rosinaid, mitte suitsetada, mõõdukalt kohvi, silmad (prillid) korda, et sealt vale-pingeid ei tuleks. Tõõd võtta mänguliselt, teatrimängu moodi. Ja Näitlejameisterlikkust pidevalt ja rõõmuga edendada. Näitlejad harjutavad, siis ka meie.
Kui juba näitleja, siis juba Meister oma rollis.
Naudi mängu!
Sõbra(likud) suhted Tütrega.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.