Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

Depressioon

Palun abi! Hooldan kolm aastat oma ema(90.a). Viimane aasta on minu jaoks paras peavalu, kuna ema elab maamajas, on seal vaja teha kõiki töid( puude tassimine, vesi, solk sisse-välja) lisaks peenrad, muru ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Apteegi vabamüügist Melatoniin - aitab uinuda, une sügavust parandada.
Rahustavad teed (soe-kuum tee. Neelamine rahustab, sooja-kuuma neelamine rahustab veidi enam.
Emaga mitte vaielda - ...

Loe edasi

Harjutused autismispektri häire korral

Psühhiaater diagnoosis autismispektri häired. Aga edasi? Kus saab ravi? Käinud “jutustamas” mitu aastat 3 erineva psühholoogi juures, kuid pole saanud ühtegi harjutust, mis toimiks häirele, kus ei suuda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühika tegevus sõltud õigest aju verevarustusest.
Kehaline aktiivsus, jalutuskäigud jne mõjutavad kogu keha verevarusust, seega ka aju varustamist vajalikul hulgal. Minu Palve-harjutus lõõgastab ...

Loe edasi

Amfetamiini sõltuvus.

Tere.olen suhtes amfetamiinisõltlasega,on olnud vägivalda ja kõike mida see sisaldab,ta väidab et on tähelepanuhäire HD ja seepärast võtab et on siis parem olla ,kas see vastab tõele et see võib aidat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sõltlasel on kehaline ja vaimne sõltuvus antud ainest, on vajadus seda saada.
Narkoloogid Wismari Haiglas aitavad probleemi lahendada
Kui on tähelepanu- ja aktiivsushäired, seda ravivad psühhiaatrid ...

Loe edasi

Tasakaaluhäired

Ebakindel tunne ja tasakaaluhäired.Pea on kogu aeg veidi imelik.Sellele on lisandunud ka ärevustunne. MRK tulemus: väikeaju vasakus hemisfääris posteromediaalsel оn väike liikvoritihe muutus.
Kas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Seda saab öelda kui olen teinud läbivaatuse ja tutvunud piltidega.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ajukeemia

Tahtsin küsida,mis ainetest võib puudus olla kui ajukeemia on paigast ära?
Noadrenaliin?Serotoniin või mille puudusest see tekib?
Aju oleks vaja teisipidi töölesaada.
Siis tahtsin küsida,et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ajukeemia normaalsus ja hea funktsioneerimine sõltub kehalisest aktiivsusest, kehalisest tervisest, keha poolt (südame-veresoonkonna püoolt) tagatud aju verevarustusest. 1/5 kogu verevarustusest läheb ...

Loe edasi

Rändav valu vasakus rind keres

Kuidas leevendada seda valu,lahti sellest ei saa nagunii.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu rindkeres võib pärineda seljast - siis on selgroo kõrval abaluu taga valulik ja pinges lihas. Tuleks seda tugevalt masseerida ja panna peale pipraplaaster

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

surisevad näpud

parema käe kaks näppu ja pool peopesa suriseb ja tuim,valu ka küünarnukis.töö füüsiline.
Ja jalalabad mõlemad külmetavad koguaeg..isegi kaks paaari villaseid sokke tekiall ikka külmetavad.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui surisevad 2 viimast näppu, on närvikompressioon ilmselt küünarliigese all. Vältige küünarnuki toetamist kõvale pinnale ja magamist kõverdatud küünarliigesega enese all. Kui paremaks ei lähe, tuleb ...

Loe edasi

Varvaste fetish.

Tere. Mu probleem on selles et mulle meeldivad vanemad naised. Ja kui naen tanaval vanemat seksikat naist(30-45a) siis mul tekkib seksuaal fantaasiaid nendega. Koguaeg laheb kovaks on see okei et soovin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui probleem häirib, siis on mingi põhjus-põhjused ja inimene püüab põhjuste vähendamise-kõrvaldamise kaudu sellest probleemist vabaneda.
Teatud olukordades on see Teie fantaasiamaailm normi raamides, ...

Loe edasi

Valu. Kas ärevusest?

Tere!
Juba pool aastat piinab mind kummaline terviseprobleem.
Juuli keskel algas kõrvetustunne põies ja hellus intiimsfääris. Lisaks veel vasaku jala valu, kõrvetus, pitsitustunne. Samuti ka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühika mõjutab somaatikat, psüühika probleeme kaotades kaotame ka somaatilised (psühhosomaatilised) vaevused.
Esialgu võtaksin AD annust vähemaks, paari nädala pärast tõsta pregusele tasemele. ...

Loe edasi

Ninatrauma

Tere, kirjutasin paar kuud tagasi teile sellise küsimuse :
“ Tere, mul oli hiljuti ninatrauma. Käisin EMOs õmblemas ja seal tehti ka röntgen. Öeldi, et luud on korras. Valu ma ei tundnud kordagi, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ninaprobleemidega tuleb minna ninaarsti (LOR) vastuvõtule. Kirja teel asja ei selgita.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi