Perearst annab viis soovitust südame tervise heaks

Perearst annab viis soovitust südame tervise heaks

Südame-veresoonkonnahaigused on väga levinud ja ohtlikud: Eestis registreeritakse üle 80 000 uue juhu aastas ja need on peamine surmapõhjus nii Eestis kui mujal Euroopas. Perearst Piret Rospu annab nõu, mida ise oma südame tervise eest hoolitsemiseks ära teha saame.    

Südame-veresoonkonnahaigused on Rospu sõnul ehe näide sellest, kuidas 50 protsenti tervisest määravad eluviisid, 20 protsenti geneetika, 20 protsenti keskkond ja arstiabile jääb kanda vaid õnnetu 10 protsenti, mis on peamiselt juba tagajärgedega tegelemine ja olemasolevate probleemide süvenemise pidurdamine. Perearst annab oma soovitused südame tervise hoidmiseks.  

Liigu terviseks

Inimene on loodud liikuma ja liikumine on südame tervise seisukohalt äärmiselt oluline. Kui mõõduka intensiivsusega trenni on soovitatav teha 3-5 korda nädalas, siis kerge liikumine peaks olema igapäevaelu osa. Soovituslik on valida mitmekesiseid liikumisviise – mõnel päeval piisab jalutuskäigust, teisel võiks teha jõuharjutusi, kolmandal võimelda ja venitada. Oluline on, et liikumine oleks sulle meeldiv – nii on seda lihtne oma igapäevaellu sisse viia ja sellest harjumus kujundada. Regulaarne liikumine aitab südame tervist hoida, alandades vererõhku, vähendades kehakaalu ja tromboosiriski ning parandades ainevahetust.

Vaata oma toitumisharjumused üle

Toidulaud peab kindlasti olema mitmekesine ja toitumisel tasub jälgida, et eri toidugrupid oleksid kaetud - nii tagad vajalike toitainete saamise. Süüa võiks palju värskeid köögi- ja puuvilju, teravilju, väherasvast liha ja kala. Samas on oluline süüa vastavalt vajadusele, lõpetada söömine pisut enne täiskõhutunde tekkimist (nii välditakse ülesöömist, kuna täiskõhutunne tekib väikese hilinemisega) ning pidada maiustuste, näkside ja alkoholiga piiri. Kui muret teeb kõrge vererõhk, peaks piirama ka soola tarbimist.

Istuva eluviisiga inimesed ei kuluta nii palju energiat kui füüsilise töö tegijad ja päevast energiavajadust peaks toidulaua planeerimisel arvesse võtma. Õigest energiatasakaalust annab märku kehakaal – kui see püsib stabiilselt normaalsena, siis järelikult on toiduga saadav energiahulk õige.

Hoidu suitsetamisest

Suitsetamine kahjustab veresooni, halvendab verevarustust, tõstab vererõhku ja suurendab trombiriski. Loobumise esimene samm on otsuse tegemine – kuna põhjuseid suitsust loobuda on palju, peaks otsustamine olema lihtne. Protsess ise võib aga keeruline olla, kuna harjumusi on keeruline muuta. Esialgu võid kogeda halba enesetunnet ja ärritatavust. Lohutada võid end aga sellega, et kõik negatiivsed nähud lähevad üsna pea üle, loobumisest saadav kasu on aga aastatepikkune. Suitsetamisest loobumise toetamiseks on saadaval erinevaid abivahendeid nii käsimüügist kui retseptiravimite hulgast, viimaseid võib kirjutada perearst. Lisaks on üle kogu Eesti olemas suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetid.

Vähenda stressi

Kui lühiajaline stress on positiivse mõjuga ja paneb meid tegutsema, siis pikaajaline stress on südamele suureks koormuseks. Stress tähendabki organismi pingeseisundit, mis mõjutab tavapärast toimetulekut. Stressi võivad põhjustada ületöötamine, väga pingeline töö- või eraelu, liigne muretsemine ja iseenda jaoks aja mitte lubamine. Stress tekitab ka unehäireid, mis omakorda tervist kahjustavad.

Õnneks on stressi juhtimine õpitav ja oma koormuse reguleerimine inimese enda kätes. Stressi maandamiseks tuleb esiteks võtta teadlikult aega iseendale ja tegeleda meelepäraste tegevustega. Kindlasti ei ole stressi maandamiseks hea pöörduda alkoholi või muude meelemürkide poole – kui lühiajaliselt võivadki need leevendust pakkuda, siis pikemaajaliselt tekitavad nad probleeme hoopis juurde. Pigem võiks tegeleda tervisespordi ja hobidega ning veeta aega lähedastega. 

Järgi oma ravijuhiseid ja arsti soovitusi

Kui sul on juba kõrge vererõhk, südamepuudulikkus või muu südame tervist mõjutav seisund diagnoositud, pead südame tervisele eriti palju tähelepanu pöörama. Südameprobleemide ravi alustalaks on korrektne ravimite tarvitamine ja regulaarne enesekontroll. Kui arst on sulle ravi määranud, on selle pikaajaline järgimine oluline isegi siis, kui enesetunne ajutiselt paremaks läheb. Patsiendi ja arsti vaheline usalduslik koostöö on siin võtmetähtsusega, nii et lisaks kodusele tervise jälgimisele käi regulaarselt tervisekontrollis!   

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Aavo Maasing (aavo.maasing@gmail.com)
23.04.19 10:04
Tere

Kas kardioloogid streigivad või on lahkunud Eestist ?
Kiiduväärt on perearst pr.Piret Rospu 5-e soovituse avaldamine.
Laiduväärt on järgmine kopeering, milline on kliinik.ee kodulehel olnud loetav vähemalt 1,5 aastat (ca 75 "lähinädalat") ! :

Südamehaigused
114 nõuannet
Antud valdkonnas saate tutvuda varasemate küsimuste-vastustega, kuid hetkel ei saa arstilt nõu küsida. Avame rubriigi lähinädalatel!
-9
   
+12

Lisa kommentaar

Saada