ESPRITAL 30
Toimeained: mirtasapiin
Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett
Ravimi tugevus: 30mg 30TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on ESPRITAL 30 ja milleks seda kasutatakse
Esprital (mille toimeaine on mirtasapiin) kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse
antidepressantideks.
Esprital'i kasutatakse depressiooni raviks täiskasvanutel.
Esprital'il võtab 1 kuni 2 nädalat aega, kui see mõjuma hakkab. Pärast 2 kuni 4 nädala möödumist
võite te hakata end paremini tundma. Pidage nõu oma arstiga, kui pärast 2 kuni 4 nädala möödumist te
ei tunne end paremini või tunnete end halvemini. Täiendavat teavet on lõigus 3 pealkirja all "Millal
võite oodata enesetunde paranemist".
2. Mida on vaja teada enne ESPRITAL 30 võtmist
Ärge võtke Esprital'i:
-
kui olete mirtasapiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline;
-
kui te võtate või olete hiljuti (viimase kahe nädala jooksul) võtnud ravimeid, mida nimetatakse
monoaminooksüdaasi inhibiitoriteks (MAOI-d).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Esprital’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Lapsed ja noorukid
Esprital’i ei tohi tavaolukorras kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel, sest ravimi
efektiivsust ei ole näidatud. Samuti peate te teadma, et alla 18-aastastel lastel esineb antud
ravimgruppi kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete, nagu näiteks
enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulik käitumine (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja
viha) tekkeks. Sellele vaatamata võib arst Esprital’i määrata ka alla 18-aastastele patsientidele juhul,
kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on Esprital’i välja kirjutanud alla 18-aastasele
isikule ja te soovite seetõttu konsultatsiooni, pöörduge uuesti oma arsti poole. Informeerige oma arsti,
kui alla 18-aastasel Esprital’i kasutajal tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Lisaks ei
ole antud vanusegrupis veel tõestatud Esprital’i kasutamise pikaajalist mõju laste ja noorukite
kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.
Lisaks on teatatud selles vanusekategoorias Esprital’i kasutamisega kaasuvast märkimisväärsest
kehakaalu tõusust võrreldes täiskasvanutega.
Enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning depressiooni süvenemine
Kui teil on depressioon, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need
võivad tekkida sagedamini kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid
nõuavad toimimiseks aega (tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid vahel kauem)
Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:
- kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
- kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud
suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased),
keda raviti antidepressandiga.
Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga
või minge otsekohe haiglasse.
Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis ning paluda neil seda
infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon halveneb või kui nad
on mures muutuste pärast teie käitumises.
Olge samuti ettevaatlik Esprital’i kasutamisel
- kui teil on või on kunagi olnud mõni järgnevatest seisunditest.
→ Rääkige neist seisunditest oma arstile enne Esprital’i võtmist, kui te ei ole seda varem
teinud;
-
krambid (epilepsia). Kui teil tekivad krambid või need muutuvad sagedasemaks, lõpetage
Esprital’i võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole;
-
maksahaigus, sealhulgas ikterus. Ikteruse tekkimisel lõpetage Esprital’i kasutamine ja võtke
kohe ühendust oma arstiga;
-
neeruhaigus;
-
südamehaigus või madal vererõhk;
-
skisofreenia. Kui psühhootilised sümptomid, nt paranoilised mõtted, muutuvad
sagedasemaks või süvenevad, võtke kohe ühendust oma arstiga;
-
bipolaarne häire (vahelduvad erksuse/üliaktiivsuse ja depressiooni episoodid). Kui hakkate
tundma end erksalt või liiga erutatuna, lõpetage Esprital’i võtmine ja pöörduge kohe oma
arsti poole;
-
suhkurtõbi (vajalik võib olla insuliini või muu diabeedivastase ravi kohandamine);
-
silmahaigus, nt silma siserõhu tõus (glaukoom);
-
urineerimisraskused, mille põhjuseks võib olla suurenenud eesnääre;
-
teatud südamehaigused, mis võivad muuta teie südame rütmi, hiljutine südameinfarkt,
südamepuudulikkus või teatud ravimite võtmine, mis võivad mõjutada südame rütmi;
- kui teil tekivad infektsiooninähud, nagu seletamatu kõrge palavik, kurguvalu ja suuhaavandid.
→ Lõpetage Esprital’i võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole vereanalüüsi tegemiseks.
Harvadel juhtudel võivad need sümptomid olla märgiks vererakkude tootmise häiretest luuüdis.
Kuigi harva, ilmnevad need nähud tavaliselt 4...6 ravinädala järel;
- kui olete eakas inimene. Võite olla tundlikum antidepressantide kõrvaltoimete suhtes.
Muud ravimid ja Esprital
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid.
Ärge võtke Esprital’i koos järgmiste ravimitega:
- monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAO inhibiitorid). Samuti ärge võtke Esprital’i kahe nädala
jooksul pärast MAO inhibiitorite kasutamise lõpetamist. Kui lõpetate Esprital’i võtmise, ärge
võtke MAO inhibiitoreid järgmise kahe nädala jooksul. MAO inhibiitorid on näiteks
moklobemiid, tranüültsüpromiin (mõlemad on antidepressandid) ja selegiliin (kasutatakse
Parkinsoni tõve puhul).
Olge ettevaatlik Esprital’i kasutamisel kombinatsioonis koos:
- antidepressantidega, nagu SSRI-d, venlafaksiin ja L-trüptofaan või triptaanidega
(kasutatakse migreeni raviks), tramadooliga (valuvaigisti), linesoliidiga (antibiootikum),
liitiumiga (kasutatakse teatud psühhiaatriliste seisundite raviks), metüleensinisega (kasutatakse
kõrge methemoglobiinitaseme raviks veres) ja liht-naistepuna -Hypericum perforatum -preparaatidega (taimne depressiooni ravim). Väga harvadel juhtudel võib Esprital üksi või
Esprital’i kombinatsioon koos nende ravimitega põhjustada nn serotoniinisündroomi. Mõned selle
sündroomi sümptomid on seletamatu palavik, higistamine, südame löögisageduse kiirenemine,
kõhulahtisus, (kontrollimatud) lihaskontraktsioonid, värisemine, ülemäära aktiivsed refleksid,
rahutus, meeleolu muutused ja teadvusetus. Kui teil esineb nende sümptomite kombinatsioon,
rääkige sellest koheselt oma arstile.
antidepressant nefasodooniga. See võib suurendada Esprital’i sisaldust teie veres. Teavitage oma
-
arsti, kui te kasutate seda ravimit. Vajalik võib olla Esprital’i annuse vähendamine või
nefasodooni kasutamise lõpetamisel Esprital’i annuse uuesti suurendamine.
- ärevuse ja unetuse vastaste ravimitega, nagu bensodiasepiinid;
skisofreeniaravimitega, nagu olansapiin;
allergiavastaste ravimitega, nagu tsetirisiin;
tugevate valuvaigistitega, nagu morfiin.
Kombinatsioonis nende ravimitega võib Esprital suurendada nende poolt põhjustatud unisust.
- infektsioonivastaste ravimitega; bakteriaalsete infektsioonide vastased ravimid (nagu
erütromütsiin), seeninfektsioonide vastased ravimid (nagu ketokonasool) ja HIVi/AIDSi-ravimid
(nagu HIV proteaasi inhibiitorid) ja maohaavandite ravimitega (nt tsimetidiin). Nende ravimite
kombinatsioon Esprital’iga võib suurendada Esprital’i sisaldust teie veres. Teavitage oma arsti, kui
te kasutate neid ravimeid. Vajalik võib olla Esprital’i annuse vähendamine või nende ravimite
kasutamise lõpetamisel Esprital’i annuse uuesti suurendamine.
- epilepsiaravimitega, nagu karbamasepiin ja fenütoiin;
tuberkuloosiravimitega, nagu rifampitsiin.
Nende ravimite kombinatsioon Esprital’iga võib vähendada Esprital’i sisaldust teie veres.
Teavitage oma arsti, kui te kasutate neid ravimeid. Vajalik võib olla Esprital’i annuse
suurendamine või nende ravimite kasutamise lõpetamisel Esprital’i annuse uuesti vähendamine.
- vere hüübimist vältivate ravimitega, nagu varfariin.
Esprital võib suurendada varfariini toimet verele. Teavitage oma arsti, kui te kasutate seda ravimit.
Kombinatsiooni puhul on soovitatav arsti poolt teie vere tähelepanelik jälgimine.
- ravimitega, mis võivad mõjutada südame rütmi, nagu teatud antibiootikumid ja mõned
antipsühhootikumid.
Esprital koos toidu, joogi ja alkoholiga
Te võite muutuda uniseks, kui joote Esprital’i kasutamise ajal alkoholi.
Alkoholi tarvitamine ei ole soovitatav.
Esprital’i võib võtta koos toiduga või ilma.
Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Piiratud kogemused Esprital’i manustamisel rasedatele naistele ei viita suurenenud riskile. Siiski tuleb
raseduse ajal kasutamisel olla ettevaatlik.
Kui te kasutate Esprital’i kuni sünnituseni või vahetult enne sünnitust, tuleb teie last jälgida võimalike
kõrvaltoimete suhtes.
Kui te võtate raseduse ajal selliseid ravimeid (SSRI-d), võib suureneda imikul tõsise seisundi
tekkimise risk, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis
põhjustab lapse kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Need sümptomid ilmuvad tavaliselt
esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, võtke otsekohe oma arsti
ja/või ämmaemandaga ühendust.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Esprital võib mõjutada teie kontsentratsioonivõimet või erksust. Veenduge, et ravim ei mõjuta neid
võimeid, enne kui hakkate autot juhtima või masinatega töötama. Kui teie arst on Esprital'i välja
kirjutanud alla 18-aastasele patsiendile, veenduge enne tema liiklusesse laskmist (nt jalgrattal), et tema
keskendumis- ja tähelepanuvõime ei ole nõrgenenud.
Esprital sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi võtmist arstiga nõu
pidama.
3. Kuidas ESPRITAL 30 võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Tabletid võetakse suukaudselt. Neelake ettenähtud kogus Esprital'i tablette alla ilma katki närimata
koos piisava koguse vedeliku või mahlaga.
15 mg annuse manustamiseks võtke pool Esprital 30 mg tabletti.
Kui palju võtta
Soovitatav algannus on 15 mg või 30 mg ööpäevas. Teie arst võib teil soovitada suurendada annust
mõne päeva pärast koguses, mis on teie jaoks parim (15 kuni 45 mg päevas). Annus on tavaliselt sama
kõigi vanuserühmade jaoks. Siiski, kui olete eakas või kui teil on neeru- või maksahaigus, võib teie
arst annus teie jaoks kohandada.
Millal Esprital’i võtta
→ Võtke Esprital’i iga päev samal ajal.
Kõige parem on Esprital’i võtta ühe annusena enne magamaminekut. Siiski võib teie arst soovitada teil
Esprital’i annuse poolitada - üks kord hommikul ja üks kord õhtul enne magamaminekut. Suurem
annus tuleks võtta enne magamaminekut.
Millal võite oodata enesetunde paranemist
Tavaliselt hakkab Esprital toimima 1 kuni 2 nädala pärast ja 2 kuni 4 nädala möödudes võite end
hakata tundma paremini.
On tähtis, et esimeste ravinädalate jooksul räägite arstiga Esprital’i toimest:
→ 2 kuni 4 nädala möödumisel Esprital’i kasutamise alustamisest rääkige oma arstile, kuidas see
ravim teile mõjub.
Kui te ei tunne end ikka paremini, võib teie arst määrata suurema annuse. Sel juhul rääkige oma
arstiga uuesti veel 2 kuni 4 nädala pärast. Tavaliselt peate võtma Esprital’i depressioonisümptomite
kadumiseni 4 kuni 6 kuu jooksul.
Kui te võtate Esprital’i rohkem kui ette nähtud
→ Kui teie või keegi teine on võtnud liiga palju Esprital’i, teavitage sellest kohe arsti.
Kõige tõenäolisemad Esprital’i üleannustamise nähud (ilma muude ravimite või alkoholita) on
uimasus, desorienteeritus ja südame löögisageduse kiirenemine. Võimaliku üleannustamise
sümptomid võivad olla muutused teie südame rütmis (kiired, ebaregulaarsed südamelöögid) ja/või
minestamine, mis võivad olla eluohtliku seisundi, mida teatakse Torsade de pointes’ina,
sümptomiteks.
Kui te unustate Esprital’i võtta
Kui peate annuse võtma üks kord päevas.
- Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Võtke oma järgmine annus
tavalisel ajal.
Kui peate annuse võtma kaks korda päevas.
- Kui unustasite võtta oma hommikuse annuse, võtke see sisse koos õhtuse annusega.
- Kui unustasite võtta oma õhtuse annuse, ärge võtke seda koos järgmise hommikuse annusega, vaid
jätke see vahele ja jätkake oma tavapäraste hommikuste ja õhtuste annustega.
- Kui unustasite võtta mõlemad annused, ärge proovige vahelejäänud annuseid tasa teha. Jätke
vahele mõlemad annused ja jätkake järgmisel päeval oma tavapäraste hommikuste ja õhtuste
annustega.
Kui te lõpetate Esprital’i kasutamise
→ Lõpetage Esprital’i kasutamine ainult pärast arstiga nõu pidamist.
Kui lõpetate kasutamise liiga vara, võib teie depressioon taastuda. Kui tunnete end paremini, rääkige
sellest oma arstiga. Teie arst otsustab, millal ravi võib lõpetada.
Ärge lõpetage Esprital’i võtmist äkki, isegi kui teie depressioon on kadunud. Kui te lõpetate Esprital’i
kasutamise äkki, võib teil tekkida halb enesetunne, võite tunda pearinglust, erutust või ärevust ja
peavalusid. Neid sümptomeid saab vältida ravimi kasutamise järk-järgulise lõpetamisega. Teie arst
ütleb teile, kuidas ravimi annust järk-järgult vähendada.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui teil tekib ükskõik milline järgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage mirtasapiini
võtmine ja rääkige otsekohe oma arstiga.
Aeg-ajalt (võib tekkida kuni ühel inimesel 100-st):
-
eleviloleku või emotsionaalselt „kõrgendatud“ tunne (mania).
Harv (võib tekkida kuni ühel inimesel 1000-st):
-
silmade või naha kollane värvus, mis võib viidata maksatalitluse häirele (kollatõbi).
Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
-
põletikunähud, nagu nt äkki tekkiv seletamatu palavik, kurguvalu ja suu haavandid
(agranulotsütoos). Harvadel juhtudel võib mirtasapiin põhjustada vererakkude tootmise
häireid (luuüdi supressioon). Mõne inimese puhul langeb nende vastupanuvõime nakkustele,
sest mirtasapiin võib põhjustada ajutist valgete vererakkude vähesust (granulotsütopeenia).
Harvadel juhtudel võib mirtasapiin samuti põhjustada punaste ja valgete vererakkude ning
vereliistakute vähesust (aplastiline aneemia), vereliistakute vähesust (trombotsütopeenia) või
valgete vererakkude arvu tõusu (eosinofiilia)
-
epileptiline hoog (krambid)
-
selliste sümptomite kombinatsioon, nagu seletamatu palavik, higistamine, südame
löögisageduse kiirenemine, kõhulahtisus, (kontrollimatud) lihaskontraktsioonid, värisemine,
ülemäära aktiivsed refleksid, rahutus, meeleolu muutused ja teadvusetus. Väga harvadel
juhtudel võivad need olla serotoniinisündroomi nähud
-
enese kahjustamise või enesetapumõtted
-
tõsised nahareaktsioonid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs).
Mirtasapiini teised võimalikud kõrvaltoimed on:
Väga sage (võib esineda enam kui ühel kasutajal 10-st):
- söögiisu tõus ja kehakaalu suurenemine,
- uimasus või unisus,
- peavalu,
- suukuivus.
Sage (võib esineda kuni 1 kasutajal 10-st):
- letargia,
- pearinglus,
- värisemine või treemor,
- iiveldus,
- kõhulahtisus,
- oksendamine,
- kõhukinnisus
- lööve või nahanähud (eksanteem),
- valu liigestes (artralgia) või lihastes (müalgia),
- seljavalu,
- peapöörituse või minestamise tunne äkki püstitõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon),
- tursed (tüüpiliselt pahkluudel või labajalgadel), mille põhjuseks on vedelikupeetus (ödeem),
- väsimus,
- väljendusrikkad unenäod,
- segasus,
- ärevustunne,
- uneprobleemid.
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 kasutajal 100-st):
- ebanormaalsed aistingud nahal, nt põletus-, torkimis-, kihelemis- või kipitustunne (paresteesia),
- “rahutute” jalgade sündroom,
- minestamine (sünkoop),
- tuimustunne suus (oraalne hüpoesteesia),
- madal vererõhk,
- luupainajad,
- erutuse tunne,
- hallutsinatsioonid,
- liikumistung.
Harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 1000-st):
- lihastõmblused või -kontraktsioonid (müokloonus),
- agressiivsus.
- kõhuvalu ja iiveldus, see võib viidata kõhunäärmepõletikule (pankreatiit).
Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- ebanormaalsed aistingud suus (oraalne paresteesia),
- turse suus (suu ödeem),
- tursed üle kogu keha (generaliseerunud tursed),
- paiksed tursed,
- hüponatreemia,
- antidiureetilise hormooni liignõristus,
- tõsised nahareaktsioonid (bulloosne dermatiit, multiformne erüteem),
- uneskõndimine (somnambulism),
- kõnelemisraskused (probleemid sõnade väljaütlemisega),
- suurenenud süljeeritus.
Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel
Alla 18-aastastel lastel täheldati kliinilistes uuringutes sageli järgnevaid kõrvaltoimeid: kehakaalu
oluline suurenemine, nõgestõbi ja vere triglütseriidide sisalduse suurenemine.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas ESPRITAL 30 säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast "Kõlblik kuni".
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Esprital sisaldab
- Toimeaine on mirtasapiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 30 mg mirtasapiini.
- Abiained on: laktoosmonohüdraat, madalasendatud hüproloos, maisitärklis, mikrokristalne tselluloos,
preželatiniseeritud tärklis, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat, talk, hüpromelloos,
makrogool 6000, titaandioksiid, kollane raudoksiid, punane raudoksiid.
Kuidas Esprital välja näeb ja pakendi sisu
Punakas-pruunid ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega ühel poolel.
Pakend: 30 õhukese polümeerikattega tabletti.
Müügiloa hoidja ja tootja
Zentiva, k.s.
U kabelovny 130
102 37 Praha 10
Tšehhi Vabariik
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt 139E/2
Tallinn 11317
Eesti
Tel. +372 627 34 88
Faks. +372 627 33 81
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
TÅ¡ehhi Vabariik:
Esprital 30
Esprital 45
Slovakkia:
Esprital 30
Esprital 45
Eesti:
Esprital 30
Ungari:
Mirtazapin-Zentiva 30 mg filmtabletta
Mirtazapin-Zentiva 45 mg filmtabletta
Leedu:
Esprital 30 mg plÄvele dengtos tabletÄs
Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2015
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
Esprital 30, 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 30 mg mirtasapiini.
INN. Mirtazapinum
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 88,8 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Õhukese polümeerikattega tablett.
Punakaspruun ovaalne õhukese polümeerikattega tablett, poolitusjoonega ühel pool. Tableti saab
jagada võrdseteks annusteks.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Depressiooni ravi täiskasvanutel.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud
Efektiivne ööpäevane annus on tavaliselt 15 ja 45 mg vahel; algannus on 15 või 30 mg.
Mirtasapiin hakkab tavaliselt toimet avaldama pärast 1...2-nädalast ravi. Piisava annusega ravi peab
andma positiivse vastuse 2...4 nädala jooksul. Ebapiisava vastuse korral võib annust suurendada
maksimaalse annuseni. Kui vastus puudub järgneva 2...4 nädala jooksul, tuleb ravi lõpetada.
Depressiooniga patsiente tuleb ravida piisavalt pika aja - vähemalt 6 kuu jooksul, tagamaks, et neil ei
ole enam sümptomeid.
Ravi mirtasapiiniga soovitatakse ärajätusümptomite vältimiseks lõpetada järk-järgult (vt lõik 4.4).
Eakad
Soovitatav annus on sama mis täiskasvanutel. Rahuldava ja ohutu ravivastuse tagamiseks tuleb
vanuritel annust suurendada tähelepaneliku jälgimise all.
Neerukahjustusega patsiendid
Mõõduka kuni raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 40 ml/min) patsientidel võib
mirtasapiini kliirens olla vähenenud. Seda tuleb selle kategooria patsientidele mirtasapiini määramisel
arvestada (vt lõik 4.4).
Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientide mirtasapiini kliirens võib olla vähenenud. Seda tuleb arvestada, kui
määrata mirtasapiini selle kategooria patsientidele, eriti raske maksakahjustuse korral, sest raske
maksakahjustusega patsiente ei ole uuritud (vt lõik 4.4).
Lapsed
Mirtasapiini ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel, sest efektiivsust ei näidatud kahes
lühiajalises kliinilises uuringus (vt lõik 5.1) ning ohutuskaalutlustel (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).
Mirtasapiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 20...40 tundi ja seetõttu sobib mirtasapiin
manustamiseks üks kord ööpäevas. Soovitatavalt tuleb ravimit manustada ühekordse õhtuse annusena
enne magamaminekut. Mirtasapiini võib manustada ka kahes jagatud annuses (üks kord hommikul üks kord õhtul, suurem annus tuleks manustada õhtul).
Tabletid tuleb sisse võtta suu kaudu, koos vedelikuga ja neelata alla ilma katki närimata.
Esprital on saadaval 30 mg poolitusjoonega tablettidena. mis võimaldab täpset annustamist.
4.3. Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise lõigus 6.1 loetletud abiaine suhtes.
Mirtasapiini samaaegne kasutamine koos monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoritega (vt lõik 4.5).
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Lapsed
Mirtasapiini ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks. Kliinilistes uuringutes esines
antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem suitsidaalset
käitumist (enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsust, vastandlikku
käitumist ja viha).
Kui kliinilise vajaduse alusel alustatakse siiski ravi, tuleb patsienti suitsidaalsete sümptomite tekke
osas hoolikalt jälgida.
Lisaks ei ole küllaldaselt ohutusalast teavet ravimi kasutamise pikaajalise mõju kohta laste ja
noorukite kasvamisele, küpsemisele ning kognitiivsele ja käitumuslikule arengule.
Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine
Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)
suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda
esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise
ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda.
Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi
alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal
hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud
platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste
patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.
Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda
eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest
jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite
teke), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda
sellistel juhtudel koheselt arsti poole.
Seoses suitsiidivõimalusega, eriti ravi alguses, tuleb patsiendi kätte anda ainult vähim arv Esprital’i
tablette, mis on kooskõlas patsiendi heade ravitavadega, et, vähendada üleannustamise ohtu.
Luuüdi supressioon
Ravi korral mirtasapiiniga on täheldatud luuüdi supressiooni, mis väljendub tavaliselt
granulotsütopeenia või agranulotsütoosina. Pöörduvat agranulotsütoosi täheldati mirtasapiiniga tehtud
kliiniliste uuringute käigus harva. Turuletulekujärgselt on mirtasapiini puhul teatatud väga harvadest
agranulotsütoosi juhtudest, enamus neist on olnud pöörduvad, kuid mõned juhud on lõppenud
fataalselt. Fataalsed juhud esinesid peamiselt patsientidel vanuses üle 65 aasta. Arst peab olema
tähelepanelik, kui tekivad sellised sümptomid, nagu palavik, kurguvalu, stomatiit või muud nakkusele
viitavad nähud; selliste nähtude ilmnemise korral tuleb ravi katkestada ja teha vereanalüüs.
Ikterus
Ikteruse tekkimisel tuleb ravi lõpetada.
Jälgimist vajavad seisundid
Ettevaatlik annustamine ja tähelepanelik jälgimine on vajalikud patsientide puhul, kellel esineb:
-
epilepsia ja orgaaniline ajusündroom. Kuigi kliiniline kogemus näitab, et nii ravi ajal
mirtasapiiniga kui ka teiste antidepressantidega esinevad epileptilised krambid harva, tuleb
nende patsientide ravi mirtasapiiniga alustada ettevaatlikult, kellel on anamneesis krambid.
Kõikidel patsientidel, kellel tekivad krambid või kellel krampide esinemissagedus suureneb,
tuleb ravi lõpetada.
-
maksakahjustusega patsiendid: pärast ühekordset 15 mg suukaudset mirtasapiini annust oli
mirtasapiini kliirens ligikaudu 35 % vähenenud kerge kuni mõõduka maksakahjustusega
patsientidel võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Mirtasapiini keskmine
plasmakontsentratsioon oli suurenenud ligikaudu 55 % võrra.
-
neerukahjustusega patsiendid: pärast ühekordset 15 mg suukaudset mirtasapiini annust oli
mõõduka (kreatiniini kliirens < 40 ml/min) ja raske (kreatiniini kliirens < 10 ml/min)
neerukahjustusega patsientidel mirtasapiini kliirens vähenenud vastavalt ligikaudu 30 % ja 50
% võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Keskmine mirtasapiini
plasmakontsentratsioon oli suurenenud vastavalt ligikaudu 55 % ja 115 % võrra. Olulist
erinevust ei leitud kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 80 ml/min) patsientidel
võrreldes kontrollrühmaga.
-
südamehaigused, nagu juhtehäired, stenokardia ja hiljutine müokardiinfarkt, millega seoses
tuleb rakendada tavalisi ettevaatusabinõusid ja kaasuvaid ravimeid manustada ettevaatlikult.
-
madal vererõhk.
-
suhkurtõbi: suhkurtõvega patsientidel võivad antidepressandid muuta kontrolli veresuhkru
sisalduse üle. Insuliini ja/või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annus võib vajada
kohandamist, soovitatav on tähelepanelik jälgimine.
Nagu teistegi antidepressantide puhul, tuleb arvesse võtta järgmist
-
Patsientidel, kes põevad skisofreeniat või teisi psüühikahäireid, võivad psühhootilised
sümptomid antidepressantide manustamisel süveneda; süveneda võivad paranoilised mõtted.
-
Kui ravitakse bipolaarse häire depressiivset faasi, võib see üle minna maaniliseks faasiks.
Mania/hüpomania anamneesiga patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida. Kõigil patsientidel,
kellel algab mania faas, tuleb mirtasapiinravi katkestada.
-
Kuigi mirtasapiin ei tekita sõltuvust, näitab turuletulekujärgne kogemus, et ravi järsk
katkestamine pärast ravimi pikaajalist kasutamist võib vahel põhjustada ärajätunähtude
tekkimist. Enamus ärajätureaktsioone on kerged ja iseenesest mööduvad. Erinevatest
ärajätusümptomitest on kõige sagedamini teatatud pearinglusest, erutusest, ärevusest,
peavalust ja iiveldusest. Hoolimata sellest, et neist on teatatud kui ärajätusümptomitest, tuleb
mõista, et need sümptomid võivad olla seotud foonhaigusega. Nagu soovitatud lõigus 4.2,
tuleb ravi mirtasapiiniga lõpetada järk-järgult.
-
Tähelepanelik tuleb olla urineerimishäiretega patsientidega, kes põevad eesnäärme
hüpertroofiat, ning ägeda suletudnurga glaukoomi ja silma suurenenud siserõhuga patsientide
puhul (kuigi mirtasapiiniga seotud probleemide võimalus on väike tema nõrga
antikolinergilise aktiivsuse tõttu).
-
Akatiisia/psühhomotoorne rahutus: antidepressantide kasutamist on seostatud akatiisia
tekkega, mida iseloomustab subjektiivne ebameeldiv või häiriv rahutus ja liikumisvajadus,
millega kaasneb võimetus paigal istuda või seista. See ilmneb kõige tõenäolisemalt esimese
paari ravinädala jooksul. Patsientidel, kellel need sümptomid tekivad, võib annuse
suurendamine olla kahjulik.
Turuletulekujärgselt on mirtasapiini kasutamisel teatatud QT-intervalli pikenemise,
-
Torsade
de pointes’i, ventrikulaarse tahhükardia ja äkksurma juhtudest. Enamik juhtudest esinesid
seoses üleannustamisega või patsientidel, kellel olid teised QT-intervalli pikenemise
riskitegurid, sealhulgas samaaegne QTc-intervalli pikendavate ravimite kasutamine (vt lõigud
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
ja 4.9). Ettevaatus on vajalik mirtasapiini väljakirjutamisel patsientidele, kellel on
teadaolev südame-veresoonkonna haigus või perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemine
ning samaaegsel kasutamisel teiste ravimpreparaatidega, mis arvatavalt pikendavad QTc-
intervalli.
Hüponatreemia
Mirtasapiini kasutamisel on väga harva teatatud hüponatreemiast, mis on tõenäoliselt tingitud
antidiureetilise hormooni liignõristusest (SIADH). Suurenenud riskiga patsientidel, nagu eakatel
patsientidel või patsientidel, keda ravitakse samaaegselt ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad
hüponatreemiat, tuleb rakendada ettevaatust.
Serotoniinisündroom
Koostoime serotonergiliste toimeainetega: serotoniinisündroom võib esineda siis, kui selektiivseid
serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRId) kasutatakse samaaegselt teiste serotonergiliste
toimeainetega (vt lõik 4.5). Serotoniinisündroomi sümptomiteks võivad olla hüpertermia, rigiidsus,
müokloonus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus koos võimaliku eluliste näitajate kiire
kõikumisega, vaimse seisundi muutused, sealhulgas segasus, ärritatavus, äärmuslik agiteeritus, mis
võivad progresseeruda deliiriumi ja koomani. Kui neid toimeaineid kombineeritakse mirtasapiiniga, on
soovitatav ettevaatus ja hoolikas kliiniline jälgimine. Mirtasapiin-ravi tuleb selliste juhtude esinemisel
katkestada ja alustada toetava raviga. Turuletulekujärgse kogemuse kohaselt esineb
serotoniinisündroom väga harva ainult mirtasapiiniga ravitud patsientidel (vt lõik 4.8).
Eakad patsiendid
Eakad patsiendid on sageli tundlikumad, eriti antidepressantide kõrvaltoimete suhtes. Mirtasapiiniga
tehtud kliiniliste uuringute käigus ei teatatud kõrvaltoimetest eakate patsientide hulgas sagedamini kui
teistes vanuserühmades.
Abiained
See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoosi talumatust,
laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohiks seda ravimit võtta.
4.5
Farmakodünaamilised -
Mirtasapiini ei tohi kasutada samaaegselt MAO inhibiitoritega või kuni kahe nädala jooksul
pärast ravi lõppu MAO inhibiitoritega. Vastupidisel juhul peab ligikaudu kaks nädalat
mööduma, enne kui mirtasapiinravi saanud patsiente võib ravida MAO inhibiitoritega (vt lõik
4.3).
Lisaks, nagu SSRI-dega, võib manustamine koos teiste serotonergiliste toimeainetega (L-
trüptofaan, triptaanid, tramadool, linesoliid, metüleensinine, SSRI-d, venlafaksiin, liitium ja
liht-naistepuna - Hypericum perforatum - preparaadid) viia serotoniiniga seotud mõjude
(serotoniinisündroom: vt lõik 4.4) ilmnemiseni. Neid toimeaineid tuleb mirtasapiiniga
kombineerida ettevaatusega ja vajalik on põhjalikum kliiniline jälgimine.
-
Mirtasapiin võib suurendada bensodiasepiinide ja teiste rahustite (antipsühhootikumid,
antihistamiinsed H -antagonistid, opiaadid) sedatiivset toimet. Nende ravimite määramisel
1
koos mirtasapiiniga tuleb olla ettevaatlik.
-
Mirtasapiin võib suurendada alkoholi kesknärvisüsteemi pidurdavat toimet. Seetõttu tuleb
patsientidele soovitada alkohoolsete jookide vältimist mirtasapiinravi ajal.
-
Mirtasapiin annuses 30 mg üks kord ööpäevas põhjustas väikese, kuid statistiliselt olulise
rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR) suurenemise varfariiniga ravitud patsientidel. Ei
saa välistada, et mirtasapiini suuremate annuste korral on see toime rohkem väljendunud,
seega on varfariini ja mirtasapiini samaaegse ravi korral soovitatav kontrollida patsiendi INRi
taset.
-
QT-intervalli pikenemise ja/või ventrikulaarsete arütmiate (näiteks Torsade de pointes) risk
võib suureneda samaaegsel kasutamisel ravimitega, mis pikendavad QTc-intervalli (näiteks
mõned antipsühhootikumid ja antibiootikumid).
Farmakokineetilised koostoimed
-
CYP3A4 indutseerijad karbamasepiin ja fenütoiin, suurendavad mirtasapiini kliirensit
ligikaudu kaks korda, mille tulemuseks on plasma mirtasapiinikontsentratsiooni vähenemine
vastavalt 60 % ja 45 % võrra. Kui karbamasepiin või mõni teine maksa metabolismi
indutseerija (nt rifampitsiin) lisatakse mirtasapiinravile, võib osutuda vajalikuks mirtasapiini
annuse suurendamine. Kui ravi selliste ravimitega katkestatakse, võib osutuda vajalikuks
mirtasapiini annuse vähendamine.
-
Tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli samaaegne manustamine suurendas mirtasapiini
maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja AUCd ligikaudu 40 % ja 50 % võrra.
-
Kui tsimetidiini (nõrk CYP1A2, CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor) manustatakse koos
mirtasapiiniga võib mirtasapiini keskmine plasmakontsentratsioon suureneda enam kui 50%.
Mirtasapiini samaaegsel manustamisel koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, HIV proteaasi
inhibiitorite, asoolsete seentevastaste ravimite, erütromütsiini, tsimetidiini või nefasodooniga
tuleb rakendada ettevaatust ja vajalikuks võib osutuda annuse vähendamine.
-
Koostoimeuuringud ei viidanud olulisele farmakokineetilisele toimele mirtasapiini
manustamisel koos paroksetiini, amitriptülliini, risperidooni või liitiumiga.
Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Piiratud andmed mirtasapiini kasutamise kohta rasedatel naistel ei näita kaasasündinud väärarengute
suurenenud riski. Loomkatsed ei ole näidanud mingeid kliiniliselt olulisi teratogeenseid toimeid, kuid
siiski on täheldatud arengutoksilisust (vt lõik 5.3). Epidemioloogilised andmed näitavad, et SSRI-de
kasutamine, eriti raseduse hilises järgus, võib suurendada vastsündinu pulmonaalse hüpertensiooni
tekke riski (PPHN). Kuigi uuringuid PPHN seosest SSRI raviga ei ole läbi viidud, ei saa seda
võimalikku riski ka mirtasapiini puhul välistada, võttes arvesse sarnast toimemehhanismi (serotoniini
sisalduse suurenemine).
Rasedatele naistele tuleb määrata ettevaatusega. Kui mirtasapiini kasutatakse kuni sünnituseni või
vahetult enne sünnitust, on vajalik vastsündinu sünnijärgne jälgimine, arvestades võimalikke
ärajätunähte.
Imetamine
Loomkatsed ja piiratud andmed inimeste kohta on näidanud mirtasapiini eritumist rinnapiima ainult
väga väikestes kogustes. Otsus, kas jätkata/katkestada imetamine või kas jätkata/katkestada ravi
mirtasapiiniga, tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja mirtasapiin-ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Mittekliinilised reproduktiivtoksilisuse loomkatsed ei näidanud mingit mõju viljakusele.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Mirtasapiinil on vähene kuni mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Mirtasapiin võib vähendada kontsentratsioonivõimet ja erksust (eriti ravi alguses). Patsiendid, keda
ravitakse antidepressantidega, peavad vältima potentsiaalselt ohtlike, tähelepanu- ja head
kontsentratsioonivõimet nõudvate ülesannete täitmist, nagu mootorsõiduki juhtimine ja masinatega
töötamine.
4.8. Kõrvaltoimed
Depressiivsetel patsientidel esineb seoses haiguse endaga palju sümptomeid. Seetõttu võib mõnikord
olla raske kindlaks teha, millised sümptomid on põhjustatud haigusest ja millised on Esprital-ravi
tulemus.
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis esinesid enam kui 5 % mirtasapiiniga ravitud patsientidest
randomiseeritud platseebokontrollitud uuringutes (vt allpool), olid unisus, sedatsioon, suukuivus,
kehakaalu tõus, söögiisu suurenemine, pearinglus ja kurnatus.
Kõigis platseebokontrollitud uuringutes (sealhulgas muudel näidustustel peale depressiooni) on
hinnatud mirtasapiini kõrvaltoimeid. Metaanalüüs vaatles 20 uuringut planeeritud kestusega kuni 12
nädalat 1501 patsiendiga (134 patsiendiaastat), kes said mirtasapiini annuseid kuni 60 mg, ja 850
patsiendiga (79 patsiendiaastat), kes said platseebot. Nende uuringute laiendusfaasid on välja arvatud,
et säilitada võrreldavust platseeboga.
Tabel 1 näitab kategooriatesse jagatud kõrvaltoimete esinemissagedust, mis esinesid kliinilistes
uuringutes statistiliselt oluliselt sagedamini ravi ajal mirtasapiiniga kui platseeboga. Tabelisse on
samuti lisatud spontaansetest teadetest pärinevad kõrvaltoimed. Spontaansetest teadetest pärinevate
kõrvaltoimete sagedused põhinevad kliinilistes uuringutes nendest kõrvaltoimetest teatamise
sagedusel. Spontaansetest teadetest pärit kõrvaltoimete sagedus, mille puhul mirtasapiini
randomiseeritud platseebokontrollitud uuringutes juhtusid ei esinenud, on klassifitseeritud kui
"teadmata".
Tabel 1. Mirtasapiini kõrvaltoimed
Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata ( ei saa
klass
(≥ 1/10)
(≥ 1/100
(≥ 1/1000
(≥ 1/10 000
hinnata
kuni < 1/10)
kuni < 1/100)
kuni< 1/1000)
olemasolevate
andmete alusel)
Vere ja
Luuüdi supressioon
lümfisüsteemi
(granulotsütopeenia,
häired
agranulotsütoos,
aplastiline aneemia,
trombotsütopeenia)
Eosinofiilia
Endokriin-
Antidiureetilise
süsteemi häired
hormooni liignõristus
Ainevahetus- ja
Kehakaalu
Hüponatreemia
toitumishäired
suurenemine 1
Söögiisu
suurenemine 1
Psühhiaatrilised
Ebanormaalsed
Luupainajad 2
Agressiivsus
Suitsiidimõtted 6
häired
unenäod
Mania
Suitsidaalne
Segasus
Agiteeritus 2
käitumine 6
Ärevus 2, 5
Hallutsinat-
Unetus 3, 5
sioonid
Psühho-
motoorne
rahutus (sh
akatiisia,
hüperkineesia)
Närvisüsteemi
Unisus 1, 4
Letargia 1
Paresteesia 2
Müokloonus
Konvulsioonid
häired
Sedatsioon 1, 4
Pearinglus
“Rahutute”
Serotoniinisündroom
Peavalu2
Treemor
jalgade
Oraalne paresteesia
sündroom
Düsartria
Sünkoop
Vaskulaarsed
Ortostaatiline
Hüpotensioon2
häired
hüpotensioon
Seedetrakti
Suukuivus
Iiveldus 3
Oraalne
Pankreatiit
Suu turse
häired
Kõhulahtisus 2
hüpoesteesia
Suurenenud
Oksendamine2
süljeeritus
Kõhukinnisus 1
Maksa ja
Seerumi trans-
sapiteede häired
aminaaside
aktiivsuse tõus
Naha ja
Eksanteem2
Stevensi-Johnsoni
nahaaluskoe
sündroom
kahjustused
Bulloosne dermatiit
Multiformne erüteem
Epidermise toksiline
nekrolüüs
Lihas-skeleti ja
Artralgia
sidekoe
Müalgia
kahjustused
Seljavalu 1
Üldised häired ja
Perifeersed
Somnambulism
manustamiskoha
tursed 1
Generaliseerunud
reaktsioonid
Väsimus
tursed
Lokaalsed tursed
1 Kliinilistes uuringutes esinesid need sündmused statistiliselt oluliselt sagedamini ravi ajal mirtasapiiniga
võrreldes platseeboga.
2 Kliinilistes uuringutes esinesid need sündmused sagedamini ravi ajal platseeboga võrreldes mirtasapiiniga, kuid
statistiliselt oluliselt mitte sagedamini.
3 Kliinilistes uuringutes esinesid need sündmused statistiliselt oluliselt sagedamini platseebo puhul võrreldes
mirtasapiiniga.
4 NB! Annuse vähendamine ei põhjusta tavaliselt väiksemat unisust/sedatsiooni, kuid võib ohustada
antidepressantide tõhusust.
5 Ravi korral antidepressantidega üldiselt võivad ärevus ja unetus (mis võivad olla depressiooni sümptomid)
tekkida või süveneda. Mirtasapiinravi korral on teatatud ärevuse ja unetuse tekkimisest või süvenemisest.
6 Mirtasapiinravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise
juhtudest (vt lõik 4.4).
Kliiniliste uuringute laboratoorsetes hinnangutes on täheldatud transaminaaside ja
gammaglutamüültransferaasi tõusu (siiski ei ole sellega seotud kõrvaltoimetest teatatud sagedamini
mirtasapiini korral võrreldes platseeboga).
Lapsed
Kliinilises uuringus täheldati lastel sageli järgmisi kõrvaltoimeid: kehakaalu suurenemine, urtikaaria ja
hüpertriglütserideemia (vt ka lõik 5.1).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Senised kogemused mirtasapiiniga üleannustamisega näitavad, et sümptomid on tavaliselt kerged. On
täheldatud kesknärvisüsteemi pärssimist koos desorientatsiooni ja pikaajalise sedatsiooniga, millega
kaasneb tahhükardia ja kerge hüper- või hüpotensioon. Siiski on terapeutilistest annustest palju
suuremate annuste manustamisel võimalus ka tõsisemateks juhtudeks (sealhulgas surmajuhud), eriti
kui üleannustatakse mitmeid ravimeid. Sellistel juhtudel on teatatud ka QT-intervalli pikenemise ja
Torsade de pointes’i juhtudest.
Üleannustamise korral tuleb rakendada sobivat sümptomaatilist ja toetavat ravi elutähtsate
funktsioonide jaoks. Tuleb teostada EKG. Tuleb kaaluda ka aktiivsöe või maoloputuse võimalust.
Lapsed
Üleannustamise puhul lapsel tuleb tegutseda vastavalt nii, nagu on kirjeldatud täiskasvanute osas.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised antidepressandid, ATC-kood: N06AX11
Toimemehhanism/farmakodünaamilised toimed
Mirtasapiin on tsentraalselt toimiv presünaptiline α2-antagonist, mis suurendab tsentraalset
noradrenergilist ja serotonergilist neurotransmissiooni. Serotonergilise neurotransmissiooni
suurenemist vahendatakse spetsiifiliselt 5-HT1-retseptorite kaudu, sest 5-HT2- ja 5-HT3- retseptorid
blokeerib mirtasapiin. Mõlemal mirtasapiini enantiomeeril on eeldatavasti antidepressiivne toime, nii
et S(+) enantiomeer blokeerib α2 ja 5-HT2 retseptorid ning R(-) enantiomeer blokeerib 5-HT3
retseptorid.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Mirtasapiini histamiini H1-antagonistlik toime on seotud tema sedatiivsete omadustega. Tal puudub
praktiliselt antikoliinergiline toime ja terapeutilistes annustes on sellel ainult piiratud mõju (nt
ortostaatiline hüpotensioon) kardiovaskulaarsüsteemi.
Lapsed
Kaks randomiseeritud topeltpimedat, platseeboga kontrollitud depressiooniga lastel (n=259) (vanuses
7…18 aastat) läbi viidud uuringut, kus esimesel 4 nädalal kasutati paindlikku annustamist (15…45 mg
mirtasapiini), millele järgnes fikseeritud annuse manustamine (15, 30 või 45 mg mirtasapiini) järgmise
4 nädala jooksul, ei näidanud esmases ja kõikides teisestes tulemusnäitajates statistiliselt olulist
erinevust mirtasapiini ja platseebogrupi vahel. Olulist kehakaalu tõusu (≥ 7%) täheldati 48,8 %
mirtasapiiniga ravitud isikutest võrreldes 5,7% platseebogrupis. Sageli täheldati ka urtikaaria (11,8%
vs 6,8%) ja hüpertriglütseerideemia (2,9% vs 0%) esinemist.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast mirtasapiini suukaudset manustamist imendub toimeaine mirtasapiin kiiresti ja täielikult
(biosaadavus ligikaudu 50 %) ning maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub ligikaudu 2
tunni pärast. Söömine ei mõjuta mirtasapiini farmakokineetikat.
Jaotumine
Mirtasapiin seondub vereplasma valkudega peaaegu 85 % ulatuses.
Biotransformatsioon
Biotransformatsiooni peamised teed on demetüleerimine ja oksüdatsioon, millele järgneb
konjugatsioon. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega on näidanud, et tsütokroom P450
ensüümid CYP2D6 ja CYP1A2 osalevad mirtasapiini 8-hüdroksü-metaboliidi moodustumises, samas
kui CYP3A4 peetakse vastutavaks N-demetüül- ja N-oksiid-metaboliitide tekkimise eest.
Demetüleeritud metaboliit on farmakoloogiliselt aktiivne ja tal on ilmselt samasugune
farmakokineetiline profiil nagu lähteainel.
Eritumine
Mirtasapiin metaboliseerub ulatuslikult ning elimineerub uriini ja väljaheitega mõne päeva jooksul.
Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 20...40 tundi; pikemaid poolväärtusaegu kuni 65 tunnini
on juhuslikult täheldatud ja lühemad poolväärtusajad on esinenud noortel meestel. Eliminatsiooni
poolväärtusaeg on piisavalt pikk, et õigustada manustamist üks kord ööpäevas. Tasakaalustaadium
saabub 3...4 päeva jooksul, mille järel kumulatsiooni enam ei toimu.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Mirtasapiinil on soovitatavas annuste vahemikus lineaarne farmakokineetika.
Patsientide erigrupid
Neeru- või maksakahjustuse puhul võib mirtasapiini kliirens olla vähenenud.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja
arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Rottide ja küülikutega tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei täheldatud mingeid
teratogeenseid toimeid. Inimese maksimaalse terapeutilise ekspositsiooniga võrreldes kaks korda
suurema süsteemse ekspositsiooni juures esines rottide puhul implantatsioonijärgse kao suurenemist,
vähenes poegade sünnikaal ja vähenes poegade ellujäämisprotsent esimese kolme imetamispäeva
jooksul.
Mitmest geenmutatsiooni ning kromosoomi- ja DNA-kahjustuse testist ilmnes, et mirtasapiin ei ole
genotoksiline. Rottidega tehtud kantserogeensuskatsetes avastatud kilpnäärmekasvajaid ja hiirte
kantserogeensuskatsetes avastatud hepatotsellulaarseid kasvajaid peetakse liigispetsiifiliseks
mittegenotoksiliseks vastuseks, mis on seotud pikaajalise raviga suurte annuste maksaensüümide
indutseerijatega.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Hüdroksüpropüültselluloos LH 21
Maisitärklis
Mikrokristalne tselluloos
Preželatiniseeritud tärklis
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Magneesiumstearaat
Talk
Polümeerikate
Hüpromelloos
Makrogool 6000
Titaandioksiid (E171)
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Talk
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
PVC/PVDC/Al blister, pakendi infoleht, pappkarp
Pakendi suurus: 30 tabletti (3 blistrit)
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erinõuded puuduvad.
7. Müügiloa hoidja
Zentiva k.s., Praha, TÅ¡ehhi Vabariik
8. Müügiloa number
Esprital 30: 472705
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.05.2005
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.06.2009
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2015