Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Keskealine mees, 56 a. Tunneb
suurt ärevust ja ei julge arsti
juurde minna. Ei, tegemist pole
hambaarstiga, vaid meestearstiga,
et teha PSA-analüüs. Analüüsid
viimati tehtud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja vere analüüs, ka PSA näitaja. Vastus teada ja ebalev olukord PSA aspektist kõrvaldatud.
2) Kui PSA korras, siis ikkagi võivad prostata põletikud olla (ka mikroobivabad).
Siin ...

Loe edasi

Peenise ejakulatsioon

Sooviks teada, et miks mul vahekorras ei toimu ejakulatsiooni. Peenis erekteerub ja peab kaua vastu aga lõpp puudub? See segab rohkem minu naist sest ta arvab et viga on temas aga see nii ei ole ja selleparast ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Küsimus on väga lai ja keeruline, kuna põhjuseks on päris mitu tegurid võivad olla. Ma sain aru et varem oli kõik korras Mis on nüüd muutunud? Kas partner on sama? Kas vahekord ei toimu ...

Loe edasi

enese lõikumine

Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...

Loe edasi

Tourettei sündroom.

Tere!
Lugesin selle kohta eelneva läbi, kuid tekkis küsimusi. Nimelt, psühhiaater soovitas Tourettei-ga pöörduda perearstile, võtta saatekiri neuroloogile. Käisin perearstil ja neuroloogii. Et kuulda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Uneperioodil neid tikke ei esine - seega probleem funktsionaalne ja seetõttu annab mõjutada, parandada.
2) Korralik töö- ja puhkerežiim, piisav uneaaeg. Õppida ka päeval 15...30 min. tukastamist. ...

Loe edasi

Unetus

Tere,

olen kannatanud viimased 5 kuud unehäirete käes. Mul ei ole liigset stressi ega muresid, ei kannata depressiooni all. Unehäired tekkisid ca 4 kuud peale üldnarkoosiga operatsiooni. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui raviskeem ei aita, siis tuleb seda muuta - loogiline. Ravimi(te) toimet peab subjektiivselt peatselt tundma, tulemust ei pea pikalt-kaua ootama - siililegi selge.
Minu soovitused:
1) ...

Loe edasi

Imelik tunne vahetevahel

Mul on selline mure et vahetevahel (see tähendabum umbes kaks korda päevas) on selline imelik tunne nagu oleks pilves. Pea on kuidagi paks ja kõrvad on natukene lukus. Reaalsustaju on nagu natukene kadunud. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oskan.
1) Räägi oma murest kodustele ja siis on mitu pead sinu probleemile lahendust otsimas ja leidmas.
2) noortel on vererõhk mäda ja kui ta veelgi madalamaks läheb, siis tuleb ka selliseid ...

Loe edasi

liigesvalu

Tere, mure on mõlema käe pöidla liigestega mis on juba mitu kuud valutanud, paremal käel hakkas valutama juba mai kuus, samal ajal tehti paremale käele karpaalkanali laiendamise operatsioon kuid liigesvalu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Liigestevalude põhjuseid selgitavad reumatoloogid. Soovitan küsida perearstilt nõu ja saatekirja.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi