Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik
Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.
Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.
Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.
Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.
Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.
Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.
Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.
Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).
Nõuanded sel teemal
Närvivalu vasemas köes.
Valu algas 18 pöeva tagasi abaluu tagant ja vasemas köes nyyd olnud.vöimkemine aitab.
Kas tänäpöeval saaks ja röndgeni ylesvötte.sooviks ju ikkagi ravida.vimovod ei muuda palju midagi.
Zopikloonist vôôrutamine
Tere!
Mul on mure zopikloonist vôôrutamisega. Olen kasutanud zopiklooni 7,5mg juba üle poole aasta ja tahaksin sellest vabaneda. Olen vältinud selle vôtmist juba 4 ôhtut ja kahjuks kôik need ööd ...

Vastas dr Jüri Ennet
Uiniutid tekitavad sõltumist. Seega - uued ravimid ja harjutused töö- ja puhke reguleermiseks. Retsepti (neuroleptikumi rühmast) kirjutab perearst.
Kehalised harjutused, relax harjutused, eluviisi ...
Lapse liigutused
Tere
10 nädalane beebi pidevalt rabeleb , eriti palju ǒhtuti. See rabelemine segab ta und, ta jääb magama ja siis ärkab lühikese aja pärast , nutab natuke, jääb uuesti magama. Selline rabelemine ...

Vastas dr Ain Pajos
Tehke uus video (siin näha vaid üks tõmblus) ja näidake lasteneuroloogile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Närvivalu hommikul vara.
Valu vasemas köes hommikuti
2 sörme tuimad
Määratud perearsti poolt etoricoxib teva.aitab afa ainult kuuma vee all okemine ja harjutysed
3 nödal jestab mis ette vötta
Perearst ...

Vastas dr Ain Pajos
Et selgitada närvikahjustuse põhjus ja määrata toimiv ravi tuleb minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Epilepsia
Tere. Mul on diagnoositud Valdavalt domineerib taga- ja keskaladel rahuldavalt sünkroniseerunud, kohati kergelt ebaühtlane, keskmisevoltaazhiline 8-10 Hz sagedusega alfa-rütm (blokeerub silmade avamisel). ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegeist on epilepsiahoogude vastaste ravimitega mis võivad ka antud juhul toimida. Annuseid tuleks ilmselt vähehaaval suurendada kui ei esine kõrvaltoimeid ja raviefekt ilmneb paari kuu jooksul. Pidage ...
Loe edasiLahangu vastusega seotud küsimuse jätkuks
Tere! Esitasin küsimuse oma isa lahangu vastuse kohta. Suur tänu kiire ja põhjaliku vastuse eest!
Küsin korra veel, kuna ei anna rahu teadmine, kas trombi teket, mis sulges arteri ajus oleks saanud ...

Vastas dr Ain Pajos
Tromb võis lähtuda nt. jalgade veenilaienditest kui ei kasutatud verevedeldajat , südame kodadest seoses südame rütmihäiretega ja läbitehtud südameinfarktiga, kaelaarterite seinast seoses kõrge kolesterooliga. ...
Loe edasiKüsimus seoses lahangu vastusest arusaamisega (neuroloogiline)
Tere! Imelik küsimus, seoses praeguseks juba surnud inimese kohta. Isa suri ootamatult 64-aastaselt selle aasta (2026) märtsi lõpus. Kuna tema surm ei anna rahu ja surma põhjus on neuroloogiline siis mõtlesime ...

Vastas dr Ain Pajos
Ajuinfarkt on ajukahjustus mis tekib ajuosa varustava arteri sulgumisest trombi tõttu. Mida suurem on sulgunud arter, seda suurem on ka ajukahjustus - kahjustuda võib ka pea kogu ajupoolkera ja ka ajutüvi ...
Loe edasiVasaku käe pinge
Pikemat aega vasak käsi läheb pingesse. Algas nii,et vabas olekus vasaku käe nimetisõrm ei ole sirge vaid tahtmatult tõmbub konksu veidi. Nüüd on asi süvenenud ja see segab tugevalt. Kui märkan,siis ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla sõrme painutajalihase kõõlustupe põletikuga ja sõrm hiljem võibki jääda konksu. Tuleks kätt näidata käekirurgile.
Dr. Ain Pajos
neurodiagnostika
Kuhu täpsemalt peaksin pöörduma?
Tere!
Nimelt paar nädalat tagasi, toimus mu elus suur muudatus.
ja sellest alates tunnen kuis muudkui kukun. NÖ "Vati sees",autopiloodil aga ei ole kindel kas õigesti vms.
Unega on ka ...

Vastas dr Jüri Ennet
Perearst, vererõhu näitajad. Ärevuse näitajad, Vajadused neuroloogi konsultatsioon.
Kehalised ja psüühilised relaksharjutused, kehaline aktiivsus. Autosõit - otsustage koos perearstiga.
Loe edasi
Depresioon Ja Väga kõrge ärevushäire
Tere,
Probleem on selline,et 12 aprill juhtus minul närvivapustus.Ning peale seda ei saanud magada kirjutati siis somnols 7,5 mg ning kventiax 2 tk üks tk oli 25 mg.
Ma magasin vahest 4 tundi ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon ja ärevushäire käivad käsikäes.
Depressioon võib olla kas omaette haigusena või mõne muu häire kaasuvhäire.
Ravimei olete pidevalt juurde saanud, harjutusi raviskeemile lisanud ...
Vaata kõiki nõustamisi




