Uuringus selgus koroonaviiruse kontrolli alla saamise edu võti
KoroonaviirusUue koronaviiruse kiire levik kogu maailmas tähendas seda, et valitsused pidid tegema kiireid otsuseid, kuidas olukorrale reageerida. Paljudel valitsustel puudus analoogses olukorras käitumise kogemus ning otsuste tegemiseks oli vähe teavet. Viiruse leviku tõkestamiseks rakendatud meetmete tõhusus osutus riigiti väga erinevaks.
Kuigi paljud riigid võtsid omaks teatud üldised suundumused, näiteks füüsilise distantsi hoidmine, varieerusid paljud muud tegurid märkimisväärselt. Selle tulemusel olid mõned riigid pandeemiaga toime tulekus edukamad kui teised, vahendab Medical News Today.
Viiruse leviku algfaasis oli Lõuna-Koreas kõige rohkem SARS-CoV-2 juhtumeid väljaspool Hiinat. Paljud eksperdid tunnustavad riiki eduka viirusleviku kontrolli alla saamise eest.
Colorado Denveri ülikooli doktorandid analüüsisid teavet Lõuna-Korea reageerimise kohta pandeemiale, sealhulgas nii ingliskeelseid kui Korea dokumente. Uuring, mis ilmus väljaandes The American Review of Public Administration, annab ülevaate teguritest, mis aitasid kaasa Lõuna-Korea pandeemiale reageerimise edukusele.
Viiruse leviku peatamisel osutus tõhusaks kehtiv nakkushaigustele reageerimise kava, erasektori kaasamine koroonatestide tegemisel ja haigete ravis, põhjaliku kontaktide jälgimise süsteemi loomine ning paindlik tervishoiusüsteem. Lisaks oli valitsuse edastatav info selge ja operatiivne.
Lõuna-Korea terviseministeeriumil (KMHW) on kehtiv nakkushaigustele reageerimise kava, mida ajakohastatakse iga viie aasta järel. Selles plaanis ei täpsustata mitte ainult seda, kuidas riik peaks reageerima nakkushaiguse puhangule – seades esikohale läbipaistvuse ja operatiivsuse – vaid tagatakse ka see, et riigil on olemas ressursid ja toimiv struktuur puhangule reageerimiseks igal ajal.
Lähis-Ida respiratoorse sündroomi (MERS) puhangud 2015. ja 2018. aastal aitasid KMHW-l tuvastada piirkonnad, kus nakkushaigustega toimetuleku plaan vajas tugevdamist. Nii muudeti valitsusüksuste vastutus selgemaks ja parandati töökorda võimalike uute puhangute korral.
Riik suutis kiiresti kindlaks teha piirkonnad, mida viirus kõige rohkem mõjutas, ja suunas ressursid sinna, et aidata viiruse levikut kontrolli alla saada.
See oli võimalik tänu nakkushaigustega toimetuleku plaanile, mis aitas reageerimist koordineerida ja tagas ressursside eraldamise ning kiire kättesaadavuse. Riikidel, kus selline plaan enne puudus, on võimalus viirusleviku jätkumise ajal dokumenteerida ja analüüsida seni tehtut ning koostada toimiv tegevuskava edaspidiseks viiruspuhangu efektiivsemaks haldamiseks.
Üksikisikute teavitamine võimalikust kokkupuutest SARS-CoV-2 nakatunuga aitas tõhustada karantiinimeetmeid ning vähendada viiruse levikut.
Lisaks pani Lõuna-Korea märkimisväärseid ressursse nakatunu kontaktide tuvastamisse ja jälgimisse. Infotehnoloogiliste lahenduste kiire rakendamine juba viiruspuhangu algfaasis aitas inimestel jälgida, kus on enim nakatunuid ning hoiduda lähikontaktist.
Viiruse leviku jälgimisprotsessi võimalikult täpseks muutmiseks töödeldi suur hulk andmeid. Sinna kuulusid intervjuud patsientidega, haiglate koroonaregistrid, krediitkaardiga tehtud tehingud, mobiiltelefonide ja autode GPS andmed, reisid koroonaviiruse poolt mõjutatud riikidesse ja turvakaamerate salvestused.
Haiglakohtade puuduse tekkimist ennetati koostöös erakliinikute ja haigete hooldamiseks ümberkujundatud kogukonnakeskustes olevate asutustega.
Haiglasse paigutati vaid raskete Covid-19 sümptomitega haiged. Valitsuselt terviseministeeriumile eraldatud lisaeelarve võimaldas palgata tervishoiutöötajatele abilisi ning varustada personal kaitserõivaste ja -vahenditega.
Lisa kommentaar