Suitsidaalne käitumine Autor: Airi Värnik

Suitsidaalne käitumine on mõiste, mis koondab endasse nii suitsiidid kui ka suitsiidikatsed. Suitsiid ehk enesetapp on Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt indiviidi teadlikult ja tahtlikult tekitatud surmav enesevigastus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on enesetapp ohvri poolt tahtlikult algatatud ja läbiviidud surmaga lõppev akt. Seejuures on ohvri eesmärk saavutada oma elus mingi lahendus, samas teades või eeldades, et tema tegevuse tulemus on surmav.

Suitsiidikatse ehk enesetapukatse on WHO definitsiooni kohaselt surmaga mitte lõppev tahtlik tegevus, mille puhul inimene ilma teiste sekkumiseta vigastaks või mürgitaks ennast, kusjuures tema tegevuse tõeline eesmärk on saavutada oma elus mingeid muutusi.

Enesetapuni jõudmine on protsess. Suitsiidiprotsess algab esimeste tõsiste mõtetega enesetapust, mis arenevad ja muutuvad aja jooksul ning lõpuks kas vaibuvad või kulmineeruvad enesetapukatse või enesetapuga. Suitsiidiprotsessi mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, samuti stressorid ja suhtlus ümbritseva keskkonnaga. Lõpptulemus sõltub riskitegurite ja kaitsvate tegurite vastastikusest koostoimest, mida omakorda mõjutab pärilik eelsoodumus. Suitsidaalne kriis laiemas mõttes kestab kogu suitsiidiprotsessi vältel. Suitsidaalne kriis kitsamas mõttes on see kriitiline hetk, mil oht impulsi ajel enesetappu või enesetapukatset toime panna on väga suur.

Enesetapu sooritavad sagedamini mehed, naised oluliselt harvem, Eestis on naistemeeste suhe 1:4–5. Kuni 1990. aastateni oli suitsiidirisk suurim eakatel inimestel, kuid viimastel WHO andmetel suureneb kolmandikus maailma riikidest üha enam just noorte suitsiidirisk. Eestis on suurima suitsiidiriskiga keskealised mehed, naiste hulgas tõuseb risk vanusega.

Enesetapukatseid sooritavad sagedamini naised, Eestis on meeste-naiste suhe umbes 2:3. Suurima riskiga enesetapukatsete sooritajad on noored inimesed, Eestis 15–19-aastased naised ja 20–29-aastased mehed.

Suitsidaalse käitumise põhjused on komplekssed, ei ole olemas ühest ja lihtsat seletust, miks inimene enesehävituslikult käitub. Kuigi enesetapu ja enesetapukatse riskirühmad on erinevad, on suitsidaalse käitumise riskitegurid sarnased – psüühikahäired, somaatilised (kehalised) haigused, tülid ja lahkuminek, töötus, probleemid tööl ja koolis, majanduslikud raskused, vahetud negatiivsed ja traumeerivad elusündmused. Toimetulematus igapäevaelu probleemidega tekitab psüühilisi häireid: umbes 90% enesetapujuhtudest on seotud vaimsete häiretega, eelkõige depressiooni ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Need omakorda raskendavad sotsiaalseid suhteid. Kui riskitegurid on olemas, sõltub enesetapukalduvus inimese enese oskusest stressiga toime tulla. See oskus on individuaalne ja kujuneb välja elu jooksul.

Suitsidaalse käitumise eest kaitsvad tegurid on head peresuhted, pühendunud ja järjekindel vanemlik hoolitsus, enda väärtuse tunnetamine, avatus, sotsiaalne integreeritus ning tervislik eluviis. Kaitsvad tegurid võivad oma toimet avaldada mitmel moel – suurendada toimetulekuvõimet, katkestada suitsiidiprotsessi, tasakaalustada riskitegurite mõju või hoida ära riskisituatsiooni kujunemist.

