Naistearst selgitab, milline rasedusest hoidumise vahend valida

«Aeg-ajalt lisandub aga tuntud pillikoostisega, ent soodsamaid analoogravimeid, mis tänu hinnale muudavad need naistele kättesaadavamaks, kirjutab Postimehe terviseportaal. Praegu julgen küll öelda, et praktiliselt igale naisele leidub sobiv tõhus rasestumisvastane meetod,» sõnas Abel. Vahel on sobivaima leidmiseks lihtsalt vaja arstiga nõu pidada ja mõni variant läbi proovida.

Ohtlik või ohutu?

Arsti sõnul on kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul suurim trombirisk, kuid seda annab maandada, kui vestluses arstiga välistada riskitegurid (näiteks 35+ suitsetavad naised; naised, kellel on endal või lähisugulasel esinenud trombi jm) ning nende esinemisel valida muud tüüpi, näiteks ainult gestageeni sisaldav meetod (implantaat, hormoonspiraal jm) või ilma hormoonita meetod (vaskspiraal).

Abel nentis, et enamikele naistele on ka kombineeritud vahendid ohutud, samuti ei tekita suure osa naiste puhul need ka järske meeleolumuutusi. «Vaid teatud haavatavamatel rühmadel võib hormonaalne vahend kaasa tuua meeleolu alanemise, kuid ka sellest on võimalik pääseda, valides naistele, kel juba on esinenud rasestumisvastase vahendiga seoses meeleolulangust või kel on kõrgem risk depressiooni tekkeks, meetodi, mille puhul on leitud väiksem või hoopis positiivne mõju meeleolule,» soovitas ta.

See-eest enimesinev viga, mida rasestumisvastaseid vahendeid kasutades tehakse, on ilmselt pillide unustamine. «Kui pilli võtmine hilineb kuni 24 tundi (minipillide puhul 12 tundi), siis rasestumisvastane toime ei vähene, kuid kui tsükli jooksul ununeb rohkem pille, siis võib toime olla ebapiisav ning tekkida soovimatu rasedus,» rääkis Abel.

Veel paneb ta südamele, et ükski vahend peale kondoomi ei kaitse sugulisel teel levivate infektsioonide eest, seega uue partneriga, kes pole testimas käinud, tuleks tingimata kasutada ka lisaks kondoomi.