Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

depressioon

Tere!

Olen pikka aega vaevelnud depressiooni ja ärevushäirete käes. Võiks öelda, et perioodiliste vahedega suurema osa oma elust. Olen saanud kahel korral ravi AD-dega. Esimesel korral 6 kuu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis ei tapa - teeb tugevamaks. Tugevamaks muutuda aitab:
1. Üldine töö/puhkerezhiim korda, julgus puhata.
2. Aju verevarustus (õigem aju veresoonte õige toonus). Minu Palve esimene samm. ...

Loe edasi

Antidepressantide loobumine

Tere!
Võtsin pea kaks kuud antidepressante nimega Alventa. Igal hommikul pidin võtma 2 tabletti peale söömist. Selle nädala esmaspäeval otsustasin päeva pealt lõpetada antidepressantide võtmise. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga päevaga läheb paremaks - vaja teha harjutusi.
Jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus,
Õige uni. Minu Palve.
) Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali ...

Loe edasi

Kinnisidee/hirm/sundmõte

Tere, oleme oma abikaasaga siiani olnud õnnelikus abielus 15 aastat, meil on ilus kodu ja armsad 3 väikest last. Viimased kuud pole enam aga endised, perekonnas on ühise aja suurim kriis ja püüame sellele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi hea, võtke regulaarselt,
Praegu saadaval mitmeid potentsi-rohte - perearst kirjutab.
Abikaasale rääkida oma probleemist - vahekord ju kahepoolne ja tema poolne hoiak-toetus ju loomulik. ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere
Sain suvel diagnoosina ärevushäire, sest väga äkki hakkas süda pekslema ja oli tunne, et kohe saan infarkti. Koheselt läksin peresarsti juurde, kes ei osanud midagi öelda. Lisaks hakkasid esinema ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire (neid kaasajal paljudel, nad sellest teistele ei räägi). Muretseda vaja ei ole, aga teguseda küll.
Ravivõimalusi mitmeid.
Retsept on Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini ...

Loe edasi

Raske liikuda

Olen suhteliselt terve oma vanuse kohta. On ainult üks probleem, ma ei saa liikuda. Saan kõndide maksimaalselt 150 -160 sammu, siis lööb valu vasakusse tuharasse, sealt edasi reie esiküljele ja kubemesse. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist nn. kitsa närvikanali sündroomiga mis on põhjustatud muutustest seljalülides. Asja saab täpsustada vastuvõtul, kus vaatan ka seljapilte. Helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain ...

Loe edasi

isiksushäired

Tere,

sooviksin teada, kuidas diagnoositakse Eestis sotsipaatilist isiksushäiret? Kahtlustan, et minu endine elukaaslane võib olla (dr google tarkuse järgi) "low functioning " sotsipaat (või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasem

Loe edasi

Higistamine ja närveerimine.

Tere!
Olen terve selle aasta jooksul poode külastanud nii minimaalselt kui ma saan. Kuid iga kord poodi minnes hakkab mul paha, hakkan higistama, närveerima ning tekib isu poodidest välja saada nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika häire - esineb paljude, ei tapa, on ravimi ja harjutustega kõrvaldatav.
1) Sisepingete maandamine (sportlik aktiivsus, relax-harjutused, minu Palve).
2) Und soodustavad nipid, (vt ...

Loe edasi

Lämbumistunne südamepiirkonnas antipsühhiootikumist

Tere
Mul on nüüd selline suur jama et pärast kuuenda tableti võtmist Abilify(terve tableti võtsin) tekkis lämbumistunne. Juba üle nädala on nii olnud. Nüüd on see lämbumistunne südames. Pimedas ruumis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minge oma psühhiaatri jutule, tema ju Abilify kirjutas. Võib-olla vaja annust muuta, võib-olla hoopiski ravimit vahetada. Arstirohte mitmeid ja on valikuvõimalusi.
Arstirohtu võttes peab enesetunne ...

Loe edasi

Õlavalu

Pikaajaline õlavalu, paremal pool (algas umbes 10 aastat tagasi). Traumat ei ole olnud, lihtsalt hakkas valusaks jääma. Õlaliigese liigutused normaalsed. Õlas rudiseb ja õla tagant (selja poolt) praksub ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna spetsialisti ehk ortopeedi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Võpatused, kerge olek, ajutine tinnitus

Tere,
Eelmise aasta lõpus hakkas elus peale väga stressirikka perioodi lõppemist mind vaevama kohatine imelik tunne - ebastabiilne, nagu istuks merel õõtsuval paadis. See pani muretsema kuna varem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi krooniline ärevusseisund mis viib närvisüsteemi regulatsioonihäiretele nagu unehäired, südamekloppimised, tasakaalutus ja minestustunded jne. Kui elukvaliteet on häiritud, tuleks tulla ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi