Viimased:

Päikesepiste, kuumarabandus, kuumakurnatus: kuidas neid ära tunda ja end kiiresti aidata? Päikesepiste, kuumarabandus, kuumakurnatus: kuidas neid ära tunda ja end kiiresti aidata? Trauma tagajärjel ära tulnud hamba ravis on arvel iga minut Trauma tagajärjel ära tulnud hamba ravis on arvel iga minut Kodused ravivõtted migreeni korral: mis aitab päriselt ja mis on müüt? Kodused ravivõtted migreeni korral: mis aitab päriselt ja mis on müüt? Kui allergia pitsitab kopse: kuidas on seotud astma ja allergiad? Kui allergia pitsitab kopse: kuidas on seotud astma ja allergiad?
Kuva veel 3 artiklit
Esileht Uudised Nädala teema

Päikesepiste, kuumarabandus, kuumakurnatus: kuidas neid ära tunda ja end kiiresti aidata?

Päikesepiste, kuumarabandus, kuumakurnatus: kuidas neid ära tunda ja end kiiresti aidata?

Kuidas kaua päikese käes olles ära tunda kuumarabandust ja mis vahe on kuumarabandusel ja päikesepistel? Selgitab perearsti nõuandeliini 1220 ja Confido üldarst dr Helena Lepassar.    

«Kuumarabandus on raske seisund, mis on tingitud keha termoregulatsiooni mehhanismide häirumisest – organism kuumeneb üle ega ole suuteline end enam maha jahutama. Tavaliselt tingib kuumarabanduse pikaajaline liiga kuuma temperatuuri käes olemine või suur füüsiline pingutus kuuma käes,» rääkis perearst dr Helena Lepassar.

Päikesepiste on üks kuumarabanduse vormidest. «See on tingitud päikese otsesest soojus- ja valguskiirgusest katmata pealaele. Pikaajalise päikesekiirguse tagajärjel laienevad peas olevad veresooned, mis tingib ajuverevarustuse häire,» selgitas arst.

Kuumarabanduse varajased sümptomid on

  • suurenenud higistamine (eriti füüsilisest aktiivsusest tingitud kuumarabanduse korral);
  • lihaskrambid, eriti jalgades ja kõhus, mis on tingitud elektrolüütide kaost higistamise tõttu;
  • peavalu, mis võib olla nii pulseeriv kui ka tuim;
  • pearinglus;
  • nõrkustunne või väsimus;
  • iiveldamine või oksendamine;
  • südame suurenenud löögisagedus või kiirenenud hingamissagedus (algul on hingamine sügav, hiljem pinnapealne ja kiirenenud);
  • punane ja kuumav nahk vaatamata suurenenud higistamisele (hilisemas staadiumis aga higistamine lakkab ja nahk muutub kuivaks);
  • teadvushäired.

«Kui eirata kuumarabanduse esmaseid sümptomeid ning mitte hakata keha jahutama, võivad sümptomid kiirelt eskaleeruda ja kehatemperatuur tõusta üle 42 °C, tekkida krambid, teadvuskadu ja organpuudulikkus,» hoiatas Lepassar.

Päikesepiste varajased sümptomid on üpriski sarnased:

  • peavalu (tavaliselt esimene sümptom), mis võib olla pulseeriv või pingetüüpi;
  • peapööritus ja nõrkustunne;
  • iiveldus või oksendamine;
  • nahamuutused – kergekujulise päikesepiste korral tekib kananahk, raskekujulisema päikesepiste korral on nahk punetav, kuiv ja kuum;
  • virvendus silmade ees.
«Oluline on märgata päikesepiste varajasi sümptomeid, et vältida kuumarabanduse sümptomite teket,» rõhutas arst.

Kuumarabandusega tuleb tegeleda kohe!

Kui ise ei tea, mida teha, siis igasuguste sümptomite avaldumisel saab küsida kiiret nõu perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220. Samuti saab kiiret nõunäiteks Confido Digikliinikust. «Kui esineb kergemaid sümptomeid, mis viitavad päikesepistele, kuumakurnatusele või vedelikupuudusele, või inimene ei tea, kas tegemist võiks olla ühega neist, siis aitab arst sümptomite alusel diagnoosi püstitada, nõustab esmaste ravivõtete ja jälgimistaktika asjus,» rääkis Lepassar.

Kui aga esinevad tõsised kuumarabanduse sümptomid, on vaja kohe kutsuda kiirabi ja anda esmaabi. «Inimene tuleb toimetada varju või jahedasse ruumi, keha tuleb hakata jahutama kohe: vabastada riietest, kasta keha jahedasse vette või katta jahedate mähistega. Kui inimene on võimeline jooma, tuleb pakkuda talle külmasid jooke,» selgitas arst.

Kuumarabandus vajab jälgimist, kuna see võib kahjustada erinevaid organeid, eriti aju, neerusid, südant ja maksa, rõhutas Lepassaar. Pärast kuumarabandust tuleks jälgida enda vaimset ja neuroloogilist seisundit (mälu- ja keskendumishäired, tujumuutused, peavalud, unehäired), urineerimist ja neerude tööd (vähenenud uriinihulk, tume või hägune uriin), südametööd ja vererõhku (kiirenenud või ebaregulaarne pulss), toonitas arst. Lisaks on oluline jälgida kehatemperatuuri – kui pärast kuumarabandust püsib palavik, võib see olla viide põletikule või organkahjustusele.

Arsti poole tuleb pöörduda kohe, kui esineb teadvushäireid, uriinipeetust rohkem kui kuus tundi või väga tumedat uriini, rindkerevalusid, püsivat palavikku või külmavärinaid, hingamisraskusi, selgitas Lepassaar. Paari ööpäeva (24–48 tundi) jooksul tasub arsti poole pöörduda, kui püsivad iiveldus, nõrkustunne või tugev väsimus.

Kuumarabandust ja päikesepistet saab vältida

Kuumarabanduse ja päikesepiste ohtu suurendavad ennekõike kliimatingimused – palav ilm, üle 30 ºC ja päikesekiirguse hulk. «Oluline on jälgida, et kuumas kliimas oleks peas sobiv peakate ning seljas õhulised (soovitatavalt heledad) riided, mis aitavad keha jahutada,» sõnas Lepassar.

Kuumarabanduse riski suurendab ka füüsiline koormus soojas kliimas – eriti peaksid sümptomite suhtes jälgima end sportlased ja õues töötavad inimesed, näiteks teetöölised või ehitajad.

«Riskiteguritena tooksin välja ka vähese vedelikutarbimise soojas keskkonnas või ebasobivad joogivalikud. Näiteks viivad kofeiini sisaldavad ning alkohoolsed joogid kehast veelgi vedelikke välja, mille tõttu võib tekkida vedelikupuudus,» tõdes tohter.

Riskigrupis on Lepassaare sõnul ka lapsed ja eakad – lastel on halb termoregulatsioon ning nad ei ole alati võimelised oma sümptomeid adekvaatselt kurtma. Eakatel on samuti vähenenud võime oma kehatemperatuuri reguleerida, lisaks ei pruugi nad tunda janutunnet.

«Riski suurendavad erinevad südame-, kopsu- ja neeruhaigused, rasvumus ning diabeet, need võivad mõjutada nii vedelikutasakaalu kui ka kuumataluvust. Kuumas keskkonnas peaksid ettevaatlikud olema inimesed, kes kasutavad ravimeid, nagu diureetikumid, beetablokaatorid või vererõhuravimid, antihistamiinikumid, antidepressandid ja antipsühhootikumid,» loetles arst.

Mis on kuumakurnatus?

Kuuma ilmaga võib tekkida ka kuumakurnatus. «Kuumakurnatuse korral esineb suurenenud higistamist, kuid organism suudab kuumaga siiski toime tulla. Peamine erinevus on märgata nahal – kui kuumarabanduse korral on nahk punetav, kuum ja algul niiske, kuid hiljem kuiv, siis kuumakurnatuse korral on nahk jahe ja niiske (keha proovib end jahutada). Ka kuumakurnatuse korral võib esineda sümptomeid nagu peavalu, iiveldus või oksendamine, lihaskrambid, minestustunne, peapööritus ja kiirenenud pulss,» selgitas Lepassar.

Kuuma ilmaga on oluline tarbida piisavalt vedelikke. «Vedelikupuuduse korral kaotab keha rohkem vedelikke, kui inimene sisse joob. Vedelikupuuduse põhjustaja võib olla kuum ilm, aga ka suurenenud higistamine, näiteks füüsilise aktiivsuse tõttu. Vedelikupuuduse sümptomid on suurenenud janutunne, suukuivus, uriini värvumine tumekollaseks või vähene uriinihulk, väsimus, peapööritus, peavalu, kuiv nahk ja kõhukinnisus,» selgitas tohter.

Organism võib vajada liiter vett tunnis

Üldiselt peaks tarvitama 30–45 ml vedelikke kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Kuumades tingimustes või füüsiliselt aktiivne olles peaks vedelikukogust suurendama 25–50%. «Kui ollakse kehaliselt väga aktiivne, mille ajal higistatakse palju, võib organism vajada lisaks kuni üks liiter vett tunnis,» rääkis Lepassar.

Üldiselt sobib tavaline vesi, kui inimene toitub mitmekülgselt, tänu millele saab toidust elektrolüüte, nagu naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi. Erandiks on need inimesed, kes harrastavad rasket kehalist koormust üle ühe tunni ning sellega kaasneb tugev higistamine.

«Muid vedelikke võiksid tarbida inimesed, kes on väga kõrge temperatuuriga kliimas (püsiv pikaajaline higistamine), kellel on vedelikupuuduse sümptomid või need, kes on vähese soolasisaldusega dieedil. Sellistel juhtudel võiks tavalisele veele eelistada kookosvett, mis sisaldab looduslikke elektrolüüte, pigem vähese suhkrusisaldusega spordijooke, looduslike elektrolüütidega mineraalvett, nagu naatrium ja magneesium, või vees lahustuvaid elektrolüütide tablette,» soovitas arst.

Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et kõik eelnimetatud seisundid võivad üksteist mõjutada. Vedelikupuudus võib tingida kuumakurnatuse. Kui kuumakurnatuse sümptomaatikaga ei tegeleta, võib sümptomaatika edasi areneda kuumarabanduseks. Kuumarabandus omakorda võib olla eluohtlik seisund, millega tuleb tegeleda kohe!

Kas see artikkel oli kasulik?