Narkomaania Autor: Valdur Jänes

Narkomaania ehk uimastisõltuvus on haiguslik tung tarvitada üht või mitut psüühikale mõjuvat ainet eneseuimastamise, ergutamise, mõnutunde saamise või erilise meeleseisundi saavutamise eesmärgil. Narkomaan ehk uimastisõltlane on narkootikumide või muude sõltuvust tekitavate ainete kuritarvitaja. Sõltuvusaine toime möödudes tekib narkomaanil erineva raskusastmega piinav võõrutusseisund, millest vabanemiseks püütakse saada uut uimastiannust. Iseloomulik on taluvuse tõus, mis väljendub selles, et esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. Narkomaania põhjustab isiku vaimset, kehalist ja sotsiaalset allakäiku ning on üks kuritegevuse põhjusi. Tuntuimad on opioidisõltuvus (oopium, morfiin, heroiin, sünteetilised opioidid), kokaiinisõltuvus, sõltuvus kanepisaadustest, samuti sünteetilistest stimulaatoritest (amfetamiin jt), uinutitest ja rahustitest.

Eestis hoogustus narkomaania levik eriti 1990. aastate keskpaiku ning praegu hinnatakse uimastisõltlaste arvuks 10 000–15 000. Narkomaania leviku tõkestamisega tegelevad mitmed riiklikud struktuurid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Narkomaania ravi eesmärk on aidata inimesel narkootikumide tarvitamisest loobuda. Ravi on pikaajaline ja seisneb uimastist loobumise järel tekkivate ärajäämanähtude leevendamises ning tagasilanguste vältimises. Samuti püütakse isiku riskikäitumist muuta ning teda ühiskonda tagasi tuua (sotsiaalselt rehabiliteerida).

Võõrutusseisundi ravis ehk võõrutusravis on kasutusel mitmeid meetodeid olenevalt tarvitatud uimastitest, annuste suurusest ja sõltuvuse raskusest. Kergematel juhtudel saab uimastisõltlane end võõrutada ka ilma arstiabita, mis aga eeldab head motivatsiooni ja turvalist keskkonda. Mõnikord piisab psühholoogilisest abist ning füüsikalise ja taastusravi protseduuridest. Enamasti tagavad võõrutusravi edukuse siiski spetsiifilised või sümptomaatilise toimega ravimid.

Toetusravis ning rehabilitatsioonietapil on tähtis aidata inimesel muuta oma mõtteja eluviisi, et ta suudaks loobuda uimastitest ka siis, kui need on kergesti kättesaadavad. Kasutusel on individuaalne ja rühmapsühhoteraapia, samuti pereteraapia. Kasu on endiste uimastitarvitajate eneseabirühmadest (anonüümsed narkomaanid – AN). USA ja Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et narkomaanide rehabilitatsioon on kõige tõhusam kindla programmi alusel töötavates päevakeskustes ja ravikommuunides.

Eestis tegeleb sõltuvushaigete raviga Wismari Haigla. Laste sõltuvushäireid ravitakse Tallinna Lastehaiglas, Jõhvi Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastehaiglas.

Vt ka asendusravi.