Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Jalgade ja käte valutamine

Kas olete kokkupuutunud fibromüalgia diagnoosiga ning kas fibromüalgia valud võivad olla ainult jalgades ja osaliselt harvem kätes (ainult küünarnuki triitseptsi piirkond)?
Algasid mul valud jalgades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Fibromüalgia korral aitab tavaliselt Amitriptyliin 25 mg 2 tab õhtul. Toime tekib alles paari kolme nädala möödudes. Proovige ja helistage siis tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pearinglus

Tere.Mure järgmine,et pea kipub ringi käimaja tunne selline nagu oleks just karussellilt maha astunud.Tekkis järsku hommikul ärgates,voodist tõustes võttis hetkeks nagu järsul asendi muutusel pea ringi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi häire sisekõrvas olevas tasakaaluorganis mis kuulub ka nagu kõrvaarsti kompetentsi. Kui aga selget vastust sealt ei saa, tulge vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Loe edasi

istudes vasakul pool tervav valu ja parem jalg suriseb!

Olen käinud uroloogi juures ja teinud igasugu uuringuid aga sealt poolt kõik näidud olid korras ja siis soovitati teie poole pöörduda, nimelt istudes vahepeal vasakul pool alakõhus terav valu ja parem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nt. kubemesongaga mis istudes pressib reienärvile, arvesse tuleb ka kivi kusejuha allosas ja mitmed muud haigused. Kirja teel siin täpselt vastata ei saa.

Tel. 6 748 591
Loe edasi

Pearinglus ja kerge tasakaaluhäire

Detsembri lõpus oli mul vertiigo atakk. Kiirabi viis mind Mustamäe EMO-sse , sealt saadeti neuroloogiasse, kus olin 5 päeva. Koju tulles oli enam-vähem korras. 20 päeva võtsin Betaserci. Nüüd hakkas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Healoomulise vertiigo ataki järel võib ebamäärane tasakaalutuse tunne püsida mitu nädalat - Betaserc on siin asjakohane. Kui tasakaaluhäire algas aga ilma ägeda atakita, võib selle põhjuseks olla ka midagi ...

Loe edasi

Selja valud.

Kuidas õieti ravida end peale valuvaigistit,taastusravi on mida edasi seda kätte saamatum.Ise olen üldiselt väga liikuv inimene püüan ka võimelda.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Taastusravi võib ägedas perioodis ka asja hullemaks teha. Ravisoovitusi saab teha vaid peale läbivaatust ja uuringutega tutvumist.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaalu häired ja survetunne pealaes!

Tere ,olen 26 aastane noormees ,umbes 3 kuud tagasi hakkasid mul tasakaalu häired (täpselt selline tunne nagu oleks laevapeal ) ja pealaes suruv tunne ja vahepeal lõi ka tugeva valu silmade taha ,isegi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on siiski tegemist kroonilisest ärevusest tingitud regulatsioonihäiretega. Asja selgitab neuroloogi vastuvõtt.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

kaelalüli?

Tere. Paar päeva tagasi juhtus selline lugu, et pärast õlamassaaži lõppu, kui olin lõdvestunud, müksas masseerija mind kergelt keset selga, et nüüd on valmis... Kaelast käis läbi raksatus, nii et karjatasin. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks kindlasti teha. Ilmselt on kaelalülides hulgaliselt varasemaid muutusi mis aitaksid asja selgitada.

Dr. Ain Pajos
tel. 6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

7 aastane poiss hakkab kergelt nutma

Mure selline et poisslaps kes saab suvel 7 hakkab kergelt nutma. Vahel lasteaias ja siis kui keegi häält tõstab. Kas peaksin pöörduma psüholoogi poole.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mida lasteaiatädi ja mida logopeed oma kogemuste põhjal pakub?
Kehaline aktiivsus tugevdab nii keha kui ka vaimu!
Selgitada, et igaüks meist on mingis valdkonnas teistest tublim ja sa ei ...

Loe edasi

Kuidas ärevust maandada?

Põhihaigusest tingituna ning liigsest kortisooli taseme tõusust kaasuvad ärevus ja melanhoolsus.
Tunnistan, et niigi mõtlen päevast päeva haigusele ning see omakorda kordistab ärevustunnet. Kuidas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kehaline aktiivsus - alustada jalutuskäikudest;
2) töö- ja pukerežiim, uni olgu piisava pikkusega;
3) soojad joogid rahustavad, rahustav tee (apteegi vabamüügist);
4) minu Palve ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi