ärevus, kilpnäärme ületalitlus jne. 13.08.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Soovin Teile jõudu ja tervisˇ!
Olen aastaid juba ravinud kilpnäärme ületalitlust.
Alates 1998-aastast. Eelmisel kevadel oli see haigus ilmselt juba nii kaugel, et tekkisid südame rütmihäired-vististi ekstratsüstolid ehk mina nimetan"jõnksud". Sain ravi peale ja enesetunne paranes. Sel kevadel oli asi ikka juba päris paha, sattusin haiglasse, sest süda läks rütmist vist välja. Kui analüüsid olid teada, anti kohe peale kilpnäärme rohud ja süda jäeti nn.rahule. Arst ütles, et ületalitlus ja nüüd tuleb mul minna ardiojoodi ravile. Asi on selles, et nende jõnksude pärast ei ole ma enam üldse see inimene, kes enne. Olin kunagi ka hirmude pärast Jämejalas ja see on jätkunud siiani, kuigi mitte nii hullusti, et oleksin päris koju jäänud. Praegu aga ma pralktiliselt istun kas kodus või tööl, liikuda saan punktist a, punkti b, kas autoga, taksoga. Kui neid võimalusi pole, siis jääb või tööle minemata. Kui ma kuskil olen või peaN ISE MINEMA-ÜKSI- SIIS KOGU AEG VAATAN, KAS ON INIMESI ÜMBER, ET EHK JÕUAN VAJADUSEL abi küsida. inimtühja kohta ei linnas ega maal ma ei lähe miljoni eest ka. Ka teise linna minek, üldse minek kuskile mujale, peale mulle turvalise -kodu-töö marsruudi, on mulle piin ja igal võimalikul juhul laveerin ära, valetan , mõtlen välja igasugu põhjusi-kõik on puhas vale, et enda käitumist kuidagi põhjendada.
Enne jõnksude tekkimist juba hakkasin tarvitama lahjat alkoholi. see rahustas paremini, kui rahustid, sest ma ei tahtnud tablette hordide kaupa neelata. Ja nüüd , kui mul jälle jõnks läbi käib või hirmu tunnen, ostan ikka omale mõne longero ja saan kuidagi homsesse. Praegu on mul see periood, kus ma kodus üksi olla ei karda.Pigem isegi väldin inimesi, kuigi see ei ole minule iseloomulik. Need perioodid vahelduvad ja varsti tuleb see, kus ma julgen ainult kellegi juures olla. Oma sõbrad olen kaotanud, keegi ei suuda sellist inmest ju kaua taluda. (Ma ei joo sõprade juures, ikka kodus-üksi) . Ja nüüd siis olengi üksi. Tööl veel käin aga siingi ei julge vetsu minna, kui jälle on see s..tt päev.
Loomulikult olen juba sõltlane. Lisaks on tänu sellele,et ma ei julge ennast füüsiliselt liigutada, kasvanud ka minu kehakaal ja ennast peeglist ei vaata ega endast pilte ma teha ei lase ikka juba väga ammu.
Kui ma nii väga ei kardaks surma, oleksin juba endale otsa peale teinud.
Ma tahaksin kuskile ära , kuskile kus seda jama ei oleks ja ma saaksin jälle normaalne , terve ja ilus inimene olla. Ma tean, et ma saan ainult ise ennast aidata ja ma pean tahtma aga kust seda tahet võtta, kui seda pole. Magades on hea, sellepärast ma tahangi magada. Unes ma ei ole ,saate aru EI OLE KUNAGI haige ega paks, uned on ilusad ja vahel isegi erootilised, kuigi vahekorras pole ma olnud juba 2 või 3 aastat. Olen muuseas 37.
Energia puuduse ja kehakaalu pärast ma isegi ei taha ette kujutada, et peaksin kellegiga magama.uh jube,milline ma siis välja näen.
Ei, ma arvan, et minu päevad on küll loetud. Lihtsalt eks´istents, elu see küll pole.
Ma tean, et te ütlete, on lootust. Võib-olla ma seda tahangi kuulda, aga võib-olla ka mitte...

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ka minul on aegajalt probleeme, vestlen siis endaga ja keeruliste juhtude korral küsin nõu ja vestlen Taaraga. See Tark Taara on meil kõigil olemas. Kui nüüd Teie küsimus Temale esitada, siis vastuseks on:
minge enesekindlalt ja järjekindlalt, samm-sammult Tervisemäe poole!
Iga samm, iga meeter selles suunas on rõõmuks ning enesekindluse tugevdamiseks. Iga samm. Ei tohi arvata, et see või teine sammuke on tühine, ei ole piisavalt suur ning vägev. Hingeelu ja vaimusfääri puhul on oluline
õige(d) samm(ud). Suur ja väike terminid sinna ei sobi.
Teie ärevushäire e foobia (sundhirm) on ravitav.
Vajate esialgu psühhiaatri abi, hiljem saate juba koos Taaraga edasi astuda.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depresioon

Pikemat aega olen põdenud depressiooni, olen proovinud iseseisvalt hakkama saada ja stressi vähendada aga pole õnnestunud.
Viimasel ajal pole soovi voodist tõusta ega midagi teha, aga kuna olen kolme ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas Lähedasi on (laste Isa, teie või abikaasa vanemad...) kellega ühiselt probleemile lahendust leida.
Probleem:
a) üleväsimus, ei julge lõõgastuda, ei oska puhkehetki tekitada;
b) ...

Loe edasi

Sertralin 50mg

Tere! Olen võtnud 1/4 zolofti ja tekkisid sellised ebameeldivad kõrvaltoimed nagu emotsioonitu olek, pearinglus, isutus, unetus, ebareaalsusetunne, südamekloppimine. Kas need on normaalsed kõrvaltoimed ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohu võtmisel peab enesetunne ja tervis paranema. Rohu annus peab õige olema, nn kõrvaltoimete korral annust vähendada. ... vajadusel arstirohtu muuta. Xanaxit ei soovita.

vt vastust ...

Loe edasi

Aastaid kestev liigne närvlisus, otsetus võimeline ( teen otsuse aga analüüsin veel mitmeid kordi või isegi päevi järgi mis on vaimselt väga kurnav

Tere, pöördun teie poole murega , nimelt on mind aastaid vaevanud , liigne närvilisus , ei saa vahel aru kui mõtlen kas see on ülemõtlemine või normaalne mõteviis , lähedastega käitun pidevalt väga ebaviisakalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese hingevalu ning psüühilised terviseprobleemid on hierarhilised:
a) hingevalu (mida tundelisem, nö heasüdamlikum, empaatilisem, seda kergemine ja jõulisemalt seda hingevalu tunnetab);
Loe edasi

ärevushäire, paanikahoog, depression?

Tere, mure selline et umbes 2 kuud tagasi hakkas mul väga paha (süda puperdas ja väga paha oli olla, surmatunne,kutsusin omale kiirabi ja kõik südamega oli korras. ) Peale seda ka väga kehv enesetunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire paanikaga.
Seda paljudel. Psüühilisi pingeid tekib rohkem kui neist vabaned ja siis organism läbi kehalise kanali püüabki märku anda ja vabaneda üleliigsest stressist.
Pingete ...

Loe edasi

Valetamine

Tere,

Ma olen juba mitu aastat lihtsalt valetanud. Isegi oma parimale sõbrale ja koolikaaslastele. Olen lugenud kompulsiivsetest valetajatest ja see tundub kõige lähemal olevat sellele mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Oled tubli, et analüüsid ja lahendusi otsid.
2) Eilset päeva enam kinni ei püüa - muutumine algab tänasest ja jätkub tuleviku suuna.
3) Kiida kaaslasi ja enda suhtes ole tagaplaanil. Kui ...

Loe edasi

Probleem käitumisnormidega

Minu probleem on, et ma ei mõista käitumisnorme, ma ei saa nendest aru. Samuti on mul suhelda teiste inimestega viisakalt ja rahulikult raske. Tihti segan ma juttu vahele või ei lase teistelt rääkida, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psüühika kontrolli ja juhtimise saab kontrolli alla Kehaliste harjutustega, treeninguga, jalutuskäikude või jooksmisega (mis sulle sobilik ja meeldib).
2) Päevik (nagu sportlastel), et oma positiivseid ...

Loe edasi

Närvid hakanud mõjuma südamele

Tere! Minul on probleem enda tervisega. 2018 aasta oktoobris tekkisid mul ärevus- ja paanikahäired. Olen üritanud sellest pigem üle olla ja olen siiamaani päris hästi hakkama saanud. Mingi 2-3 nädalat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Südame rütm sõltub ka hingamisest - kutsutakse respiratoorne arütmia. Seline arütmia on kõigil, aga tundelisema hingeeluga inimesed seda tunnevad, teised seda ei pane tähele.
Kui teha regulaarselt ...

Loe edasi

Pilt tõmbab häguseks

Tere, selline jama, et vähemalt mitu korda nädalas järsult toolilt püsti tõustes või kükk-asendist püsti tõustes hakkab pilt ujuma, läheb hallimaks, maailmataju kaob u. 5 sekundiks, vahepeal on see kestnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kiirelt kehaasendit muutes organism ei reageeri piisava kiirusega ja aju verevarustus jääb hetkeks veidi vähemaks, veidi verd jääb vajaka. Kui lapsed Lauluväljakul kuumaga kaua ühel kohal seisma peavad, ...

Loe edasi

Naasnud ärevushood ja hirmud

Tere.
Sooviksin ka Teie nõuannet: minu "närvihäired" on kestnud juba 30 aastat. Esimesed AD sain pale 10 aastat tagasi-Paroxetin. Alustasin raviga 20mg, ja tulemus oli väga hea, sain uuesti inimeseks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis hästi mõjunud, seda kasutada - Paroksetiin seega.
Ravimi annusega nö mängida ja leida endale sobilik annus. Päevik aitab siin asjadele selgust tuua.
Xanax (rahusti) on petekas ja sellest ...

Loe edasi

Motivatsioon, keskendumine, ärevus

Tere

Olen 32-aastane meesterahvas. Probleemiks on mul olnud krooniline ärevus erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (diagnoos generaliseerunud ärevushäire). Käisin psühhiaatri juures vastuvõtul ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Õige ravim ja õiged annused teie jaoks. Ravimid on head, annusega võite "mängida. Need Ritaliinid jms - unustage ära.
2) ravim on abivahend, muud tegemised-harjutused on põhivahend. Siin kaks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: