MYCOSYST 150 MG

• Suguelundite kandidiaas. Äge ja korduv vaginaalne kandidiaas. Balaniit.
• Tinea corporis, Tinea cruris, Tinea pedis, Tinea versicolor ja Candida-infektsioonid nahal.
• Limaskestade kandidiaasid. Siia kuuluvad orofarüngeaalsed, ösofageaalsed ja mitteinvasiivsed
bronhopulmonaalsed infektsioonid, kandiduuria, limaskestade- ja krooniline suuõõne atroofiline
kandidiaas (hambaproteesidest põhjustatud suuhaavandid).
• Süsteemne kandidiaas sh kandideemia, dissemineerunud kandidiaas ja teised invasiivsete
Candida-infektsioonide vormid.
• Krüptokokkoos, sh krüptokokk-meningiit ja muude piirkondade (nt kopsude, naha) infektsioonid.
• Seeninfektsioonid normaalse immuunvastusega ja AIDSi-patsientidel, samuti
organtransplantaadiga või muudest põhjustest tingitult immunosupressiooniga patsientidel.
• Säilitusravina, vältimaks krüptokokk-infektsiooni retsidiivi AIDSi-patsientidel.
• Seeninfektsioonide vältimine immuunpuudulikkusega patsientidel, kellel on suurem oht
tsütotoksilise kemoteraapia või kiiritusravi tagajärjel tekkinud neutropeenia tõttu
seeninfektsioonidesse nakatuda, sh luuüdi transplantatsiooni läbinud patsientidel.

Seentevastaste ravimite määramisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid ravijuhiseid.

Ööpäevane annus sõltub seennakkuse iseloomust ja raskusastmest.
Selliste infektsioonide korral, mis vajavad mitmekordset manustamist, peab ravi kestma niikaua, kuni
kliiniline leid või laboratoorsete testide parameetrid näitavad aktiivse seeninfektsiooni taandumist.
Ebapiisava pikkusega raviperiood võib viia ägeda infektsiooni kordumiseni.
Manustamisviisi muutmise korral intravenoossest suukaudseks ei ole vaja flukonasooli ööpäevast
annust muuta.

Täiskasvanud
- Vaginaalne kandidiaas: 150 mg flukonasooli ühekordse annusena.


- Nahainfektsioonide, nagu Tinea pedis, T. corporis, T. cruris ja Candida-infektsioonide korral on
soovitatav annus 50 mg üks kord ööpäevas või 150 mg üks kord nädalas. Ravi kestus 2...4 nädalat.
- Limaskestade kandidiaas:
Orofarüngeaalne kandidiaas: Tavapärane ööpäevane annus on 50 mg 7...14 päeva vältel. Ravi
kestus sõltub kliinilisest vastusest.
Ösofageaalne kandidiaas, mitteinvasiivne bronhopulmonaalne kandidiaas ja kandiduuria:
Tavapärane annus on 50 mg ööpäevas 14...30 päeva vältel.
Raskete ja eriti tihti korduvate juhtude puhul võib annust suurendada 100 mg-ni.
- Süsteemne kandidiaas:
Tavaliselt tuleb esimesel päeval manustada ühekordne küllastusannus (400 mg) ning seejärel
edaspidi 200 mg ööpäevas. Kliinilisest vastusest olenevalt võib annust suurendada 400 mg-ni üks
kord ööpäevas. Ravi kestus sõltub kliinilisest toimest, kuid sageli võib see kesta mitu nädalat.
- Seeninfektsiooni vältimine luutransplantatsiooni läbivatel või pahaloomulise kasvaja tõttu
tsütotoksilist kemoteraapiat või kiiritusravi saavatel immuunsupressiooniga patsientidel:
400 mg üks kord ööpäevas. Ravi tuleb alustada mitu päeva enne oodatava neutropeenia ilmumist.
Ravi tuleb jätkata veel 7 päeva pärast seda, kui neutrofiilide arv on tõusnud >1x109/l.
- Krüptokokkmeningiidi või muude piirkondade krüptokokkinfektsioonide ravi korral :
Esimesel ööpäeval manustatakse 400 mg, seejärel 200...400 mg ööpäevas. Ravi kestab vähemalt
6...8 nädalat. Krüptokokkmeningiidi kordumise vältimiseks on soovitatav annus 100...200 mg
ööpäevas.
- AIDSi haigetel võib flukonasooli kasutada säilitusravina, vältimaks krüptokokkinfektsiooni
retsidiveerumist.

Lapsed
Kapslid on ebasobivad lastele, kes ei saa ravimeid suu kaudu võtta.

Nagu täiskasvanutel esinevate sarnaste infektsioonide puhul, põhineb ka laste ravi kestus kliinilisel mükoloogiliste analüüside vastustel. Maksimaalne ööpäevane annus lastel on 400 mg ühekordse
päevase annusena ja seda annust ei tohi ületada.
Flukonasooli ei ole soovitav alla 16-aastastel lastel ja noorukitel kasutada, kuna ravimi efektiivsus ja
ohutus ei ole selles vanusegrupis piisavalt tõestatud. Kui alternatiivne ravi puudub, tuleb kasutada
allpool soovitatud annuseid.
- Limaskestade kandidiaas: flukonasooli soovitatav annus on 3 mg/kg ööpäevas. Esimesel päeval
võib tasakaalukontsentratsiooni kiiremaks saavutamiseks kasutada löökannust 6 mg/kg.
- Süsteemne kandidiaas ja krüptokokkinfektsioon: soovitatakse 6...12 mg/kg ööpäevas sõltuvalt
haiguse raskusest.
- Seeninfektsioonide ennetamine neutropeenilistel lastel: 3...12
mg/kg ööpäevas sõltuvalt
neutropeenia ulatusest ja kestusest (vt annustamine täiskasvanutel).

Eakad
Kui ei ole neerupuudulikkuse tunnuseid, soovitatakse kasutada tavalisi täiskasvanutele mõeldud
annuseid.

Halvenenud neerufunktsiooniga patsiendid (täiskasvanud ja lapsed)
Flukonasool eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga. Kui ravikuur koosneb ühekordsest annusest,
ei ole annust vaja muuta.
Flukonasooli korduval manustamisel neerupuudulikkusega patsientidele tuleb esimesel päeval
manustada tavapärane vastava näidustuse jaoks soovitatud annus ning seejärel jätkata päevase
annusega vastavalt alljärgnevale tabelile.

Kreatiniini kliirens (ml/min)
Protsent soovitatavast annusest
> 50
100%
< 50 (ei kasutata dialüüsi)
50%
Regulaarsel hemodialüüsil
100% pärast igat dialüüsi



Halvenenud neerufunktsiooniga laste jaoks tuleb annust kohandada vastavalt täiskasvanute kohta
kehtivatele juhistele ja sõltuvalt neerukahjustuse raskusastmest.

Flukonasooli kapslid tuleb tervelt alla neelata ja neid võib võtta söögikordadest sõltumatult.

Flukonasooli ei tohi kasutada patsientidel, kellel on teadaolev ülitundlikkus flukonasooli, teiste asooli
derivaatide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Flukonasooli ei tohi kasutada patsientidel, kes võtavad tsisapriidi, terfenadiini või astemisooli (vt lõik
4.5).

Flukonasooli ei tohi kasutada samaaegselt koos teiste ravimitega, mis pikendavad QT-intervalli, nagu
pimosiid ja kinidiin.

Harvadel juhtudel (peamiselt raske kaasuva haigusega patsientidel) on teatatud raskest
maksatoksilisusest, sealhulgas surmajuhtumid. Mingit seost maksatoksilisuse ja flukonasooli
ööpäevase koguannuse, ravi kestuse, patsiendi soo või vanuse vahel ei ole täheldatud. Patsiente, kellel
tekivad ravi ajal kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates või kellel on juba algselt maksaensüümide
taseme oluline tõus, tuleb hoolikalt jälgida. Kui ravi jätkatakse patsientidel, kelle maksaensüümide
väärtused tõusevad flukonasoolravi ajal, tuleb hinnata ravist saadavat kasu raske maksakahjustuse
tekkeriski suhtes. Enamikel juhtudel on maksatoksilisus olnud ravi katkestamisel pöörduv.
Mõnesid asoole sh flukonasooli on seostatud QT-intervalli pikenemisega. Ravi ajal flukonasooliga on
teatatud torsade de pointes harvadest juhtudest. Kuigi flukonasooli kasutamise ja QT-intervalli
pikenemise seos ei ole veel kindlaks tehtud, tuleb flukonasooli kasutada ettevaatusega patsientidel,
kellel esinevad potentsiaalselt proarütmilised seisundid nagu:
• kaasasündinud või dokumenteeritud omandatud QT-intervalli pikenemine;
• kardiomüopaatia, eriti südamepuudulikkuse olemasolul;
• siinusbradükardia;
• olemasolevad sümptomaatilised arütmiad;
• samaaegne ravi ravimitega, mis ei metaboliseeru CYP3A4 vahendusel, kuid mis teadaolevalt
pikendavad QT-intervalli (vt lõik 4.5).

Elektrolüütide häired, nagu hüpokaleemia, hüpomagneseemia ja hüpokaltseemia, tuleb korrigeerida
enne flukonasoolravi alustamist.

