Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Suitsetamise mahajätmisest kehakaal

Jätsin suitsetamise maha kaal nagu tõuseb, kuigi ei söö rohkem, kui enne pluss olen käinud trennis enne käisin kord nädalas jõu saalis aga nüüdseks kuu aega olen käinud 2 korda nädalas hiit trennis ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tubli, et loobute suitsetamisest. Kaalu kasvu põhjus on see, et toit on muutunud maitsvamaks, suitsetamisele kulunud aega täidate näksimisega. Isegi 100 liigset kilokalorit päevas põhjustab ...

Loe edasi

Depressioon, ülemõtlemine, ärevus

Tere

Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...

Loe edasi

Depression

Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...

Loe edasi

Tere. Mulle vaja abi!!!

Tere! Kas voib uus perearst,teised rohud kirjutada,milles mull on paha olla. Kasutasin 12 aastat Xanax XR 1 MG,ja uus arst kirjutas mulle Xanax 0,5 ,selles mull on paha.,ja tahtis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Uus perearst koostös teiega muudab vajadusel ravimit või siis fravimi annust. Koostöö arstiga on oluline,
Abikaasa srum jääb järjest mineviku suunda, leinaperiood lõpetada. Mälestuste-rõõmude-meenutused ...

Loe edasi

Paranoiline luulu

Kuidas saada aru kas mul on paranoiline luulu või mu armsam reaalselt petab mind.Viimased paar kuud jälgin pidevalt Messengeri chäti aktiivsust ja tema pidevalt ühe meie ühise tuttavaga samal ajal online ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri jutule, väike ravikuur neuroleptikumi e antipsühhootikumiga.
Koostöö psühhiaatriaga. Luulumõtete ravi ei piirdu ainult antipsühhootikumiga. Narkootikumi tarvitamise luulumõte eeldab ...

Loe edasi

Käitumishäired või mitte

Tere,
Olen 23 aastane noormees ja orientatsiooni poolest homoseksuaal. Minu probleem seisneb selles, et nt linnas käies võin ma pikalt jääda vaatama mehi kes minu jaoks kenad on, või nt ujulas riietus-/pesuruumis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui see olukord-situatsioon teid häirib, siis tuleb midagi ette võtta.
Tervislikud eluviisid, sisemise rahu-rahustamise harjutused.
“Me vajame uueks eesmärgiks ka uut vahendit, nimelt uut ...

Loe edasi

Äkkviha, depressioon, pidev ärevus.

Tere!

Olen kogu aeg ärevil ja närvis ning tahaksin saada kuidagi abi. Mul on diagnoositud depressioon ja ärevushäire. Ka magamisega on probleeme, ärkan öösel vähemalt 3 või 4 korda üles ning ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatrilised probleemid (nagu teie omad - ei piirdu ainult ravimi võtmisega.
Vajame
a) sotsiaalseid,
b) somaatilisi,
c) psüühilisi,
d) hingelisi muudatusi, et psüühikahäiretest ...

Loe edasi

Kahtlustan abikaasal isiksushäiret

Tere, olen oma naise pärast mures, sest olen pikema aja jooksul aru saanud, et aja jooksul on ta hakanud eemalduma minust ja on ka muid märke, mis muret teevad. Leidsin pika otsimise peale võimaliku isiksushäire ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ealised mutused ka isiksuse vallas - on normaalne. Oluline - millise mõjujõuga need sümptomid isikule on, millisel määral elurežiimi mõjutavad. Koostöö perearstiga, psühhiaatiga - saab siis midagi konkreetsemat ...

Loe edasi

Selektiivne mutism

Tere, psühhiaater kirjutas 11-aastasele ärevuse ja selektiivse mutismi raviks Intuniv 2mg + concerta36 tähelepanuhäire jaoks. Kas see (Intuniv) on ainuke valik? Ravimit võttes magab laps iga vaba momendi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas patsiendil on:
kõrgenenud risk somnolentsusele (unisus-uimasus), hüpotensioonile, (vererõhu madalus), bradükardiale, (südame löögisageduse alanemine).
Ravimiannuse korrigeerimine koos ...

Loe edasi

Ärevus ja mälupropleemid

Tere ma tahtsin küsida veel kas mälupropleemid võivad olla ka ärevusest, sest mul on koguaeg mälupropleemid ka.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikas ja kogu organismis on kõik omavahel seotud :
Terves kehas terve vaim - iga asi mis keha tugevdab-parandab tugevdab ka psüühikat, mälu, meeleolu.
Pingete maandamine - paraneb nii ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: