ärevus, kilpnäärme ületalitlus jne. 13.08.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Soovin Teile jõudu ja tervisˇ!
Olen aastaid juba ravinud kilpnäärme ületalitlust.
Alates 1998-aastast. Eelmisel kevadel oli see haigus ilmselt juba nii kaugel, et tekkisid südame rütmihäired-vististi ekstratsüstolid ehk mina nimetan"jõnksud". Sain ravi peale ja enesetunne paranes. Sel kevadel oli asi ikka juba päris paha, sattusin haiglasse, sest süda läks rütmist vist välja. Kui analüüsid olid teada, anti kohe peale kilpnäärme rohud ja süda jäeti nn.rahule. Arst ütles, et ületalitlus ja nüüd tuleb mul minna ardiojoodi ravile. Asi on selles, et nende jõnksude pärast ei ole ma enam üldse see inimene, kes enne. Olin kunagi ka hirmude pärast Jämejalas ja see on jätkunud siiani, kuigi mitte nii hullusti, et oleksin päris koju jäänud. Praegu aga ma pralktiliselt istun kas kodus või tööl, liikuda saan punktist a, punkti b, kas autoga, taksoga. Kui neid võimalusi pole, siis jääb või tööle minemata. Kui ma kuskil olen või peaN ISE MINEMA-ÜKSI- SIIS KOGU AEG VAATAN, KAS ON INIMESI ÜMBER, ET EHK JÕUAN VAJADUSEL abi küsida. inimtühja kohta ei linnas ega maal ma ei lähe miljoni eest ka. Ka teise linna minek, üldse minek kuskile mujale, peale mulle turvalise -kodu-töö marsruudi, on mulle piin ja igal võimalikul juhul laveerin ära, valetan , mõtlen välja igasugu põhjusi-kõik on puhas vale, et enda käitumist kuidagi põhjendada.
Enne jõnksude tekkimist juba hakkasin tarvitama lahjat alkoholi. see rahustas paremini, kui rahustid, sest ma ei tahtnud tablette hordide kaupa neelata. Ja nüüd , kui mul jälle jõnks läbi käib või hirmu tunnen, ostan ikka omale mõne longero ja saan kuidagi homsesse. Praegu on mul see periood, kus ma kodus üksi olla ei karda.Pigem isegi väldin inimesi, kuigi see ei ole minule iseloomulik. Need perioodid vahelduvad ja varsti tuleb see, kus ma julgen ainult kellegi juures olla. Oma sõbrad olen kaotanud, keegi ei suuda sellist inmest ju kaua taluda. (Ma ei joo sõprade juures, ikka kodus-üksi) . Ja nüüd siis olengi üksi. Tööl veel käin aga siingi ei julge vetsu minna, kui jälle on see s..tt päev.
Loomulikult olen juba sõltlane. Lisaks on tänu sellele,et ma ei julge ennast füüsiliselt liigutada, kasvanud ka minu kehakaal ja ennast peeglist ei vaata ega endast pilte ma teha ei lase ikka juba väga ammu.
Kui ma nii väga ei kardaks surma, oleksin juba endale otsa peale teinud.
Ma tahaksin kuskile ära , kuskile kus seda jama ei oleks ja ma saaksin jälle normaalne , terve ja ilus inimene olla. Ma tean, et ma saan ainult ise ennast aidata ja ma pean tahtma aga kust seda tahet võtta, kui seda pole. Magades on hea, sellepärast ma tahangi magada. Unes ma ei ole ,saate aru EI OLE KUNAGI haige ega paks, uned on ilusad ja vahel isegi erootilised, kuigi vahekorras pole ma olnud juba 2 või 3 aastat. Olen muuseas 37.
Energia puuduse ja kehakaalu pärast ma isegi ei taha ette kujutada, et peaksin kellegiga magama.uh jube,milline ma siis välja näen.
Ei, ma arvan, et minu päevad on küll loetud. Lihtsalt eks´istents, elu see küll pole.
Ma tean, et te ütlete, on lootust. Võib-olla ma seda tahangi kuulda, aga võib-olla ka mitte...

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ka minul on aegajalt probleeme, vestlen siis endaga ja keeruliste juhtude korral küsin nõu ja vestlen Taaraga. See Tark Taara on meil kõigil olemas. Kui nüüd Teie küsimus Temale esitada, siis vastuseks on:
minge enesekindlalt ja järjekindlalt, samm-sammult Tervisemäe poole!
Iga samm, iga meeter selles suunas on rõõmuks ning enesekindluse tugevdamiseks. Iga samm. Ei tohi arvata, et see või teine sammuke on tühine, ei ole piisavalt suur ning vägev. Hingeelu ja vaimusfääri puhul on oluline
õige(d) samm(ud). Suur ja väike terminid sinna ei sobi.
Teie ärevushäire e foobia (sundhirm) on ravitav.
Vajate esialgu psühhiaatri abi, hiljem saate juba koos Taaraga edasi astuda.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Dementsus

Tere!
Abikaasa on tänaseks dementne ja sügav puue.Kontrollitud on süda ja kaelaveresooned.Need olid korras.Magnetresonantstomograafia pildi järgi ütles neuroloog,et ajuvedeliku paunad on natuke suurenenud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dementsus:
a) Alzheimeri tõvest tingitud - seda neuroloogid uurivad ja magnet-resonants tomograaf dementsusel viitavat häiret ei leidnud.
b) vaskulaarne dementsus ehk aju verevarustuslik ...

Loe edasi

Mootorsõidukijuhi tervisetõend

Mida edasi teha, kui olen teinud B-kategooria juhiloa saamiseks kõik vajalikud asjad (täitnud tervisedeklaratsiooni, teinud ka vastavad analüüsid) ja end ka autokooli kirja pannud, teooriatundides kohal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tähtis on eelkõige see, et milline on tervis käesoleval ajal.
Kui ka ravimit korralikult võetakse ja alkoholi ei võeta ning krampe ei ole - võib B-kategooriaga sõita.
Otsustab täpsemalt psühhiaater, ...

Loe edasi

Kummaline vaimne häire.

Tere!
Väga kaua kestnud igapäevast elu häiriv häire ja mitte ükski ravim pole aidanud. Vanust oli 28 , kui see häire süvenes.Algas väsimusega ja sellise hooga , kus ei suutnud enam tööd teha, käed ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kestev sufebriilne seisund (väike palavik) - ikkagi teha analüüse ja kontrollida-otsida nn palaviku (põletiku)kollet kehalistes funktsioonides. Vereanalüüs näitab kehalise probleemi, põletiku olemust jne. ...

Loe edasi

Väga tugev ärevus, paanika ja unetus

Tere! Olen kimpus tugeva ärevusega. Olin pikalt ravil, 5 aastat võtsin mingit endokrinoloogi polt kirjutatud rohtu Fluanxol, tegi tuimaks ja otsisin abi alkoholist, lõpuks suurtest kogustes, lisaks suitsetamine, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kukal, kael, õlad ja vööpiirkond-nn ristluu piirkond - on piirkonnad, mille silitamine-masseerimine rahustab. Käega, massaažiharjaga pead, kaela. Käterätiga õlgu, selga, ristluu piirkonda mõnusalt hõõrudes. ...

Loe edasi

Hirm inimeste ees , suhtlemise raskus ning enesekindlus

Tere!

Mul on mure, mis tundub vaikselt üle pea kasvavat. Üritan seletada ja loodan et liiga keeruliseks ei lähe.

Nimelt on võõraste inimestega suhtlemine mulle väga raske, kohe ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Osa inimesi on liigselt täpsed, liigselt põhjalikud, oludele mittevastavalt analüüsivad. Tallinn - Tartu vahemaad mõõdame me tavaliselt km täpsusega, selline inimene mõõdaks seda meetsi ja isegi cm täpsusega. ...

Loe edasi

Concerta

Tere!

Võtan Concerta’t ATH vastu juba ca. 2-3 kuud, psühhiaatri retseptiga. Ja on tekkinud probleem kohviga. Iga kord, kui ma joon tavalist kohvi pärast Concerta võtmist, tekivad mul tugevad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Erinevate ainete tarvitamise vahel olgu paus tund-poolteist.
Omep jt selle rea rohud sobivad ja vajadusel enne kohvi joomist või ravimi (mis kõrvetisi tekitab) võtmist võtta.
Paljud Ravimid ...

Loe edasi

alko vastane süst

Tere.Lasin kolm nädalat tagasi alko vastase süsti teha aga nüüd tõusis vererõhk kõrgeks 170{90 oli viimati.Varem pole kunagi rõhuga probleeme olnud.Kas võib olla see seotud selle süstiga.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organism häälestab end ümber ja otsib õigeid lahendusi, alkoga on mõned "liiklusmärgid" organismis valesti paigaldatud.
Rahustav tee (soe jook ja neelamine rahustab).
Apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Ärevus, paanikahäire, depresioon

Tere! Minu depressioon ja sellega kaasnev algas kuskil 6 aastat tagasi. Lõi välja peale pikaajalaist kanepi suitsetamisest. Oli selline tunne et jäingi nagu selle kanepi mõju alla. Ootasin kuskil kuu aega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö raviarstiga.
Kuu aja möödudes läheksin ühe ravimi peale ja siis nädala kahe-kolme möödudes jääks ka teine ära.
Muid kehalise aktiivsuse tegevusi jätkake.
Soojad joogid (neelamine) ...

Loe edasi

Antidepressantidest loobumine

Tere. Mul on mure seoses 16a tütrega. Aasta tagasi läksin temaga psühhiaatri vastuvõtule, seoses käitumisprobleemidega. Tal diagnoositi ärevushäire, hiljem pervasiivne sündroom. Määrati kanged ravimid- ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga vajalik. Kui reaalset kokkusaamist ei ole või psühholoogilist "klappi" ei - siis arsti vahetada.

Ravimiga tehke nii: üks päev ei võta, siis kolm päeva võtate;
...

Loe edasi

Halb enesetunne

Tere!Pöördun murega 85 a ema nimel.Mureks see,et 4 a tagasi saadud insuldi järel on tal pidevalt peavalud,pearinglus,üldine enesetunne väga halb.Mureks see,et arsti nõuandel on mu ema eestkostja õde käinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohu võtmine peab subjektiivselt ja objektiivselt olukorda-enesetunnet parandama.
Õige ravim ja õige annus - see on lähteülesanne.

Kui ambulatoorselt - perearsti poolt - 0n probleeme ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: