Teadlased avastasid Rootsi koroonasurmade arvu põhjuse

Teadlased avastasid Rootsi koroonasurmade arvu põhjuse Foto: Shutterstock

Arvestades laialdaste sulgemismeetmetega seotud suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, on mitmed riigid tundnud Rootsi n-ö pehme koroonapoliitika vastu suurt huvi. Uus uuring viitab sellele, et Rootsi lähenemine tõi kaasa küll palju, kuid arvatust vähem surmajuhtumeid. Teadlased leidsid huvitavale fenomenile selgituse.

Uuest uuringust selgub, et meetmed, mis olid naaberriikidega võrreldes märksa leebemad, tõid endaga kaasa kardetust vähem surmajuhtumeid. Sellegipoolest oli Rootsis pandeemia tagajärjel hukkunuid rohkem kui naaberriikides Taanis, Soomes ja Norras, vahendab Medical News Today

Juuli alguses ajakirjas Clinical Infectious Diseases avaldatud uurimistöö näitab, kui keeruline on määratleda, millised strateegiad on kõige tõhusamad viiruse leviku vähendamiseks ja inimelude päästmiseks.

Eriolukorrameetmete valik

SARS-CoV-2 ja sellega kaasneva haiguse Covid-19 äkiline ilmnemine ja kiire levik sundis valitsusi kogu maailmas kiiresti otsustama, milliseid meetmeid oma elanikkonna kaitseks rakendada.

Kuna viirus oli uus, tuginesid valitsused parimate tegutsemisviiside määramiseks suuresti arvutimudelitele.

Nende mudelite puhul tegi märkimisväärne hulk tundmatuid tegureid parima otsuse tegemise väga keeruliseks. Sellegipoolest järgisid paljud valitsused üldjoontes sarnast lähenemisviisi, nõudes suure osa ühiskonna olulist sulgemist. Tavaliselt käskisid võimud inimestel võimalikult palju kodus olla ja andsid politseile volituse reegleid rikkunute korralekutsumiseks. Selle lähenemisviisi juures sai erandiks Rootsi, kus valiti n-ö pehmed meetmed. 

Valitsuse korraldusega suleti Rootsis vaid ülikoolid ja koolid, kus õppisid vanemad kui 15-aastased õpilased. Koju soovitati jääda kõigil üle 70-aastastel ja neil, kellel oli Covid-19-le iseloomulikke sümptomeid.

Arvestades laialdaste sulgemismeetmetega seotud suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, on mitmed riigid tundnud Rootsi n-ö pehme lähenemisviisi vastu suurt huvi. Kuna viirus on väga nakkav ja põhjustab rasketel juhtudel surma, oli selline lähenemisviis väga vastuoluline. Pärast pandeemia esimese laine taandumist on teadlased saanud võimaluse tagasi vaadata valitsuste tehtud valikutele nende mõju paremaks mõistmiseks.

Koroonasurmade arv Rootsis ja naaberriikides

Uurimistöö käigus analüüsisid autorid Rootsi andmeid, et teha kindlaks pehmema lähenemise mõju eriolukorrale. Toetudes leibkonna, tööhõive ja rahvastiku andmetele, kasutasid teadlased arvutimudeleid, et uurida Rootsi valitsuse tehtud erinevate poliitiliste otsuste mõju.

Koroonaviiruse leviku tippajal oli Rootsis surmajuhtumeid märgatavalt rohkem kui naaberriikides, kuid vähem kui mitmes teises riigis.

15. mai seisuga oli Rootsis 100 000 inimese kohta 35 surmajuhtumit, mis on märkimisväärselt rohkem kui Taanis (9,3), Soomes (5,2) ja Norras (4,7). Sellegipoolest oli Rootsis suremus madalam kui teistes Euroopa riikides, sealhulgas Hispaanias (58), Itaalias (52) ning Suurbritannias (51).

Taanis, Soomes ja Norras rakendati kõiki meetmeid rangemalt ja kiiremini kui Rootsis – seetõttu oli seal märksa vähem surmajuhtumeid võrreldes Hispaania, Itaalia ja Suurbritanniaga. Pehmemat lähenemisviisi kasutanud Rootsi piirdus kahe äärmuse vahelise suremuse määraga.

Kardetust vähem surmajuhtumeid

Pärast Rootsi andmete analüüsimist leidsid teadlased, et riigi tegelik surmajuhtumite arv oli tagasihoidlikke piiranguid arvestades oodatust madalam. Ennustuste kohaselt oleks pidanud intensiivraviosakonna voodikohti vaja minema 40 korda rohkem, tegelikkuses oli aga patsiente viis korda rohkem.

Teadlaste arvates oli kardetust madalama suremuse määra põhjus selles, et suur osa Rootsi elanikkonnast otsustas ise koju jääda ja järgida eneseisolatsiooni reegleid.

«Meie uuring näitab, et iga inimese individuaalne tegevus nakkuse tõrjumisel võib oluliselt mõjutada riiklikke tulemusi – peame Rootsit selle olukorra heaks näiteks. Individuaalne ükskõiksus oleks arvatavasti viinud nakkuse kiiremale levikule, mida õnneks ei juhtunud,» selgitas dr Peter Kasson, uuringu autor ja Rootsi Uppsala ülikooli teadur.

Lisaks leidsid teadlased, et hoolimata sellest, et patsiente oli viis korda rohkem kui intensiivraviosakondades voodikohti, ei olnud Rootsi haiglad kunagi ülerahvastatud. 

Haiglate erakorraliste osakondade koormus vähenes tõenäoliselt kõrgema riskiga patsientide arvelt, kes surid väljaspool intensiivraviosakonda.

«Vanuserühmade kaupa analüüsides oli Rootsi eakatel Covid-19 haigetel suurem tõenäosus surra kodus või tavaosakonnas kui saada intensiivravi. See näitab, et prognoosi tõsidus võis olla võtmetegur intensiivraviosakonda vastuvõtul,» täheldasid teadlased. 

«Peamine järeldus on see, et kriisi ajal on üksikisiku tegevusel väga suur tähtsus,» ütles uuringu juht dr Kasson. «Kui piisavalt inimesi jääb koju ja väljas liikudes järgib hügieeni- ja vahemaa hoidmise reegleid, võib see tõesti nakkuskõverat muuta. Praegu ei ole veel aeg meetmetele käega lüüa.»

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada