Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

valetaja

tere.
ma tahan muuta iseennast. olen valetaja. valetan kõigile peaaegu kõike enda kohta ja üleüldse. see on kestnud juba oma 7-8 aastat. mis ma tegema pean. asi on väljunud kontrolli alt vahel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik enda muutmiseks ja siis algab töö nagu Näitlejatel.
Kui oled mõne mõtte, lause või lookese valetanud ja saad aru, et see Valetamne oli, siis jätkad: Sõbrad, päris nii see ei olnud, see jutt ...

Loe edasi

Phenibut

Kust on võimalik osta phenibut-I ?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tee kehalisi harjutusi, võimalusel käi trennis - see annab kehalist tublidust ja keha kaudu tuleb Enesekindlus ja ka Suhtlemisjulgus.
Näitering on heaks suhtlemise koolitajaks.
Või kodus ...

Loe edasi

imelik peavalu

Tere.
Minul mure järgmine - diagnoositud on ärevushäired ütlen alustuseks ära. Kuskil kümme päeva tagasi hakkasid sellised peavalud et oimukohtades. Mitte tugev valu, nõrk ja vahel suruv. Viimasel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vähk see tõenäoliselt ei ole aga täpsem vastus eeldab neuroloogilist läbivaatust.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Närvipõletik

Tere!

Kõik sai alguse kui 22.12 grippi jäin, järgnes põskkoopapõletik ja kui peavalu jätkus, siis diagnoositi närvipõletik. Kompuuter näitas, et kõik korras, veri on korras. Närvipõletiku ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kahjuks ei ole nendele küsimustele ilma neuroloogilise läbivaatuseta võimalik konkreetselt vastata.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu paremas käes

Mul juba kuu aega valu paremas käes kuni küünarnukini. Valu ei allu ka valuvaigistitele. Nüüd on lisandunud ka imelik tunne ( tekib nagu peopesasuurune elektiline surve, pärast seda terves käes elektriline ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kõõlusepõletikuga õlaliigese piirkonnas või ka kaelalülidevahelise närvijuure ärritusega (diskiprolaps). Ravi on erinev. Kui probleem püsib, tuleks teha rö. ülesvõtted kaelalülidest ...

Loe edasi

Diagnoosi ravi

Tere. Pöördun teie poole küsimusega milline ravimeetod on diagnoosiga Nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisund radikulopaatiaga.
Kokkuvõte patsiendi ravist: Parem kannarefleks kustunud. Lasegue ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Jalanärvi kahjustus seoses diskiprolapsiga paraneb sageli ilma operatsioonita , võib aga võtta mitmeid kuid. Vajalik on vältida tõstmisi ja asendeid mis põhjustavad jalavalu ja tarvitada korduvate ravikuuridena ...

Loe edasi

Obsessiiv kompulsiivne häire

Otsin abi ja meelerahu kuni psühhiaatri juurde saan (aeg pikkade järjekordade tõttu alles maikuus kahjuks). Algas see kõik nii, et tekkisid sundmõtted ja hirmumõtted, et võin teha oma elukaaslasele liiga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Seroxat - v.hea rohi, soovitan. Paluge perearstilt retsepti.
2) Õhtul Melatoniin - apteegi vabamüügis saadaval, üks õhtul.
3) Minu Palve esimene (vt eelnevatest otsinguga Enneti palve) ...

Loe edasi

torkiv ja kipitav valu küljes

Pea aasta aega segab pidevalt kipitav, torkiv valu vasakul seljas ja küljes ribide kohal ja vahel. Ei sõltu asendist muutmisest ega liigutamisest, kuid pikali siiski parem olla, sama kaua ja paralleelselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Borrelia IGG vastased antikehad püsivad positiivsetena aastaid ja ei ole tõenäoliselt vaevuste põhjuseks. Valu küljes ja ribide vahel võib olla herpesviirusest põhjustatud roietevahelise närvipõletiku ...

Loe edasi

Kas on soovitav valvepsühaatria juurde minna kui poisil on kadunud huvi kooli kooli vastu?

Poiss väidab, et väsib viimasel ajal ruttu.Õhtuti on ergas ja klõbistab arvutis. Koolis hinded korras, kuid äkki ei taha kooli minna.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Korralik uneaeg,
2) Vajalik õpiaeg,
3) Kindlasti sport ka koduabi/poeskäik jm. mis koduse elukorralduse juures kokku lepitud.
4) Arvuti - maksimaalselt üks tund. Soovid 0,5 tundi ...

Loe edasi

Ärevushood

Olen nüüdseks juba kaka aastat käinud erinevate arstide vahet. Kõik proovid,analüüsid mida teinud olen on korras olnud.
Olen koguaeg eitanud endale,et mul võiks olle psühholoogiline probleem aga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kael-kukal-õlad ja vöökoht - nende piirkondade pingete vähendamine vähendab kogu organismi sisepingeid. vt minu Palve esimene samm.
2) Apteegi vabamüügist Melatoniin jt unehäirete valdkonna soovitused ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi