AD? 11.01.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, doktor!

Kõigepealt Suured Tänud Teile selle eest, et olete nii tore ja abivalmis tohter kiiresti vastama siinsetele abivajajatele ja tunda on, et olete südamega asja sees! Oleks vaid selliseid arste rohkem!
Olen siinseid lugusid aegajalt lugenud, kuid pole kunagi ise abi vajanud. Aga tundub, et olen nüüd ise ka probleemi ees. Nimelt, mulle sai ühel päeval samuti saatuslikuks visiit arsti juurde, sedakorda küll perearsti juurde. Tundsin end juba pikemat aega haigena - ebamäärased kõhuvalud ja sinna juurde iiveldused. Perearst tegi vastavad uuringud, mis olid korras. Lisaks saatis mind naistearsti juurde, sealt edasi gastroenteroloogi juurde. Kuid keegi miskit ei leidnud. Mina aga ei tundnud end ikka hästi, pigem halvemini. Peas vasardas mõte, et miskit peab küll halvasti olema kuna varem pole sellist asja olnud, et haigust kui sellist ei leita aga tunne on, et hakkan surema!
Lõpuks arvas perearst, et kõik saab alguse närvidest! Pole võimalik, see ei saa nii olla, kuna omastarust pole vähimatki probleemi, mis tingiks minul psüühika häiret. Loomulikult tekkis mul juba paanika, et mis see siis olgu, et enesetunne ei parane ja haigust ka ei leita. Nagu "polkovniku lesk". Lasin lõpuks perearstil end pehmeks rääkida ja suunata mind siis nn psühhiaatri juurde. Siit siis see õudus algas. Hakkasin tundma, mis asjad on need AD-d. Kui varem oli väga-väga halb, siis läks asi veel hullemaks! Tekkisid kõrvalmõjud: suukuivus, iiveldused, oksendamised, higistamised, keha tõmblused jne!!!!!! Kokku olen juba erinevaid AD-id kahel käel katsetanud. Tõeline katsejänes! Ja mis kõige hullem, põnts rahakotile!!!!! Nüüd küsimus, kas olen mina mingi eriline kuju või ongi neil AD-l sellised jubedad kõrvalmõjud? Minu arst arvab, et mulle ei leidugi rohtu! Kuid mina jällegi arvan, et kui mu organism neid vastu ei võta, siis ei tohiks ju mul ka olla sellest haigusest (ärevus ja deprekas) tingitud hädasid????? See kohutav katsetus on kestnud juba 6 kuud, kuid tulemusi pole - pigem on st asi on veel hullem! Mida teha? Rohkem ma neid ravimeid ei taha. Sõbranna väidab, et võtku ma parem naistepunakapsleid, mis on looduslikud ja ei tee vähemalt halba võrreldes selle keemiaga. Olen nõus arstidega, kui nad leiavad haiguse, et siis on seda ka vaja ravida ja selleks määratakse rohud, mis siis ka teoreetiliselt peaksid aitama. Ma pole ravimise vastu....tahaks hädast lahti saada, tulgu siis ükskõik mida tarvitada!!!! Teen sporti (2 korda nädalas ujumas) ja püüan ka väljas õhtuti jalutada. See nagu ju igati hea, kuid söögist ei suuda ma ikka unistada ning kaalukaotus pole pidama jäänud. Esimesed jõulud ja uue aasta võtsin vastu sellisena, et ei tundnud rõõmu ei toidust (näksisin vaid puuvilju) ega sellega seonduvast jõulurahust! Mida teha, et päev algaks ilma iivelduseta ning sees oleks tunne nagu vanadel headel aegadel, et hommikukohvita minutitki enam oodata ei anna!!!???? Kas naistepunakapslid (kui palju ja millal nende toime saabub, kuu pärast)? Või miskit muud? Kuidas vanasti raviti, kui ei teatud nendest imerohtudest nimega AD?
NB! Olen ka üles otsinud selle "Elukiri" numbri ja sooritanud Teie harjutusi ja seda juba 2 kuud!!!!!!

Veelkord tänan Teid vastamast ja jõudu selles raskes töös!

Kadi 32. a

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Inimese hingeelu, vaimne sfäär, keha ja väliskeskkond ning nendevaheline suhe (suhtumine) peavad antud inimese jaoks tasakaalus olemas - "kõik viis olümpiarõngast". Kuskil ja midagi Teie suhtes on tasakaalust väljas ja näpuga seda "põhjust" näidata alati ei saagi (natukene olevikust, natukene liht- või täisminevikustki).
Hingeelu "paneb paika" väärtushinnangute korrigeerimine - mida ikkagi südamesse võtta ja mida ratsionaalselt lahendada. Vaimse sfääri korrektuur sõltub vaimutoidu valikust (vaimset müra TV-st, meediast ei maksa endasse imada). Keha korrastab sportlik tegevus. Väliskeskkonna tegureid on juba raskem mõjutada, aga suhtumist neisse küll.
Näete, et ilma rohtudeta tegemisi küllaga, et ÕNNELIK olla.
Kui ka nüüd piisavalt kiiretempolist paranemist ei ole, siis tulege vastuvõtule.
Minu harjutuse puhul saan ka "peensustele" tähelepanu juhtida.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.