Kriisisituatsioonis saavad suitsidaalsed inimesed abi, helistades tasuta usaldustelefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Samuti võib kasutada üldist hädaabinumbrit 112 või “Eluliini” telefoninumbreid: 6558088 (eesti keeles), 6555688 (vene keeles).

Nõuanded sel teemal

Mees valetab mulle ja ma tean seda

Tere,
Ma tunnen muret enda elukaaslase pärast. Oleme koos olnud 1,5 aastat. Mina olen 20 ja tema 24.
Veidi eellugu
ütleme nii et minu suhtumine rahasse on veidi teine kui temal. Olen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui elate koos, siis rahakott on ühine ja asub köögis nö lillevaasi kõrval. Kes võtab, see paneb ka kirja. Ühine!
Kui seda ei ole, siis armastab ta raha rohkem kui Teid.
Siit tuleneb ka edaspidine ...

Loe edasi

Alkohol

Tere, olen 32 aastane naisterahvas, viimase aasta jooksul tarvitan alkoholi pea iga päev. Pidudel suuremates kogustes, kodus kuskil nii 6 purki õlut. Olen mõtlema hakanud, et see tegelikult hõivab kogu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üks pudel/purk õlut on ca 50,0 viinaga võrdne. Kuus purki on seega 300 viina!!!.
Alkoholism, klassikaline. Lapse ja enda tervise nimel - absoluutne Ei, ei tilkagi ja koheselt.
Apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Valetamine!? palun abi!!!

Mul on tõsine probleem millest oma jõuga enam ei saa jagu! Valetan ja seda igapäevaselt ilma igasuguse põhjuseta... Ei taha ma midagi varjata ega ennast kaitsta....lihtsalt valetan....
Ma toon lihtsa ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem on impulsiivne ja see tuleb kontrolli alla saada.
1) Suu on pudru tarbeks. Inimesi näed, nende suud näed - mõtled: "Suu on pudru tarbeks!"
2) Kui midagi vaja öelda, siis mõttes ...

Loe edasi

Teotahte puudus

Kirjutan murest oma abikaasa pärast. Ta on pärinud nn. "alkoholismi geeni". Seda teemat on ta õnneks 10 aastat kontrolli all suutnud hoida. Sel alkoholivabal perioodil on ta pidevalt tarvitanud antidepressanti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Retsept e soovitus tegudeks on Enneti ristkülik diagonaaliga (Enneti, et teile paremini meelde jääks, et tegutsema hakkaksite) ja “uued prillid”.
Ristkülik diagonaaliga annab mõttemudeli ja ka tegutsemisjuhise. ...

Loe edasi

Munandid

Tere!
Kas te saaksite välja kirjutada mingisuguseid valuvaigistusi?
Lugesin internetist et valutamise teel võib tekkida munandivähk, kuigi perearst ütles et vere andmise proovid olid korras ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui on vajalik siis võin välja kirjutada vastavalt ravimeid, vaid ennem soovitan tulla konsultatsioonile ja teostada vajalikud uuringud (analüüsid). Munandi valu reeglina ei ole seotud munandivähiga, ...

Loe edasi

Palun teatage kuidas edasi elada.

olen haige alates 04.12.2002,diagnoos paranoidne skisofreenia.13.12.2013,preperaat trilafon decanoat 108,2000mg 1 ampuli kuus,03.12.2015 trilafon-depoo i.m.ravil 2ml/216mg/3 nadala tagant,ja nii edasi,alates ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelmine.

Loe edasi

Palun teatage kuidas edasi elada.

olen haige alates 04.12.2002,diagnoos paranoidne skisofreenia.13.12.2013,preperaat trilafon decanoat 108,2000mg 1 ampuli kuus,03.12.2015 trilafon-depoo i.m.ravil 2ml/216mg/3 nadala tagant,ja nii edasi,alates ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö. Ravimid määrab Psühhiaater, la depooravimid (mida süstitakse peatud nädalata tagant) ja koostöö temaga on oluline - öelda-arutada, et kuidas toimib, millised on kaasnevad sümptomid, kas midagi ...

Loe edasi

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi