Millised on laste hammaste tervise põhitõed
Algava õppeaasta eel tuletab Confido suuhügienist Loona Marie Pruli meelde, et eeskujulik suuhügieen algab väikestest sammudest, ja jagab lapsevanematele soovitusi laste hammaste tervise eest hoolitsemiseks.
Laste suuhügieeni põhitõed
Head suuhügieeniharjumused, nagu regulaarne hammaste pesemine, hambaarsti külastamine ja tervislik toitumine, aitavad ennetada mitmeid suuprobleeme. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas – hommikul ja õhtul – fluoriidi sisaldava hambapastaga. Lapsevanemad peaksid lapse hambaid pesema seni, kuni laps suudab seda teha täiesti iseseisvalt ja põhjalikult – see juhtub tavaliselt hiljem, kui enamik arvab. Väiksematel lastel tuleb pesemist alati jälgida ja vajadusel ise üle pesta vähemalt 6.–8. eluaastani, sest lapse peenmotoorika ei ole enne seda piisavalt arenenud.
Hea viis, kuidas kodus hambapesu tõhusust kontrollida, on kasutada katutablette, millega hammastele kogunenud katt värvub ja toob esile kohad, mis pestes sageli tähelepanuta jäävad. Lisaks tuleks kasutada kord päevas vanema abiga hambaniiti alates hetkest, kui lapsel puutuvad kaks hammast tihedalt kokku. Pärast õhtust hambapesu on oluline jälgida, et lapsed ei tarbiks midagi muud peale vee.
Pruli lisab veel, et kontaktspordiga (näiteks hoki, jalgpall, erinevad võitluskunstid jm) tegelevatel lastel on soovitatav kasutada hambakaitseid, et vältida võimalikke vigastusi. Suuhügienist toonitab, et oluline on julgustada lapsi rääkima, kui nad tunnevad valu, tundlikkust või ebamugavust hammastes või igemetes.
Laste hambaid tuleb regulaarselt kontrollida
Laste hambad vajavad regulaarset jälgimist juba esimestest eluaastatest. Stanford Medicine’i soovitusel võiks esimene käik hambaarstile toimuda hiljemalt kuue kuu jooksul pärast esimese hamba lõikumist või esimese eluaasta jooksul – sõltuvalt sellest, kumb tuleb varem. Varajane visiit aitab kujundada lapsel usaldust hambaarsti vastu ning harjumust regulaarselt kontrollis käia, mis omakorda vähendab hirmu ja võimalike probleemide kuhjumist tulevikus.
Üldiselt on soovitatav käia hambaarsti või suuhügienisti juures kontrollis vähemalt kord aastas, kuid vajadusel sagedamini – näiteks kui esineb kaebusi, nähtavaid muutusi hammastes või igemetes. Varajane avastamine aitab vältida suuremaid probleeme ja valulikke protseduure.
Kõige levinum suutervise probleem on hambakaaries, mis tekib liigse suhkrutarbimise ja ebapiisava suuhügieeni tõttu. Varajased märgid, mis võivad sellele viidata, on valged või tumedad laigud hammastel. Lisaks võivad tekkida igemepõletik, valehambumus ja traumad – eriti aktiivsete mängude või spordi käigus. Ennetuses on võtmetähtsusega õige harjamine, tasakaalustatud toitumine, regulaarne hambaarsti külastamine ja suuhügienisti või hambaarsti määramisel hammaste kaitsmine fluorilakiga (tavaliselt vajalik siis, kui hammastele on tekkinud valged laigud, mis viitab kaariese esimesele staadiumile).
Hambasõbralikud vahepalad
Kogu päeva vältel on oluline piirata magusate ja hapude toitude ning jookide tarbimist, hoida söögikorrad kindlatel aegadel ja vältida pidevat näksimist. Parimad n-ö hambasõbralikud vahepalad on värsked köögiviljad, mõõdukas koguses puuviljad, täisteraleib juustuviiluga, pähklid ja seemned. Joogiks sobib vesi või piim. Magusaid ja kleepuvaid snäkke tuleb võimalusel vältida või süüa harva ning tarbida magusat põhitoidukorra ajal, mitte eraldi näksina. Kuldreegel on pidada hambapausi vähemalt kolm tundi pärast igat söögikorda, et hambad saaksid peale happerünnakut remineraliseeruda.