Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

Suhteprobleemid

Detsembris sai elukaaslasega koos oldud seitse ja pool aastat ja ka siis otsustasime lahku minna. Meil on kolm ühist last.

Olime lahus paar nädalat ning siis otsustasime, et proovime uuesti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millega tema pereelu toetab - kas Esivanemate suur pärandus või on ka Lapse eest kodus, kellele süüa teha ja "mähkmeid" pesta.
Kui tal haigus - vaja ravida, kui haigust ei - siis kohe tööle.
Loe edasi

Tujude kõikumine

Tere, mul on selline probleem, et tujus vahetuvad väga tihti (4-6× päevas). Aga tasapisi hakkab juba närvidele käima see tiksumine eufooria ja masenduse vahel. Ise ka enam täpselt aru ei saa, mis asi ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil tujud lainetavad, aga nad peavad adekvaatsed olema ja siis nn normi piiridesse jääma.
Kui stressi rohkelt või üleväsimus, siis tulevadki nn kõrvalekalded.
Prioriteedid paika, kogu ...

Loe edasi

Kas psühhiaatriline, neuroloogiline või tundmatu probleem?

Vabandage ma tean, et Te olete väga kuulus ja hea arst. Vaadake, mul jäi eelmise aasta sügisel toit kurku või söögitorusse kinni ja perearst saats LOR arsti juurde, kes saatis mind neelamisuuringule(novembris)- ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tarvitate psühhiaatrilisi ravimeid. Seega esimene vestlus ja koostöö oma psühhiaatriga, et rohtude osas või nende annuse osas vajadusel korrektiive teha.
Organismi sisemist tasakaalu ja lihaspingete ...

Loe edasi

Närvilisus

Tere!
Mure on selles, et viimasel ajal olen olnud väga närvis näiteks kardan minna poodi, sest kardan, et seal on mõni inimene keda ma näha ei soovi siis olen ma veel viimasel ajal väga palju nutnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi oma murest-probleemist Emale (kellelegi lähedasele) ja ühiselt leiate õiged lahendused.
Hästi aitab Päevik - sinna kirjuta oma mure (et see mure peas ei ketraks) ja päevikusse kirjuta ka Enesekiitust ...

Loe edasi

alzheimer

Tere. Mul on küsimus oma äia kohta kellel on diagnoositud alzheimeri tõbi ja suhkruhaigus. Tal on kõik sümptomid mis on seotud alzheimeri haigusega aga novembris juhtus tal õnnetus kus sattus haiglasse ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kindlasti ei ole tõestatud vereülekande ja / või tilguti ravivat toimet Alzheimeri haiguse korral. Küll aga võib organism mobiliseeruda tõsise tervisehäire korral mis annab ajutise haigusnähtude leevenemise. ...

Loe edasi

Tourette'i sündroom või tikid täiskasvanul?

Tere!
Olen 20 aastane naisterahvas ning olen piinelnud silma pilgutamise ja pööritamisega juba oma mitu mitu aastat kuid olen suutnud antud probleemi teiste eest varjata ja ei ole rääkinud sellest ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tikiproblem algab sageli lapse - või noorukieast ja uuringud selle põhjust sageli ei näita. Probleemi ravimitega välja ravida ei saa, küll aga vastutahteliste liigutuste mahasurumine ravimiga võib õnnestuda. ...

Loe edasi

Depressioon,unehäired,enesetapumõtted

Tere! Olen juba aastaid elanud depressiooniga. Aasta tagasi pöördusin psühhiaatri juurde, kes kirjutas mulle välja antidepressandid ja unerohud aga kumbki ei aidanud ja lihtsalt lõpetasin seal käimise, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viis miljonit aastat olid meie esivanemad Inimlased ja nüüd sadakond tuhat aastat hiljem nn kaasaegne Inimene. Kõik nad tulid eluvõitluses võitjana välja, said eluga hakkama, said elu jätkata - seetõttu ...

Loe edasi

Närvid läbi

Probleemid magamisega.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Unehäirete kohta varasemalt piisavalt soovitusi (vt otsinguga, seal apteegi vabamüügi rohi, harjutused, rituaali kujundamine e nn Enneti rituaal).
Oluline on probleemi põhjuse osas selgusele jõuda ...

Loe edasi

Ärevus ja paanika

Tere.Mul viimase poole aasta jooksul olnud iga päev peavalu.Olen väga kergesti ärrituv ja emotsionaalne.Viimaste nädalate jooksul on kogu aeg hirm millegi eees aga ei saa aru mille.Käed värisevad,süda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese sise-keskkond peab olema püsi kindlates vahemikes ja väliskeskkond on ju meil muutlik. Kui organism sise-harmooniat e nendes vajalikes vahemikes püsida ei suuda, siis tekivad häired: hingelised, ...

Loe edasi

Obsessiiv kompulsiivne häire

Tere,

Kas Eestis on psühhiaatreid, kes on keskendunud välismaal viimasel ajal rohkem esile kerkinud probleemile - ingl. dermatillomania/excoriation? Nii palju kui veebist on võimalik lugeda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Impulsihäirete valdkonnas on häire - Trihhotillomaania. Siia ka siis derma´ga (nahaga) seonduv. Kõik rahustav on kasulik - inimene siis paremini suuteline end juhtima, arendama.
Sellega tegelevad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi