HALCION

Unetuse ravi patsientidel, kellel on raskusi magama jäämisega. Ravim on näidustatud juhul, kui
unehäire on tõsine, põhjustab teovõimetust või tugevat distressi.

Igale patsiendile on oluline leida individuaalne Halcioni annustamisskeem, et saavutada ravist
maksimaalne kasu ning püüda ära hoida märkimisväärseid kõrvaltoimeid.
Enamikule täiskasvanutest on soovitatavaks annuseks 0,25 mg enne magamaminekut. On leitud, et
mõnedele patsientidele on küllaldaseks annuseks 0,125 mg. Nendele patsientidele, kellel väiksemate
annustega küllaldast toimet ei saavutata, tuleb manustada 0,5 mg annus.

Eakatele ja/või halvas üldseisundis patsientidele on soovitatavaks annuste vahemikuks
0,125…0,25 mg. Selles rühmas tuleb ravi alustada 0,125 mg annustega. Nagu ka kõigi teiste ravimite
puhul, tuleb kasutada minimaalset annust, mille korral saavutatakse veel kliiniline toime.

Alla 18-aastastel noorukitel ja lastel ei ole triasolaami kasutamise ohutust ning efektiivsust kindlaks
määratud.

Ülitundlikkus bensodiasepiinide, triasolaami või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Triasolaam on vastunäidustatud myasthenia gravis'e, raske hingamispuudulikkuse, uneapnoe
sündroomi ja raske maksapuudulikkusega patsientidele.

Triasolaami manustamine samaaegselt ketokonasooli, itrakonasooli, nefasodooni ja HIV proteaasi
inhibiitoritega on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).


1

Ettevaatlik peab olema siis, kui ravimpreparaati manustatakse nendele patsientidele, kellel esineb
kerge või mõõdukas maksafunktsiooni puudulikkus. Hingamisfunktsiooni häiretega patsientidel on
harva täheldatud hingamistegevuse pärssimist ja apnoed.

Bensodiasepiinidel on aditiivne toime samaaegsel manustamisel koos alkoholi ja teiste
kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega. Samaaegne kasutamine koos alkoholiga ei ole soovitatav.
Triasolaami kombineerimisel teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega tuleb olla ettevaatlik (vt lõik
4.5).

Bensodiasepiinide kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik patsientide puhul, kellel on anamneesis
alkoholi või ravimite kuritarvitamine.

Tolerantsus
Mõnenädalase pideva kasutamise järel võib bensodiasepiinide hüpnootiline toime mõnevõrra
väheneda.

Sõltuvus
Bensodiasepiinide kasutamisel võib antud ravimitest tekkida füüsiline ja psüühiline sõltuvus.
Sõltuvuse tekkeoht suureneb koos annuse suurenemise ja raviperioodi pikenemisega, samuti on see
suurem patsientidel, kellel on anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine.

Triasolaami peab kasutama eelkõige ajutise lühiajalise insomnia raviks ja seda üldiselt kuni 7...10
päeva. Enam kui kahenädalane ravi nõuab patsiendi põhjalikku kordushindamist.

Võõrutusnähud
Kui sõltuvus on juba välja kujunenud, siis tekivad ravimi kasutamise järsul lõpetamisel
võõrutusnähud. Võõrutusnähtudeks võivad olla peavalu, lihasvalu, väljendunud ärevus, pinge, rahutus,
segadus ja ärritatavus. Rasketel juhtudel võivad ilmneda veel järgmised sümptomid: derealisatsioon,
depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tuimus või paresteesiad, ülitundlikkus valguse, müra ja
füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või epileptilised krambid.

Tagasilöögi unetus
Tagasilöögi unetus on mööduva iseloomuga sündroom, mille korral unetus taastub pärast ravi
lõpetamist bensodiasepiiniga raskemal kujul, kui see oli enne ravi alustamist. Sellele võivad kaasneda
muud reaktsioonid, nagu meeleolu muutused, ärevus või unehäired ja rahutus. Et võõrutusnähtude või
tagasilöögi unetuse tekkerisk on suurem ravi järsul lõpetamisel, siis on soovitatav ravi lõpetada annuse
järkjärgulise vähendamise teel.

Kuigi bensodiasepiinid ei ole depressiooni esile kutsuva toimega, võivad nad siiski seotud olla
depressiooniga, millega võivad kaasneda suitsiidimõtted või reaalsed suitsiidikatsed. Sellist seisundit
tuleb ette harva ning see avaldub ettearvamatul moel. Seetõttu tuleb triasolaami kasutada ettevaatlikult
ning ravimi väljakirjutatavat hulka tuleb piirata nendel patsientidel, kellel esineb depressiooni
sümptomeid või tunnuseid või kalduvust enesetapule.

Amneesia
Bensodiasepiinid võivad põhjustada anterograadset amneesiat. See seisund esineb kõige sagedamini
mõne tunni vältel pärast ravimi võtmist, seetõttu peavad patsiendid korraldama oma elu niimoodi, et
neil oleks võimalik 7…8 tundi pärast ravimi võtmist segamatult magada.

Ettevaatlik tuleb olla eakate ja nõrgestatud organismiga patsientidega.

Eakate ja/või halvas üldseisundis patsientide korral on soovitatav ravi triasolaamiga alustada annusest
0,125 mg, et vähendada võimalust liigse unisuse, pearingluse või koordinatsioonihäirete tekkimiseks.
Teistel täiskasvanutel on soovitatavaks annuseks 0,25 mg (vt lõik 4.2).


2
Ebapiisavate ohutus- ja tõhususandmete tõttu ei ole triasolaami kasutamine alla 18-aastastel lastel ja
noorukitel näidustatud.

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid
Bensodiasepiinide kasutamisel on kirjeldatud selliseid reaktsioone nagu rahutus, agiteeritus, kergesti
ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, luupainajad, hallutsinatsioonid, psühhoosid ja
ebakohane käitumine või muud käitumisega seotud toimed. Eelpool nimetatud reaktsioonide
ilmnemisel tuleb ravimi kasutamine lõpetada. Antud reaktsioonid võivad suurema tõenäosusega
tekkida lastel ja eakatel patsientidel.

Komplekssetest unekäitumisega seotud sündmustest, nagu „unesjuhtimine“ (st autojuhtimine mitte
täielikult ärkvel olles pärast sedatiivse uinuti manustamist koos amneesiaga sündmuse suhtes), on
teatatud patsientide puhul, kes juhtisid autot enne, kui sedatiivse uinuti, sealhulgas triasolaami toime
oli täielikult möödunud. See ja muud komplekssed unekäitumisega seotud sündmused võivad esineda
sedatiivsete uinutite, sealhulgas triasolaami manustamisel terapeutilistes annustes. Sellise käitumise
riski suurendab alkoholi ja muude kesknärvisüsteemi depressantide kasutamine koos sedatiivsete
uinutitega, samuti sedatiivsete uinutite kasutamine annustes, mis ületab suurimat soovitatavat annust.
Riski tõttu patsiendile ja ümbritsevatele inimestele tuleb patsientide puhul, kelle puhul on selliseid
sündmusi esinenud, tõsiselt kaaluda sedatiivsete uinutite kasutamise lõpetamist (vt lõik 4.8).

Triasolaami saavatel patsientidel on teatatud rasketest anafülaktilistest ja anafülaktoidsetest
reaktsioonidest, sealhulgas harvadest fataalsetest anafülaksia juhtudest. Keelt, häälepilu või kõri
haarava angioödeemi juhtudest on patsiendid teatanud pärast esimese või järgnevate sedatiivse uinuti,
sealhulgas triasolaami annuste võtmist (vt lõik 4.8).

Patsiendid, kellel on tegemist harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi defitsiidi või
glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga, ei tohi seda ravimit kasutada.

Kui triasolaami manustatakse koos selliste ravimitega, millel on vastasmõjusid tema metabolismiga,
võib ette tulla farmakokineetilisi koostoimeid. Maksaensüüme inhibeerivad (ennekõike tsütokroom
P450 3A4) ravimid võivad suurendada triasolaami kontsentratsiooni vereseerumis ning tugevdada
tema toimet. Triasolaamiga läbi viidud kliiniliste uuringute ja in vitro uuringute andmetel ning triasolaamilaadselt metaboliseeruvate ravimite uuringute andmetel võib triasolaami kasutamisel
esineda koostoimeid paljude erinevate ravimitega.
Koostoime tugevust ning liiki käsitlevate olemasolevate andmete põhjal antakse järgmisi soovitusi:
• Triasolaami manustamine samaaegselt ketokonasooli, itrakonasooli või nefasodooniga on
vastunäidustatud.
• HIV proteaasi inhibiitorite (nt ritonaviir) ja triasolaami koostoimed on keerulised ja sõltuvad
manustamisajast. Lühiajalised väikesed ritonaviiriannused põhjustasid tugeva triasolaami kliirensi
languse (vähem kui 4% kontrollväärtustest), pikendasid tema eliminatsiooni poolväärtusaega ja
tugevdasid kliinilisi toimeid. Triasolaami koosmanustamine HIV proteaasi inhibiitoritega on
vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
• Triasolaami manustamine koos teiste asoolidega ei ole soovitatav.
• Kui triasolaami manustatakse samaaegselt tsimetidiini või makroliididega, nt erütromütsiini,
klaritromütsiini või troleandomütsiiniga, on soovitatav ettevaatus ning annuse vähendamine.
• Ettevaatus on vajalik, kui triasolaami manustatakse samaaegselt isoniasiidi, fluvoksamiini,
sertraliini, paroksetiini, diltiaseemi või verapamiiliga.
• Suukaudsed rasestumisvastased ravimid ja imatiniib võivad CYP3A4 isoensüümi inhibeerimise
tõttu tugevdada triasolaami kliinilisi toimeid. Nimetatud ravimite kasutamisel koos triasolaamiga
tuleb olla ettevaatlik.
• Rifampitsiin ja karbamasepiin on teadaolevad CYP3A4 indutseerijad. Seetõttu võib triasolaami
toime samaaegsel kasutamisel koos rifampitsiini ja karbamasepiiniga oluliselt väheneda.
Nimetatud patsientidel võib eelisjärjekorras kasutada uinuteid, mis elimineeritakse organismist
glükuronaatidena.

3
• Efavirens pärsib triasolaami oksüdatiivset metabolismi ja võib põhjustada selliseid eluohtlikke
koostoimeid nagu kestev sedatsioon ja hingamise depressioon. Seetõttu on ettevaatusabinõuna
soovitatav triasolaami ja efavirensi kombinatsiooni vältida.
• Aprepitant: ensüüm CYP3A4 inhibeerimise tõttu võivad samaaegsel kasutamisel koos
triasolaamiga tugevneda kliinilised toimed. Antud koostoime tõttu võib olla vajalik triasolaami
annust vähendada.
• Bensodiasepiinidel on aditiivne toime kasutamisel koos alkoholi või teiste kesknärvisüsteemi
pärssivate ainetega. Samaaegne kasutamine koos alkoholiga ei ole soovitatav. Triasolaami
kombineerimisel teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega tuleb olla ettevaatlik.
Kesknärvisüsteemi pärssiva toime tugevnemine võib ilmneda triasolaami samaaegsel kasutamisel
koos antipsühhootikumide (neuroleptikumid), hüpnootikumide, anksiolüütikumide või sedatiivsete
ravimite, antidepressantide, narkootiliste analgeetikumide, epilepsiaravimite, anesteetikumide ning
sedatiivse toimega antihistamiinidega. Samaaegne kasutamine koos narkootiliste
analgeetikumidega võib viia eufooria tugevnemisele, mis suurendab psüühilist sõltuvust ravimist
(vt lõik 4.4).
• Triasolaami võtmisel koos greipfruudimahlaga on täheldatud selle biosaadavuse suurenemist.

Andmed, mis puudutavad bensodiasepiinravile järgnevaid teratogeensust ja sünnijärgset arengut ning
käitumist puudutavaid toimeid, on vastuolulised. Mõnedest varasematest uuringutest teiste
bensodiasepiinrühma ravimitega on tõendeid, et intrauteriinne kokkupuude võib olla seotud
väärarengutega. Hilisemad uuringud bensodiasepiinrühma ravimitega ei ole selgelt tõestanud ühtegi
tüüpi defekte.

Raseduse viimase trimestri või sünnituse ajal bensodiasepiinidega kokku puutunud imikute puhul on
teatatud kas lihasnõrkuse sündroomist või vastsündinu ärajäämanähtude sündroomist.
Kui triasolaami kasutatakse raseduse ajal või patsient jääb rasedaks triasolaami kasutamise ajal, tuleb
teda teavitada võimalikust ohust lootele.

Triasolaami ei tohi kasutada imetavad emad.

Triasolaamil võib olla suur mõju autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele. Patsiente tuleb
hoiatada, et ravi ajal triasolaamiga ei tohi juhtida autot ega töötada masinatega enne, kui patsient on
veendunud, et triasolaam ei põhjusta päevast unisust ega uimasust. Tähelepanuvõime vähenemine võib
olla suurem juhul, kui uneaeg pärast triasolaami võtmist oli liiga lühike (vt lõik 4.4).

Tabel 1. Kõrvaltoimed

Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes ja turuletuleku järel (loetletud esinemissageduse veerus
"Teadmata") täheldatud kõrvaltoimete esinemissagedus.

Teadmata
Harv
Sage
Aeg-ajalt
(esinemissagedust
Väga sage
(> 1/10 000;
Väga harv
(> 1/100
(> 1/1000 kuni
ei saa hinnata
(> 1/10)
< kuni
(<1/10 000)
kuni < 1/10)
< 1/100)
olemasolevate
1/1000)
andmete alusel)
Immuunsüsteemi häired





Anafülaktiline šokk,
anafülaktoidne
reaktsioon,
angioödeem,
allergiline turse,

4
Teadmata
Harv
Sage
Aeg-ajalt
(esinemissagedust
Väga sage
(≥ 1/10 000;
Väga harv
(≥ 1/100
(≥ 1/1000 kuni
ei saa hinnata
(≥ 1/10)
< kuni
(<1/10 000)
kuni < 1/10)
< 1/100)
olemasolevate
1/1000)
andmete alusel)
ülitundlikkus (vt
lõik 4.4)
Psühhiaatrilised häired


Segasusseisund,

Agressiivsus,
unetus*
hallutsinatsioonid,
somnambulism,
anterograadne
amneesia, rahutus,
agiteeritus, kergesti
ärritatavus,
meelepetted,
vihahood,
luupainajad,
psühhoosid,
ebakohane
käitumine (vt lõik
4.4)
Närvisüsteemi häired

Unisus,
Mälu


Sünkoop,
uimasus,
halvenemine
sedatsioon, teadvuse
ataksia,
hägustumine,
peavalu
kõnehäire,
tähelepanuhäire,
düsgeusia
Silma kahjustused


Nägemise



halvenemine
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired





Hingamisfunktsiooni
häirega
patsientidel:
hingamise
depressioon
Naha ja nahaaluskoe kahjustused



Lööve


Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused



Müasteenia


Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired





Libiido muutused
Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused





Kukkumine
* Neid kõrvaltoimeid täheldati ka turuletuleku järel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

5
Triasolaami üleannustamise sümptomid on enamasti selle oodatavate farmakoloogiliste toimete
süvenemine, näiteks unisus, segane kõne, motoorne koordinatsioonihäire, kooma või
hingamisdepressioon. Kui samaaegselt ei kasutata teisi ravimeid ja/või etanooli, on tõsised tagajärjed
harvad. Üleannustamise ravi seisneb eeskätt respiratoorse ja kardiovaskulaarse funktsiooni toetamises.
Dialüüsi tähtsuse kohta andmed puuduvad. Üleannustamisel võib respiratoor- ja
kardiovaskulaarsüsteemi toetava ravi täienduseks kasutada flumaseniili.

Farmakoterapeutiline rühm: Bensodiasepiini derivaadid, ATC-kood: N05CD05

Halcion sisaldab toimeainena triasolaami, mis on bensodiasepiinide rühma uinuti. Lisaks uinutavale
toimele on sellel ravimil veel ärevusevastane, lihaseid lõõgastav ning krambivastane toime. Uinutav
toime avaldub kiiresti (15…30 minuti pärast). Triasolaam on suhteliselt lühikese toimekestusega
bensodiasepiin.

Une laboriuuringuis vähendasid triasolaami tabletid oluliselt une latentsiperioodi, pikendasid une
kestust ja vähendasid öiste ärkamiste arvu. Pärast kahenädalast igaõhtust manustamist väheneb ravimi
mõju kogu ärkveloleku ajale ja öö viimase kolmandiku ajal salvestatud väärtused lähenevad
esialgsetele väärtustele. Esimesel ja/või teisel öösel pärast ravimi tarvitamise katkestamist (esimene
või teine ravimijärgne öö) olid kogu magatud aeg, magades veedetud aja protsent ja uinumise kiirus
sageli oluliselt väiksemad kui esialgu (ravimieelsel ööl). Seda toimet nimetatakse sageli „tagasilöögi“
unetuseks.

Uinutavate toimete tüüpi ja kestust ning kõrvaltoimete profiili bensodiasepiinide manustamisel võivad
mõjutada manustatud ravimi bioloogiline poolväärtusaeg ja tekkivad aktiivsed metaboliidid. Kui
poolväärtusajad on pikemad, võib ravim või selle metaboliidid akumuleeruda igaõhtusel manustamisel
ning olla seotud kognitiivse ja motoorse funktsiooni häiretega ärkveloleku ajal; koostoimete võimalus
teiste psühhoaktiivsete ravimite või alkoholiga suureneb. Vastupidi, kui poolväärtusajad on lühemad,
eritatakse ravim ja selle metaboliidid enne uue annuse manustamist ja kaasa kanduvad toimed seoses
ülemäärase sedatsiooni või kesknärvisüsteemi depressiooniga peaksid olema minimaalsed või
puuduma. Siiski võib pikaajalisel igaõhtusel tarvitamisel tekkida farmakodünaamiline tolerantsus või
adapteerumine bensodiasepiini sisaldavate uinutite mõne toimega. Kui ravimil on lühike
eliminatsiooni poolväärtusaeg, on võimalik, et ravimi või selle aktiivsete metaboliitide suhteline
defitsiit (st seoses retseptoriga) võib tekkida teatud ajahetkel igaõhtuse kasutamise ajavahemiku
jooksul. Selline sündmuste jada võib olla kahe kliinilise leiu põhjuseks, mida on täheldatud kiiresti
elimineeritavate bensodiasepiini sisaldavate uinutite paarinädalase igaõhtuse kasutamise järel: 1)
suurenenud ärkvelolek öö viimase kolmandiku ajal ja 2) suurenenud päevase ärevuse esinemine pärast
kümnepäevast pidevat ravi.

Triasolaam on lühikese keskmise plasma poolväärtusajaga (1,5 kuni 5,5 tundi) uinuti. Tervetel
uuritavatel, keda raviti 7 päeva jooksul neli korda soovitatavat annust ületanud annustega, ei esinenud
tõendeid süsteemse biosaadavuse, eliminatsioonikiiruse või akumuleerumise muutuste kohta.
Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 2 tunni jooksul pärast suukaudset manustamist.
Pärast soovitatavate annuste manustamist esinevad maksimaalsed plasmakontsentratsioonid
1…6 ng/ml. Plasmakontsentratsioon on proportsionaalne manustatud annusega.

Triasolaam ja selle metaboliidid (peamiselt konjugeeritud glükuroniididena, mis on eeldatavalt
inaktiivsed) eritatakse peamiselt uriiniga. Uriinis esineb ainult vähesel hulgal metaboliseerumata
triasolaami. Kaks peamist metaboliiti moodustasid 79,9% uriiniga eritunud metaboliitidest. Uriiniga
eritumine oli aja suhtes bifaasiline.


6
Väga suured triasolaami kontsentratsioonid ei tõrju välja inimese seerumi albumiiniga seotud
bilirubiini in vitro.


6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoos
Mikrokristalliline tselluloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumdokusaat (85%) + naatriumbensoaat (15%)
Magneesiumstearaat
Maisitärklis
Indigotiin (E132)
Hüdreeritud alumiiniumoksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 tabletti PVC/alumiinium blisterpakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Enterprises SARL
Rond-Point du Kirchberg
51, Av J.F. Kennedy
L-1855 Luxembourg


8.
MÜÜGILOA NUMBER

292299


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.12.1999
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010



7
10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juunis 2014

8