Halofantriin pikendab teadaolevalt QT-intervalli soovituslikes terapeutilistes annustes ning on
CYP3A4 substraat. Flukonasooli ja halofantriini kooskasutamine ei ole soovitatav.

Harva on patsientidel ravi ajal flukonasooliga arenenud eksfoliatiivsed nahareaktsioonid nagu Stevensi-
Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. AIDSi haigetel on suurem kalduvus raskete
nahareaktsioonide tekkeks mitmetele ravimpreparaatidele. Kui patsiendil, kellel ravitakse pindmist
seeninfektsiooni, tekib lööve, mida võib seostada flukonasooliga, tuleb edasine ravi flukonasooliga
katkestada. Kui invasiivse/süsteemse seeninfektsiooniga patsientidel areneb nahalööve, tuleb neid
hoolikalt jälgida ning ravi flukonasooliga lõpetada, kui tekivad villilised kahjustused või multiformne
erüteem.

Harva on teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest (vt lõik 4.8.).



Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, Lappi laktaasi defitsiit või glükoosi-
galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit kasutada.

Fukonasooli annust tuleb vähendada, kui kreatiniini kliirens on alla 50 ml/min (vt lõik 4.2).

Juhul, kui näidustatud on pikaajaline ravi, tuleb fertiilses eas naistel kaaluda sobivate
rasestumisvastaste meetmete kasutamist (vt lõik 4.6).

Kombinatsioonid järgmiste ravimitega on vastunäidustatud:
Tsisapriid (CYP3A4 substraat): On olnud teateid südametegevuse häiretest (sealhulgas torsade de
pointes) patsientidel, kes said flukonasooli samaaegselt koos tsisapriidiga.

Terfenadiin (CYP3A4 substraat): On läbi viidud koostoimeuuringuid patsientidel, kes
samaaegselt terfenadiiniga tarvitasid asooliühendeid, kellel esines raskeid südame rütmihäireid
sekundaarselt QTc-intervalli pikenemisega. Ühes uuringus, milles flukonasooli manustati 200 mg
ööpäevas, ei ilmnenud QTc-intervalli pikenemist. Teine uuring, milles manustati 400 mg ja 800
mg flukonasooli ööpäevas, näitas, et flukonasool annuses 400 mg või rohkem ööpäevas suurendab
oluliselt terfenadiini taset plasmas, kui neid kahte ravimit tarvitatakse samaaegselt.

Astemisool (CYP3A4 substraat): Astemisooli üleannused on põhjustanud QT-intervalli
pikenemist ja rasket ventrikulaarset arütmiat, torsade de pointes’i ja südame seiskumist.
Astemisooli ja flukonasooli samaaegne manustamine on vastunäidustatud tulenevalt tõsiste
(potentsiaalselt eluohtlike) kardiaalsete toimete tekkevõimalusest.

Ravimid, mis mõjutavad flukonasooli metabolismi:
Hüdroklorotiasiid: Farmakokineetilise koostoime uuringus tervete vabatahtlikega, kes said
samaaegselt flukonasooli ja mitmeid hüdroklorotiasiidi annuseid, suurenes flukonasooli
plasmakontsentratsioon 40% võrra. Taoline toime ei tohiks muuta hädavajalikuks flukonasooli
annustamisskeemi muutmist patsientide puhul, keda ravitakse samaaegselt diureetikumidega, kuid
ravimi väljakirjutaja peab seda silmas pidama.

Rifampitsiin (CYP450 indutseerija): Flukonasooli ja rifampitsiini samaaegsel manustamisel
vähenes flukonasooli AUC 25% ja poolväärtusaeg 20%. Patsientidel, kes saavad samaaegselt
rifampitsiini, tuleks kaaluda flukonasooli annuse suurendamist.

Flukonasooli toime teiste ravimite metabolismile:
Flukonasool on tsütokroom P450 (CYP) isoensüümi 2C9 tugev inhibiitor ja mõõdukas CYP3A4
inhibiitor. Lisaks alltoodud kirjeldatud koostoimetele on olemas risk teiste CYP2C9 või CYP3A4
vahendusel metaboliseeruvate ravimite (nt ergotalkaloidid, HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid,
kinidiin) plasmasisalduse suurenemiseks, kui neid manustatakse samaaegselt flukonasooliga.
Seetõttu tuleb nende kombinatsioonide kasutamisel olla alati ettevaatlik ja patsiente tuleb hoolikalt
jälgida. Flukonasooli ensüüme pärssiv toime võib tänu flukonasooli pikale poolväärtusajale püsida
veel 4...5 päeva pärast flukonasoolravi lõppu.

Alfentaniil (CYP3A4 substraat): 400 mg flukonasooli ja 20
mikrogrammi/kg alfentaniili
samaaegsel intravenoossel manustamisel tervetele vabatahtlikele suurenes alfentaniili AUC10
ligikaudu kaks korda ning kliirens vähenes 55% võrra, tõenäoliselt CYP3A4 inhibeerimise kaudu.
Nende kombinatsiooni kasutamisel võib olla vajalik annuste kohandamine.

Amitriptülliin: Mitmetel juhtudel on kirjeldatud amitriptülliini kontsentratsiooni suurenemist ja
tritsüklilise toksilisuse sümptomite teket, kui amitriptülliini kasutati kombinatsioonis koos
flukonasooliga. Flukonasooli samaaegsel manustamisel nortriptülliiniga, amitriptülliini aktiivse


metaboliidiga, on täheldatud nortriptülliini taseme tõusu. Amitriptülliini toksilisuse riski tõttu
tuleb kaaluda amitriptülliini taseme jälgimist ja vajadusel annuse kohandamist.

Antikoagulandid (CYP2C9 substraadid): Flukonasooli kasutamine varfariinravi ajal võib
pikendada protrombiini aega kuni kaks korda. See toimub tõenäoliselt selle tõttu, et inhibeeritakse
varfariini metabolismi CYP2C9 kaudu. Kumariini derivaate saavatel patsientidel tuleb hoolikalt
jälgida protrombiini aega.

Bensodiasepiinid (CYP3A4 substraadid): Samaaegne 400 mg flukonasooli ja 7,5 mg midasolaami
suukaudne manustamine suurendas midasolaami AUC-d ja poolväärtusaega vastavalt 3,7 korda ja
2,2 korda ning tugevdas ka psühhomotoorseid toimeid. 100 mg flukonasooli ööpäevas kasutatuna
samaaegselt triasolaamiga annuses 0,25 mg suurendas triasolaami AUC-d ja poolväärtusaega
vastavalt 2,5 ja 1,8 korda ning võimendas ja pikendas triasolaami toimet. Kui on vajalik ravida
patsiente samaaegselt bensodiasepiini ja flukonasooliga, tuleb kaaluda bensodiasepiini annuse
vähendamist. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Kaltsiumikanali antagonistid: CYP3A4 osaleb mõnede dihüdropüridiini rühma kuuluvate
kaltsiumikanali antagonistide (sealhulgas nifedipiini, isradipiini, nikardipiini, amlodipiini ja
felodipiini) metabolismis. Kirjanduses võib leida andmeid väljendunud perifeersetest tursetest
ja/või kaltsiumikanali antagonistide suurenenud seerumikontsentratsioonidest itrakonasooli ja
felodipiini, isradipiini või nifedipiini samaaegsel kasutamisel. Sellist koostoimet võib eeldada ka
teiste triasoolsete seentevastaste ravimitega. Tuleb kaaluda kaltsiumikanali antagonisti annuse
vähendamist.

Tselekoksiib: Tselekoksiibiga tehtud kliiniline uuring näitas tselekoksiibi plasmakontsentratsiooni
kahekordset tõusu, kui seda manustati samaaegselt koos 200 mg flukonasooliga. Selle koostoime
põhjuseks peetakse tsütokroom P450 2C9 kaudu vahendatud tselekoksiibi metabolismi pärssimist.
Patsientidel, kes saavad ka flukonasooli, tuleb ravi tselekoksiibiga alustada madalaima soovitatava
annusega.

Tsüklosporiin (CYP3A4 substraat): Farmakokineetilises uuringus siirdatud neeruga patsientidel,
kes said flukonasooli 200 mg ööpäevas ja tsüklosporiini 2,7 mg/kg/ööpäevas, tekkis 1,8-kordne
tsüklosporiini AUC suurenemine ja 55% kliirensi langus. Samaaegse flukonasool-ravi ajal tuleb
jälgida tsüklosporiini plasmakontsentratsioone.

Didanosiin: Kuigi didanosiini ja flukonasooli koosmanustamisel paistab olevat vähene toime
didanosiini farmakokineetikale ja tõhususele, tuleb jälgida reaktsiooni flukonasoolile. Kasuks võib
tulla, kui flukonasooli manustatakse veidi aega enne didanosiini manustamist.

Halofantriin (CYP3A4 substraat): Ravimid, mis inhibeerivad CYP3A4, kutsuvad esile
halofantriini metabolismi inhibeerimise.

HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid (CYP2C9 või CYP3A4 substraadid): Müopaatia risk
suureneb, kui samaaegselt manustatakse asooli tüüpi seentevastaseid preparaate ja HMG-CoA-
reduktaasi inhibiitoreid, mis metaboliseeruvad CYP3A4 kaudu (nt atorvastatiin ja simvastatiin)
või CYP2C9 kaudu (nt fluvastatiin). Fluvastatiini ja flukonasooli koostoime tagajärjel võib
fluvastatiini kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suureneda kuni 200%. Ettevaatus on
nõutud, kui flukonasooli ja HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorite samaaegne manustamine osutub
vajalikuks. Selle kombinatsiooni puhul võib osutuda vajalikuks HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorite
annuse vähendamine. Patsiente tuleb jälgida müopaatia ja rabdomüolüüsi sümptomite (lihasvalu,
lihaste hellus või nõrkus) suhtes, samuti tuleb jälgida kreatiinkinaasi (CK) tasemeid. Ravi HMG-
CoA-reduktaasi inhibiitoritega tuleb katkestada, kui CK tase tõuseb märkimisväärselt või kui
kahtlustatakse või diagnoositakse müopaatiat või rabdomüolüüsi.



Losartaan (CYP2C9 substraat): Flukonasool inhibeerib losartaani muundumist tema aktiivseks
metaboliidiks (E-3174), millest tuleneb enamik losartaanraviga ilmnevast angiotensiin II retseptori
antagonismist. Samaaegne ravi flukonasooliga võib viia losartaani kontsentratsiooni
suurenemiseni ja aktiivse metaboliidi kontsentratsiooni vähenemiseni. Patsiente tuleb jälgida, et
jätkuvalt kontrollida nende hüpertensiooni.

Suukaudsed rasestumisvastased vahendid: On tehtud kaks farmakokineetilist uuringut
kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ja flukonasooli korduvate annustega.
50 mg flukonasooli ei mõjutanud ühegi hormooni kontsentratsiooni, kuid 200 mg ööpäevas
suurendas etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli AUC-d vastavalt 40% ja 24%. Seega on
ebatõenäoline, et flukonasool sellistes annustes halvendab kombineeritud suukaudsete
rasestumisvastaste tablettide efektiivsust.

Fenütoiin (CYP2C9 substraat): 200 mg flukonasooli manustamine samaaegselt koos 250 mg
intravenoosse fenütoiiniga suurendas fenütoiini AUC-d 75% võrra ja Cmin 128% võrra. Kui mõlema
ravimi samaaegne manustamine on vajalik, tuleb jälgida fenütoiini plasmakontsentratsiooni ja
korrigeerida fenütoiini annust nii, et ravimi tase püsiks terapeutilisel, kuid mittetoksilisel tasemel.

Pimosiid: Ventrikulaarse arütmia tekkerisk on suurenenud, kui flukonasooli kasutatakse
samaaegselt koos pimosiidiga.

Prednisoon (CYP3A4 substraat): Ühel prednisooniga ravitud maksasiirdamise läbinud patsiendil
tekkis Addisoni kriis, kui katkestati kolm kuud kestnud ravikuur flukonasooliga. Flukonasooli
ärajätmine põhjustas CYP3A4 aktiivsuse tõusu viies prednisooni lagundamise suurenemiseni ja
Addisoni kriisi tekkeni. Patsiente, kes saavad pikaajalist ravi flukonasooli ja prednisooniga, tuleb
hoolikalt jälgida adrenaalse puudulikkuse sümptomite suhtes, kui flukonasoolravi lõpetatakse.

Rifabutiin (CYP3A4 substraat): On täheldatud, et flukonasooli ja rifabutiini samaaegse
manustamise tulemuseks on rifabutiini taseme tõus seerumis. Samaaegselt rifabutiini ja
flukonasooliga ravitud patsientidel on täheldatud uveiiti. Patsiente, kes saavad samaaegselt
rifabutiini ja flukonasooli, tuleb hoolikalt jälgida.

Ritonaviir: Flukonasooli ja ritonaviiri samaaegsel kasutamisel võib ritonaviir põhjustada
flukonasooli plasmakontsentratsiooni suurenemist.

Sakvinaviir: Sakvinaviiri plasmakontsentratsioon võib suureneda, kui seda kasutatakse
samaaegselt flukonasooliga.

Sulfonüüluurea (CYP2C9 substraat): On näidatud, et flukonasool pikendab tervetel vabatahtlikel
samaaegselt manustatud sulfonüüluurea tüüpi ravimite (kloorpropamiid, glibenklamiid, glipisiid ja
tolbutamiid) plasma poolväärtusaega. Flukonasooli ja suukaudseid sulfonüüluurea derivaate võib
diabeetikutel samaaegselt kasutada, kuid patsiente tuleb hoiatada võimaliku hüpoglükeemia tekke
eest.

Takroliimus ja siroliimus (CYP3A4 substraadid): Samaaegne flukonasooli ja takroliimuse
(annuses 0,15 mg/kg kaks korda ööpäevas) manustamine suurendas takroliimuse Cmin 1,4 ja 3,1
korda, kui flukonasooli annused olid vastavalt 100 mg ja 200 mg. Samaaegselt flukonasooli ja
takroliimust saavatel patsientidel on teatatud neerutoksilisusest. Kuigi flukonasooli ja
siroliimusega ei ole tehtud koostoime uuringuid, soovitatakse siroliimuse tasemeid jälgida, sest
vajalikuks võib osutuda annuse kohandamine. Patsiente, kes saavad samaaegselt takroliimust või
siroliimust ja flukonasooli, tuleb hoolikalt jälgida siroliimuse suurenenud toksilisuse (aneemia,
leukopeenia, trombotsütopeenia, hüpokaleemia, kõhulahtisus) suhtes.

Teofülliin: Platseebokontrollitud koostoime uuringus põhjustas flukonasooli manustamine
annuses 200 mg 14 päeva jooksul teofülliini keskmise plasmakliirensi languse 18% võrra. Suurte


teofülliiniannustega ravitavaid patsiente või patsiente, kellel on muul põhjusel suurem risk
teofülliini toksilisuse tekkeks, tuleb samaaegse flukonasoolravi ajal hoolikalt jälgida ja vajadusel
teofülliini annust kohandada.

Trimetreksaat: Ravimid, mis inhibeerivad P450 ensüümsüsteemi (nagu flukonasool), võivad
põhjustada koostoimeid, mis suurendavad trimetreksaadi plasmakontsentratsioone. Kui
trimetreksaadi ja flukonasooli samaaegset manustamist ei ole võimalik vältida, tuleb hoolikalt
jälgida trimetreksaadi taset seerumis ja trimetreksaadi toksilisuse ilminguid (luuüdi supressioon,
neeru- ja maksafunktsiooni häire, gastrointestinaaltrakti haavandumine).

Zidovudiin: Koostoime uuringud näitasid, et zidovudiini AUC suurenes ligikaudu 20% ja 70%
võrra, kui seda võeti samaaegselt flukonasooliga vastavalt annuses 200 mg või 400 mg ööpäevas,
tõenäoliselt glükuronidatsiooni pärssimise tõttu. Sellist kombinatsiooni kasutavaid patsiente tuleb
kontrollida zidovudiiniga seotud kõrvaltoimete suhtes.

Farmakodünaamilised koostoimed:
QT-intervalli pikendavad ravimid: Haigusjuhtude andmed näitavad, et flukonasool võib
potentsiaalselt kutsuda esile QT-intervalli pikenemise, mis võib viia raske südame rütmihäireni.
Patsiente, keda ravitakse samaaegselt flukonasooli ja teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega,
tuleb hoolikalt jälgida, sest aditiivset toimet ei saa välistada.

Amfoteritsiin B: In vitro ja in vivo loomkatsetes on leitud antagonismi amfoteritsiin B ja asooli
derivaatide vahel. Imidasoolide toimemehhanismiks on ergosterooli sünteesi pärssimine seente
rakumembraanides. Amfoteritsiin B toimib seondudes steroolidega rakumembraanis ja muutes
membraani läbilaskvust. Nimetatud antagonismi kliiniline mõju ei ole praegusel ajal teada.
Sarnane toime võib tekkida amfoteritsiin B kolesterüülsulfaatkompleksiga.

Koostoime uuringud on näidanud, et flukonasooli imendumises ei esine kliiniliselt olulisi muutusi, kui
seda võetakse suu kaudu koos toidu, tsimetidiini või antatsiididega või samaaegselt kiiritusraviga,
mida tehakse pärast luuüdi siirdamist.

Rasedus ja imetamine

Andmed mitmesaja raseda naise ravi kohta flukonasooli standardannustega (alla 200 mg/päevas),
manustatuna ühekordse või korduva annusena raseduse esimesel trimestril, ei näita mingeid
soovimatuid toimeid lootele.
Lastel, kelle emad said 3 kuud või kauem kestnud ravi flukonasooli suurte annustega (400...800 mg
ööpäevas) koktsidioidmükoosi puhul, on täheldatud kaasasündinud hulgiväärarendeid. Ei ole selge,
kas nende juhtude ja flukonasooli manustamise vahel on seos või mitte.
Loomkatsed on näidanud teratogeenset toimet (vt lõik 5.3).
Flukonasooli standardannustes ja lühiajaliselt ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui
see on hädavajalik. Flukonasooli suurtes annustes ja pika aja vältel ei tohi raseduse ajal kasutada, välja
arvatud eluohtlike infektsioonide puhul.

Flukonasool eritub rinnapiima, kus ta saavutab väiksema kontsentratsiooni kui plasmas. Imetamist
tohib jätkata pärast flukonasooli standardannuse (200 mg) või väiksema annuse ühekordset kasutamist.
Pärast flukonasooli korduvat kasutamist või suurt annust ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Flukonasooli toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele puudub või on ebaoluline. Siiski
tuleb sõidukite juhtimisel või masinate käsitsemisel arvestada, et aeg-ajalt võib esineda pearinglust või
krambihooge.

Järgnevad raviga seotud kõrvaltoimed ilmnesid 4046 patsiendil, kes kliinilistes uuringutes said
flukonasooli 7 päeva või kauem:
Harv
Organsüsteemi klass
Sage
Aeg-ajalt

≥ 1/10 000 kuni <
≥ 1/100 kuni < 1/10
≥ 1/1000 kuni < 1/100
1/1000
Vere ja lümfisüsteemi Aneemia

häired

Immuunsüsteemi
Anafülaktiline
häired
reaktsioon

Ainevahetus- ja
Anoreksia

toitumishäired

Psühhiaatrilised häired
Unetus


Närvisüsteemi häired
Peavalu Krambid,


uimasus,
düsgeusia,
paresteesia,
unisus,
treemor
Kõrva ja labürindi
Peapööritus
(vertigo)
kahjustused
Seedetrakti häired
Iiveldus,
Kõhukinnisus


oksendamine,
suukuivus,
kõhuvalu,
düspepsia,
kõhulahtisus
kõhupuhitus
Maksa ja sapiteede
Kolestaas,

häired
maksa nekroos,

hepatotsellulaarne
kahjustus,
ikterus
Naha ja nahaaluskoe
Lööve
Hüperhidroos,
Eksfoliatiivdermatiit,
kahjustused

sügelus
Stevensi-Johnsoni


sündroom

Lihas-skeleti ja sidekoe Müalgia

kahjustused

Üldised häired ja
Asteenia,

manustamiskoha
väsimus,
reaktsioonid
halb enesetunne,

püreksia
Uuringud
Aspartaat-
Vere


aminotransferaasi
bilirubiinisisalduse
taseme tõus,
suurenemine
alaniin-

aminotransferaasi
taseme tõus,
aluselise fosfataasi
taseme tõus veres



Kliinilisi kõrvaltoimeid täheldati HIV-i nakatunud patsientidel sagedamini (21%) kui HIV-i
mittenakatunud patsientidel (13%). Siiski oli kõrvaltoimete ilmnemislaad HIV-i nakatunud ja HIV-i
mittenakatunud patsientidel sarnane.

Tingimustes, kus põhjuslik seos ei ole kindel (nt avatud uuringud, turustamisjärgne kogemus), on
esinenud lisaks veel järgmisi kõrvaltoimeid:
Sage
Aeg-ajalt
Organsüsteemi
Väga
≥ 1/100 ≥ 1/1000
Harv
Väga harv
klass
sage
kuni
kuni
<

≥ 1/10
≥ 1/10 000 kuni < 1/1,000
1/10 000
< 1/10
< 1/100
Vere ja
Leukopeenia,
sealhulgas

lümfisüsteemi
neutropeenia ja
häired
agranulotsütoos,
trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi

Anafülaktiline
häired
reaktsioon
Ainevahetus- ja
Hüperkolesteroleemia,

toitumishäired
hüpertriglütserideemia,

hüpokaleemia
Närvisüsteemi
Krambid

häired

Südame
häired
Torsade de pointes

Maksa ja sapiteede Maksapuudulikkus,
häired
hepatiit,

maksa nekroos
Naha ja
Alopeetsia
Angioneurootiline
nahaaluskoe
turse,
kahjustused
sügelus,

Stevensi-Johnsoni
sündroom,
toksiline
epidermaalne
nekrolüüs
Üldised häired ja

Näo
turse
manustamiskoha

reaktsioonid
Uuringud
QT
pikenemine


elektrokardiogrammil

Üleannustamise puhul tuleb rakendada sümptomaatilist ravi koos toetavate abinõude ja vajadusel
maoloputusega. Flukonasool eritub peamiselt uriiniga. Forsseeritud mahtdiurees suurendab
tõenäoliselt eliminatsiooni. Kolmetunnine hemodialüüsi seanss vähendab taset plasmas ligikaudu 50%
võrra.

Farmakoterapeutiline grupp: seentevastased ained süsteemseks kasutamiseks, triasooli derivaadid.
ATC-kood: J02AC01
Flukonasool on fungistaatilise toimega triasooli derivaat, mis pärsib spetsiifiliselt seente ergosterooli
sünteesi, mille tagajärjel arvatakse tekkivat defektid rakumembraanis. Flukonasool on kõrgelt
spetsiifiline seente tsütokroom P-450 ensüümide suhtes. Flukonasooli annused 50 mg ööpäevas 28
päeva jooksul ei ole mõjutanud testosterooni taset seerumis meestel ega steroidide kontsentratsiooni
naistel.
Kasutusspektrisse kuuluvad paljud patogeenid, sealhulgas Candida albicans ja non-albicans Candida
liigid, Cryptococcus spp ja dermatofüüdid. Candida krusei on flukonasoolile resistentne. 40%
Candida glabrata'st on primaarselt resistentsed flukonasoolile. Aspergillus'e liikide poolt põhjustatud
infektsioone ei tohi flukonasooliga ravida.

Imendumine
Flukonasool imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Absoluutne biosaadavus on üle 90%.
Toidu samaaegne tarvitamine ei mõjuta suukaudset imendumist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon
tühja kõhu korral saavutatakse 0,5...1,5 tundi pärast annuse sisse võtmist. Üks kord ööpäevas
annustamisel saavutatakse 90% tasakaalukontsentratsioonist 4...5 päevaga.

Plasmakontsentratsioon on annusega proportsionaalne:
pärast 200 mg flukonasooli manustamist on Cmax ligikaudu 4,6 mg/l ja 15-päevase manustamisega
saavutatav plasma tasakaalukontsentratsioon on ligikaudu 10 mg/l;
pärast 400 mg flukonasooli manustamist on Cmax ligikaudu 9 mg/l ja 15-päevase manustamisega
saavutatav plasma tasakaalukontsentratsioon on ligikaudu 18 mg/l.
Topeltannuse manustamisega esimesel päeval saavutatakse teisel päeval plasmakontsentratsioon, mis
on ligikaudu 90% tasakaalukontsentratsioonist.

Jaotumine
Jaotusruumala vastab kogu kehavedeliku ruumalale. Plasmavalkudega seonduvus on vähene
(11...12%).
Kontsentratsioon süljes vastab plasmakontsentratsioonile. Seeninfektsioonist põhjustatud meningiidiga
patsientidel on flukonasooli kontsentratsioon tserebrospinaalses vedelikus ligikaudu 80% vastavast
plasmakontsentratsioonist.

Võrreldes kontsentratsioonidega seerumis, saavutatakse sarvkihis, marrask- ja pärisnahas ning
eksokriinses higis kõrgemad flukonasooli kontsentratsioonid. Flukonasool akumuleerub sarvkihti.
Manustatuna annuses 150 mg üks kord nädalas oli flukonasooli kontsentratsioon sarvkihis (stratum
corneum'is) kahe annuse järel 23,4 mikrogrammi/g ja 7 päeva pärast teist annust oli see ikka veel
7,1 mikrogrammi/g.

Eliminatsioon
Flukonasool eritub peamiselt neeruda kaudu. Ligikaudu 80% manustatud annusest eritub muutumatul
kujul uriini. Flukonasooli kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Ringlevaid metaboliite ei
ole kindlaks tehtud.
Plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 30 tundi.
Lapsed metaboliseerivad flukonasooli kiiremini kui täiskasvanud. Lastel ja noorukitel vanuses 5...15
aastat on flukonasooli poolväärtusaeg 15,2...17,6 tundi, mis on umbes pool täiskasvanute väärtusest.

Kroonilise toksilisuse, üldise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse konventsionaalsete
uuringute prekliinilised andmed ei ole näidanud muid kahjulikke toimeid inimesele, kui need mida on
käsitletud juba antud ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.
10


Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel täheldati hüdronefroosi ja neeruvaagna laienemise
suurenenud esinemissagedust ning samuti suurenes ka embrüonaalne suremus. Täheldati nii
anatoomiliste variatsioonide sagenemist ja luustumise viibimist kui ka sünnituse pikenemist ja
düstookiat. Küülikutel tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes täheldati aborte.

Kapsli sisu:
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat
Talk
Povidoon (PVP K 30)
Maisitärklis
Laktoos, veevaba (148,5 mg)



Kapsli kest:


Indigokarmiin (E 132, CI 73015)
Titaandioksiid (E 171, CI 77891)
Želatiin

Ei ole kohaldatav.

5 aastat

Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.

Kapslid on pakitud lakitud, trükitud, kõvast 20 mikromeetri paksusest alumiiniumfooliumist ja kõvast
PVC-fooliumist blistrisse.

Blistris on 1, 2 või 4 kapslit.
Üks blister on pakitud pappkarpi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.