Uued avastused heidavad valgust geneetika, soolebakterite ja haiguste vahelistele seostele

Uued avastused heidavad valgust geneetika, soolebakterite ja haiguste vahelistele seostele

Soolestiku bakteriaalse koosluse väljakujunemisel mängivad suurt rolli geenid, selgus mahuka rahvusvahelise koostööprojekti MiBioGen teadustöös, kus osalesid ka Eesti teadlased. Ühes maailma juhtivas teadusajakirjas Nature Genetics avaldatud uuringus tuvastati seoseid mitme bakteriliigi ja haiguste vahel.


Viimaste aastate jooksul on üha enam laienenud teadmised inimese mikrobioomist – mikroobide ökosüsteemist, kes elavad nii inimese organismis sees kui selle pinnal. Kõik need mikroobid, kes meiega iga päev koos toimetavad, aitavad kaasa toidu seedimisele, immuunsüsteemi treenimisele, ravimite toimele  ning mõjutavad isegi aju-soolestiku telge pidi meie tuju.

Suurim ja kõige rikkalikum mikrobioomi koosseis leidub soolestikus ning see mõjutab väga meie tervist. Uuringu konsortsiumis osalenud genoomika instituudi doktorandi Kreete Lülli sõnul on mikrobioom küll üks viimastel aastatel üha laiemalt uuritud teadusteema, kuid seni pole suudetud tuvastada kõiki tegureid, mis selle koosseisu määravad – rohkem kui 80 protsenti soolestiku mikrobioomi varieeruvusest inimeste vahel on endiselt jäänud seletuseta. «Senised uuringud on näidanud, et suurimad mõjurid on keskkonnafaktorid, nagu toitumine ning ravimid, kuid lisaks neile on näidatud veel seost geneetikaga. Näiteks uuringutes kaksikute ja pereliikmete vahel on tuvastatud teatud päritavaid baktereid,» selgitas Lüll.

Kõnealuses teadusuuringus analüüsiti geneetilisi tegureid, mis mõjutavad inimese soolestiku mikrobioomi, kasutades selleks rohkem kui 18 000 inimese andmeid erinevatest populatsioonidest. Kuigi uuringus leiti mitmeid geene, mis mõjutavad lisaks mikrobioomile ainevahetust, immuunsüsteemi ja toitainete omastamist, siis olulisima tulemusena tõsteti esile kaks sagedasti esinevat geneetilist varianti, millel on suur mõju soolestiku ökosüsteemi koosseisu kujundamisel. Need on laktaasi geen (LCT), mis mõjutab laktoosi lagundava Bifidobacteria arvukust ning fukosüül transferaasi (FUT2) geen, mis mõjutab Ruminococcus torques 'i arvukust.

Tulenevalt suurest bioloogilisest varieeruvusest erinevate populatsioonide sees muutis see projekti tehniliselt keerukaks, sõnas genoomika instituudi genoomika-mikrobioomika kaasprofessor Elin Org. «Teisalt oli see ka uuringu tugevuseks, andes võimaluse tuvastada, et näiteks LCT-geen määrab Bifidobacterium'i arvukust küll täiskasvanutel, kuid mitte lastel, ning tuvastatud mõju on tugevam Euroopa populatsioonides,» lisas Org.

«See projekt oli suurepärane võimalus teha koostööd rohkem kui 20 teaduslaboril üle maailma ning loodetavasti see koostöö jätkub ka tulevikus, et saaksime tuvastada veelgi rohkem geneetilisi lookuseid eri populatsioonide vahel,» rääkis Lüll. «Järgmises etapis saame sellisesse teadustöösse panustada Eesti geenidoonorite proovidega, kuna eelmise aasta lõpus valmisid üle 2500 eestlase soolestiku mikrobioomi analüüsid ning nende tulemuste täpsema analüüsiga me hetkel ka tegeleme,» lisas Org.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

4 kommentaari

AILI
06.02.21 11:52
jah, arusaadav
-18
   
+18

Lisa kommentaar

Saada