Mis vahe on ohatisel ja vöötohatisel?
Confido Digikliiniku üldarst Anna Zolotnikova selgitab lähemalt, kuidas ohatis ja vöötohatis tekivad ning millised on nende ravivõimalused.
Miks ohatis tekib ning mis vahe on ohatisel ja vöötohatisel?
Ohatis ja vöötohatis on viirusnakkused. Ohatise ehk tavalise herpese puhul tegemist on herpes simplex’i viirusega (HSV), mis põhjustab enamasti näopiirkonna ohatist (HSV-1) või suguelundite herpest (HSV-2). Vöötohatise (herpes zoster) tekitaja on varicella zoster’i viirus (VZV), mis samuti kuulub herpesviiruste perekonda ning on meile rohkem tuttav tuulerõugete tekitajana. Pärast tuulerõugete põdemist jääb viirus närvisüsteemi elama ning võib soodsate tingimuste juures uuesti aktiveeruda vöötohatise kujul.
Herpes simplex’i nakatumiseks on vajalik lähikontakt, varicella zoster levib piisknakkuse teel. Enamasti toimub esmane nakatumine juba lapseeas ning elu jooksul võivad erinevad tegurid, näiteks tugev stress, väsimus, immuunpuudulikkus, nõrgestada immuunsüsteemi vastupanuvõimet ning põhjustada viiruse aktiveerumist.
Vöötohatis võib avalduda viirusekandjal erinevas vanuses, peamiselt toimub see vanemas eas, kuna eakad on nimetatud riskitegurite suhtes vastuvõtlikumad.
Nakatumine lihtohatisse võib toimuda ka kontakti teel asümptomaatilise kandjaga.
Kui levinud tervisemurega on tegemist? Kas ohatis või vöötohatis võib tabada kõiki?
Herpesviirus on väga nakkusohtlik ja üks levinumaid viirusnakkusi inimeste seas kogu maailmas. Erinevate uuringute järgi on viirusekandjad kuni 65% maakera elanikkonnast.
Milliseid kehapiirkondi võivad ohatis või vöötohatis kahjustada ja millised on teised sümptomid lisaks villidele?
Suu limaskesta põletik ja neelupõletik on näopiirkonna ohatisse esmakordsel haigestumisel kõige sagedasemad ilmingud, samas kui huultel esinev ohatis on herpes simplex’i viiruse taasaktiveerumise kõige sagedasem tunnus.
Tegelikult võib ohatis haarata ka muid kehapiirkondi: teised limaskestad (sh suguelundite) ja nahk (käed, sõrmed, kael, nägu) või silmad. Herpes simplex’i viirus võib põhjustada ka muid raskeid haigusi, näiteks entsefaliit või hepatiit. Haiguse esmasel avaldumisel võib esineda lokaalne lümfisõlmede suurenemine, palavik, lihasvalu, ärrituvus, halb enesetunne ja peavalu.
Vöötohatise ilmingud on tavaliselt lööve ja äge neuriit ehk närvipõletik, kõige sagedamini rindkere ja nimme piirkonnas. Ägeda närvipõletikuga kaasnev valu on vöötohatise kõige levinum sümptom. Enamik patsiente kirjeldab sügavat põletustunnet, tuikavat või torkavat tunnet.
Vöötohatise kõige sagedasem tüsistus on krooniline närvivalu, mis võib kesta mitu kuud. Vöötohatise korral võib esineda ka herpes zoster’i keratiit ehk silma sarvkesta põletik. Veel üks vöötohatise liik on Ramsay-Hunti sündroom, mida iseloomustavad intensiivne kõrvavalu, püsiv või mööduv näonärvi halvatus, päevi või nädalaid püsiv peapööritus, püsiv või osaliselt taastuv kuulmiskaotus, villilise lööbe esinemine väliskuulmekäigus piki näonärvi tundlikkuseharu.
Kas ohatisega võivad kaasneda ka tüsistused? Millal tuleks kindlasti arsti poole pöörduda?
Ohatisega ja vöötohatisega võivad harvadel juhtudel kaasneda ka rasked tüsistused. Riskifaktorid on HIV-nakkus, pahaloomulised kasvajad, elundite ja vereloome tüvirakkude siirdamine, alatoitumus, põletused ja nahahaigused, rasedus ja ka kõrge iga.
Herpese kõige sagedasemad silmatüsistused on keratiit ja äge võrkkesta nekroos. Silmainfektsioonid esinevad vähem kui 5%-l patsientidest, kuid need võivad põhjustada märkimisväärset nägemise kaotust. Herpeseinfektsiooniga on seostatud ka mitmesuguseid neuroloogilisi sündroome.
Seega on oluline pöörduda ohatisega aegsasti arsti poole siis – eriti juhul, kui inimesel on teatud immuunpuudulikkus –, kui kaasneb silmavalu, silmast tuleb mädast eritist, nägemine on hägustunud, esineb palavik, tugev otsmiku- või pealaevalu, tekkinud on krambid ja teadvusehäired.
Kuidas ohatise ägenemist kiirelt pidurdada ja millised on ravivõimalused hilisemas faasis, kui ohatis on juba ulatuslik?
Ohatise ja vöötohatise raviks kasutatakse viirusevastaseid ravimeid ning vajadusel valuvaigisteid. Viirusevastaste preparaatide eesmärk on pidurdada viiruse paljunemist organismis. Sellel põhjusel varajane viirusevastane ravi viib kahjustuste kiirema paranemiseni, valu vähenemiseni ja palaviku lühema kestuseni. Patsientidel peaksid olema ravimid kergesti kättesaadavad, et nad saaksid alustada raviga kohe, kui sümptomid hakkavad tekkima, s.o vähemalt esimese 48 tunni jooksul.
Saadaval on nii suu kaudu kui ka paikselt manustatavad ravimid (kreemid, geelid, plaastrid). Käsimüügis olevaid viirusevastaseid ravimeid saab kasutada vähemate sümptomitega kulgeva huuleohatise korral. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et ravi on vaja teha mitu korda päevas ja välispidine vorm on vähem efektiivne kui suukaudne viirusevastane ravi.
Korduvate raskemate ohatise ägenemiste puhul kasutatakse valatsükloviiri tablette (retseptiga). Suukaudsed ravimid on üldiselt väga hästi talutavad, kuid aeg-ajalt võib esineda seedetrakti kõrvaltoimeid või peavalu. Ravi saamiseks tuleb pöörduda perearsti poole. Kiirelt saab raviga alustada ka Confido Digikliinikus arsti konsultatsioonile pöördudes.
Kas toitumine mõjutab ohatise kasvu?
Toitumisel on kindlasti olemas oma mõju ohatise arengule. Uuringute kohaselt on herpesviirus väga tundlik aminohappe arginiini suhtes – kui organismis on liiga palju arginiini, siis herpes „ärkab“ ja „õitseb“ huultel täie jõuga. Aminohape lüsiin, vastupidi, pärsib viiruse paljunemist. Lisaks takistab lüsiin viiruse „lemmiktoidu“ arginiini imendumist.
Kui te ei soovi, et herpes pidevalt huultele ilmuks, peaksite oma toidust välja jätma või vähemalt oluliselt vähem sööma selliseid toite nagu šokolaad, pähklid, päevalilleseemned. Herpeseravi ajal sööge vähem valgurikkaid toite, kuna need sisaldavad arginiini.
Kuidas ohatise või vöötohatise teket ennetada?
Vöötohatise ennetamiseks on võimalik vaktsineerida. Vaktsiinid aitavad vähendada haiguse esinemissagedust ja tüsistusi.
Kuigi HSV-1 nakkuse ennetamiseks vaktsiinid puuduvad, on võimalik vähendada HSV-1 edasikandumise riski. Näiteks kui inimesel on suuõõne HSV aktiivne vorm, peaks ta vältima suudlemist või söögiriistade, klaaside, veepudelite, rätikute või huulepalsami jagamist. Seegi ei pruugi riski täielikult vähendada, sest võib esineda asümptomaatilist viiruse levikut. Seega on inimestel, kellele esineb genitaalherpest, oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi.
Mõnedel patsientidel võib ka intensiivne päikesevalgus viia HSV-1 taasaktiveerumiseni – soovitame kasutada päikesekaitsekreemi.
Haigusjuhtude ennetamiseks on esimene asi nõrga immuunsüsteemi tugevdamine: seda aitavad teha vitamiinid B, C ja D. Ka tsink takistab HSV-l rakkudesse sisenemist ja seal levimist. Seega on tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis herpese ennetamise üks olulisi samme. Kuna pidev stress on võimas immuunsüsteemi pärssija ja viiruse vallandaja, siis kõige tähtsam on oma igapäevaelus stressitaset vähendada. Herpes lihtsalt armastab teie ärevust ja ägedaid stressirohkeid olukordi.