HIV levib Eestis üha enam naiste seas

HIV levib Eestis üha enam naiste seas

Uutel HIVi juhtudel põhinevad andmed näitavad, et levik on stabiliseerunud kuid kõrgel tasemel, selgus hiljuti avaldatud ülevaatest. HIVi diagnoosiga inimeste keskmine vanus on kasvanud nii meeste kui naiste seas. 

Vanemate kui 30-aastaste osakaal on uute HIVi juhtude seas viimasel viiel aastal veidi suurenenud, kuid absoluutarvud veidi langenud. Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas ning eelkõige väga madal vertikaalsel teel nakkuse levik (viimasel kolmel aastal ei ole olnud mitte ühtegi juhtu). Jätkuvalt avastatakse kõige enam HIVi juhte Ida-Virumaal ja Tallinnas.


Märgatavalt on kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, eriti naiste ja vanemate kui 29-aastaste seas. Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIVi levimus stabiilne, kuid levik ei ole siiski lakanud.

Suurenenud on ka homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv. Kolme aasta andmete põhjal on raske trende hinnata ja oletada, kas tegemist on paranenud teavitamisega või sagenenud nakatumisega (eriti kuna puuduvad hinnangud oletatava nakatumise aja kohta). Homoseksuaalse levikutee trendile peaks järgnevatel aastatel oluliselt enam tähelepanu pöörama, kuna Lääne-Euroopas on homoseksuaalne nakkuse levikutee peamine ja mitmetes riikides pigem kasvutendentsiga.

Heteroseksuaalsel teel nakatunute puhul on vaid väga vähestel teada partneri riskirühm, mistõttu on raske hinnata, kas tegemist on kõrge riskiga isikute (NSI, PK, MSM) seksuaalkontaktidega või heteroseksuaalse levikuga kogu rahvastikus. Arvestades HIVi madalat levimust rasedate naiste ja veredoonorite seas, võib oletada, et tegemist on pigem kõrge riskiga isikute kontaktsega.            

Info võimaliku nakatumise aja kohta on puudulik, mis teeb trendide hindamise keerukamaks. Keskmiselt 5%-l HIVi nakatunutest diagnoositakse 3 kuu möödudes AIDS (ning see osakaal suureneb).

HIV-testimise üldine tase on väga hea. Vajalik ei ole ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunitletud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud. Siin oleks abiks HIV-testimise juhise soovituste rakendamine. Abi võiks olla ka tõhusamast uute HIVi juhtude kontaktsete inimeste teavitamisest ja testimisest. NSIde seas on HIV-testimise tase hea ning seda on vajalik hoida. PKde ja MSMide testimine vajab laiendamist, kuna nende kaetus on kesine. Nii Eesti kui rahvusvahelised juhised soovitavad kõrge riskiga rühmade testimist vähemalt korra aastas.  

Tutvu ülevaatega täpsemalt siit.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada