Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

Paanika

Tere
Juba tükk aega tagasi tekkis mul paanikahoog.Süda läks pahaks ja külm higi voolas mööda keha alla siis tekkis meeletu surumis tunne peas ja süda kloppis kutsusin kiirabi anti rahustav tablett ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika on psüühikas kinni - surma ja kehaliselt ohtlikku ei teki. Ebamugavused ja kehalised sümptomid viitavad suhteliselt tundlikumale organile-organi funktsioonile: süda - järelikult jalutuskäigud, ...

Loe edasi

Depressioon või masendus

Mulle on diagnoositud mitmendat korda depressiooni. Varem olen ise hakkama saanud ja otsustunud ravist keelduda. Praegu olen jõudnud siia faasi, et igapäev on võitlus, et üldse üles äragata ja kuidas leida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paldiski mnt Dispanseri valvearst võtab igal tööpäeval vastu, all selgitada, et asi tõsine ja enam kannatada ei suuda.
Minu Palve esimene samm (vt Enneti Palve otsinguga) aitab pingeid maandada, ...

Loe edasi

Alprazolam ja Rivotril.

Kunagi kirjutati välja alprazolam tööstu tulenevate ärevushoogude taltsutamiseks. Veidi hiljem ka rivotril unehäire vastu. Lühidalt - olen nüüd 0.5mg alprazolami ja 1mg rivotriliga päevas elanud kaks aastat. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Melatoniin apteegi vabamüügist on abiliseks. Lisaks perearst või psühhiaater kirjutab antidepressant-rahusti-une soodustaja - Espritali 15 kuni 30 mg öhtul. Praeguste ainete doosi alandada nädalas poole ...

Loe edasi

Individaalse nõustamise võimalus.

Tere.

Sooviksin vestelda ja nõu saada minu alkoholi tarvitamise suhtes. Saan juba mõnda aega aru et olen seda tarvitanud üle piiri ja oma elus jamasid korraldanud ning enam seda ei soovi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Otsus vastu võtta ja sümbol-märk kodus ja tööl käeulatusse. Alates 17.06.2018 Olen Karske (OK-17.06.2018).

2) Tervislik eluviis - iga tera tervise varasalve on kasuks.

3) ...

Loe edasi

uni

Tere.
Kas on võimalik inimesele teha nii,et ärkab alati näiteks kell 6 hommikul?
Nimelt üks psühhiaater küsis kas tahaksin varem ärgata? Ma olin nõus sest hommikuti oli raske üles tulla j ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

On bioloogiline rütm ja see käib käsikäes Päikese "kaarega" ja on ka sotsiaalne vajadus (töö, majapidamises loomad jne). Need kaks tulebki omavahel kooskõlla viia.
Unerütmi annab reguleerida.
Loe edasi

pea uimane

Palju aastaid tarbin juba kõrgvererõhu rohtu. 2a.tagasi oli mul pea insult . Olen veel reibas ja saan ise toimingutega hakama . Ei ole ma ülekaaluline ka. Mida aeg edasi ,seda rohkem pea muutub uimaseks. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Raske on nende andmete alusel soovitusi anda. Rääkige ikkagi veel perearstiga.

Loe edasi

Depressioon ja ravim

Tere,
Olen põdenud korra elus depressiooni pärast abikaasa surma 18 aastat tagasi. Läksin ise vabatahtlikult Tartu Psühhiaatria Kliinikumisee ravile. Ravi koosnes teraapiast, minuga vestles psühholoog ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohuga peab enesetunne paremaks minema. Halb tunne - kas muuta ravimi annust või vahetada rohi uue vastu või lisada midagi, mis selle kõrvalmõju eemaldab. Koostöö Psühhiaatriga. Vahetaksin rohtu. ...

Loe edasi

Tasakaaluhäired

Tere. Mul on märtsi algusest saadik tasakaaluhäired.
Rohud ei aita ja keegi ei diagnoosi midagi liiga veendunult. Neuroloogi vastuvõtule ei ole veel pääsenud. Perearst, kõrvaarst, endogrinoloog, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga tõenäoliselt kumbki uuring asja ei selgita. Alustada tuleks neuroloogi konsultatsioonist.

Te. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Misofoonia

Tere!
Umbes pool aastat tagasi mul tekkis probleem, ma absoluutselt ei talu kui keegi minu kõrval närib, matsutab suuga, limpsib midagi, kui koer kõnnib põranda vastu küüntega krabistades. Kõik need ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minulegi selline matsutamine-nätsutamine absoluutselt ei meeldi. Lahendus:
a) nad ongi sellised, olgu siis!
b) enda rahustamine, vanemine probleemist:
Teine PALVE – Tühjenemine-Vabanemine ...

Loe edasi

lähen närvi tühiste asjade peale

Mul on mure. olen 23 aastane vangis istunud noormees. olen kimbatusest oma suhetega. vahel kui on mul tüli oma elukaaslase või naisega tõstan häält või kui olen himus et nüüd on kõik läbi hakkan kõvemini ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei ole Minu-Tema suhe, on Meie suhe.
Andmiserõõm on hea suhte tugevdaja.
Olla loomulik, olla ise ja heasüdamlik - see on kooselu nurgakivi.
Ühised tegevused.
Parimate soovidega, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi