Viirus, millesse haigestub elu jooksul kaheksa inimest kümnest

HPV levib naha ja limaskestade kontakti kaudu nii seksuaalvahekorra ajal, suuseksi käigus, aga ka muul väga tihedal kehalisel kontaktil nt suudlemisel või petting‘u ajal. Olles mõnda aega HPV kandja olnud, võib see põhjustada kipitust või sügelust. Pikalt püsiv viirus moodustab nahal ja limaskestadel erineva kuju ja suurusega papilloome ja nahanäsasid (näiteks soolatüükad sõrmedel), suu- ja neelu limaskestadel papilloome ning välissuguelunditel teravaid nahanäsasid, mida nimetatakse kondüloomideks. Kui kondüloomid asuvad emakakaelal, võib vahekord olla valulik ning selle ajal võib ette tulla veritsust.

Kahjuks ei ole HPV vastu ravi. Sageli vabaneb organism HP-viirusest ise. Neil juhtudel aga, kus seda ei juhtu, võib HPV põhjustada rakumuutusi limaskestadel. Viiruse vastu aitab eelkõige ennetamine ehk regulaarne tervisekontrollis käimine ja vaktsineerimine. Tervisekontrolli käigus, näiteks naistearsti juures või sõeluuringutel, tehakse PAP-test, millega on võimalik limaskestal toimunud rakulised muutused avastada. See on äärmiselt oluline, sest need muutused võivad areneda edasi emakakaelavähiks. Igal aastal haigestub Eestis 170-180 naist emakakaelavähki ja selle tõttu sureb umbes 65 naist. Eestis on suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas.

Igasuguse seksuaalse kontakti puhul on oluline, et see oleks turvaline. Seetõttu ei saa jätta rõhutamata kondoomi kasutamise vajalikkust, eriti uute partneritega. Kondoom kaitseb paljude suguhaiguste eest ning on abiks ka HPV leviku tõkestamisel.

Et HPV võib asuda nahal ja limaskestal ka sellises kohas, mida kondoom ei kata, jääb HPV-sse haigestumise risk ka turvaseksi puhul alles. Seetõttu tasub end HPV vastu vaktsineerida. Kõige tõhusam on vaktsineerida noori, kes ei ole veel sugueluga alustanud, kuid vaktsineerida võivad end ka täiskasvanud. HPV vastu vaktsineerimist soovitatakse kõigile noortele alates 9. eluaastat.

Vaktsineerimine kaitseb HPV kõige ohtlikumate tüüpide eest (HPV tüübid 16 ja 18 põhjustavad ca 70% kõigist emakakaelavähi juhtudest), mis võivad põhjustada suguelundite piirkonnas vähki ja genitaaltüükaid. Vaktsineerimisega saavad nii naised kui mehed kaitsta end vaktsiinis sisalduvate nende HPV tüüpide eest, millega nad võivad veel elu jooksul kokku puutuda. Vaktsiin kaitseb terveid, kahjustamata rakkusid ja kudesid. See on tõhus ja soovitatav ka pärast HPV kahjustuste ravi, eelkõige korduva nakatumise vältimiseks oma püsipartnerilt, kes on viiruse kandja.

HPV nakkusega kokkupuutumine või läbipõdemine ei kaitse uue nakatumise eest, sest läbipõdemisel tekkiv immuunsus on nõrk ja ajas ebapüsiv. Seetõttu jääb võimalus nakatuda uuesti nii samade kui ka uute HPV tüüpidega. Vaktsineerimisel tekivad pikaajalised kaitsvad antikehad, mis takistavad HPV-l rakkudesse kinnitumist. Kaitsta saab end nende HPV tüüpide eest, millesse veel ei olda nakatunud.

Alates 2020. aastast on HPV vaktsiin Gardasil 9 riiklikus immuniseerimiskavas, mille järgi vaktsineeriti 12-14-aastaseid tütarlapsi. Gardasil 9 kaitseb kõige ohtlikumate HPV tüvedega (16, 18, 31, 33, 45, 52, 58, 6 ja 11) nakatumise eest ja on parim viis kaitsta tütarlapsi eelkõige emakakaela, aga ka tupe, häbeme, päraku ning mõningate pea ja kaela piirkonna vähkide eest ning pidurdada kõrge vähiriskiga HPV tüvede levikut.

Vaktsiin sisaldab konkreetse HPV-tüübi pinnale sarnaseid osakesi, mitte pärisviirust. Seega ei ole vaktsiin nakkusohtlik. Süstides lihasesse vaktsiini jõuab see vereringesse ning organismis tekivad spetsiifilised antikehad, mis edaspidise HPV nakatumise ära hoiavad. Pärast vaktsineerimist võib süstikoht valutada, olla kergelt turses ja punetada. Samuti võib tekkida pea- ja lihasvalu ning väsimustunne. Kui see juhtub, siis muretsema ei pea – see on organismi loomulik vastus vaktsineerimisele ning möödub paari päevaga.

HPV vastu vaktsineeritakse enamasti koolis, kuid võimalik on minna vaktsineerima ka oma perearsti juurde või mõnda meditsiinikeskusesse, näiteks Confidosse. Vaktsineerida saab noori alates 9. eluaastast. Loe lisa siit.