TAI uuring: uimastite tarvitamine on seotud vaimse tervisega

TAI uuring: uimastite tarvitamine on seotud vaimse tervisega

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud uuringu järgi peab enamik vastajaid uimastite tarvitamist probleemiks, seejuures võrdse osakaaluga on nii alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Samuti näitas uuring, et uimasti tarvitamine on seotud vaimse tervisega – tarvitajatel esines sagedamini depressiooni sümptomeid.

TAI avaldas 16–64-aastaste Eesti elanike uimastite tarvitamise uuringu raporti, mis kirjeldab Eesti elanike hoiakuid uimastite tarvitamise suhtes ning erinevate uimastite sh narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise levikut. Andmete kogumine toimus 2018. aastal ja küsimustikule vastas üle 2200 inimese.

Uuritavatest 42 protsenti kardab sattuda vägivalla ohvriks kellegi teise uimastitarvitamise tõttu, sagedamini tundsid seda naised. Enam kui kolmandik tundis isiklikult kedagi, kes tarvitab narkootikume ja ligi veerandile oli pakutud narkootilisi aineid proovimiseks. Kui aastate jooksul on oluliselt kasvanud nende elanike osakaal, kes hindavad iga päev suitsetamise ja purju joomisega seotud terviseriske suureks, siis kanepi proovimise ja regulaarse tarvitamisega seotud riski tervisele hinnatakse järjest madalamaks.

Veerand Eesti täiskasvanud elanikest on tarvitanud elu jooksul mõnda narkootilist ainet. Kõige sagedamini prooviti või tarvitati kanepit (24 protsenti), veel mainiti sagedamini stimulantide tarvitamist (6 protsenti), nagu amfetamiin, ecstasy ja kokaiin. Lisaks esineb mitme aine koostarvitamist: 15 protsenti kõikidest vastanutest elu jooksul ja 5 protsenti viimase aasta jooksul on tarvitanud samaaegselt mitut uimastit.

Kõige sagedamini tarvitati samaaegselt alkoholi ja kanepit. Samas märgiti, et narkootikumide tarvitamine on seotud mitmete probleemidega. Igal neljandal esines probleeme kodus või paarisuhtes ning igal seitsmendal oli majanduslikke probleeme või probleeme sõpradega. Lisaks toodi välja probleeme politseiga (13 protsenti) ja probleeme tööl, koolis või ülikoolis (9 protsenti). Terviseprobleeme esines alla 2 protsendil vastanutel.

Uimasti tarvitamine on seotud vaimse tervisega – mistahes uimastit tarvitanutel esines sagedamini depressiooni sümptomeid. Samas võib tekkida olukord, mil probleemide leevendamiseks otsitakse abi erinevatest uimastitest, kuid pigem tekib erinevaid probleeme juurde nii tervisega seoses kui teistes valdkondades.

Raporti täisversioon on leitav siit

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

2 kommentaari

Pole peksa saanud.
26.08.19 09:08
...." naiste purjus peaga peksmine on nii igapäevane asi..." Pole muud soovitust kui et "naised, ärge minge mehele !"
-3
   
+3
Allan Kiik
24.08.19 12:31
"Uuritavatest 42 protsenti kardab sattuda vägivalla ohvriks kellegi teise uimastitarvitamise tõttu, sagedamini tundsid seda naised."

Muidugi, selleks ei oleks ju eraldi uuringut vajagi, naiste purjus peaga peksmine on nii igapäevane et paljud peavadki seda normaalsuseks. 90% vägivaldsetest kuritegudest pannakse toime alkoholi mõju all, täpselt 0.0% kanepiga, mis muudab pigem empaatilisemaks, vägivald tundub pigem mõeldamatu.
Aga kuna meil loetakse rahvatervise paranemiseks ravimite müügi kasvu (Ravimiameti aruannete põhjal), siis ei saa kanepit alkoholi asendajaks soovitada, Maris Jesse jt ametnikud seisavad nagu müür alkoholi ainulegaalsuse eest, sest mistahes asendus oleks tervislikum ja tooks kaasa ravimite müügi võimaliku kahanemise...ehk rahvatervise katastroofi...
Alkohol on meie aja tsüklon-D, seda peab saama iga meie postsovetliku koonduslaagri-politseiriigi asukas piiramatult, kuni enda täielikuks šarikoviks joomiseni... Meenutagem kasvõi tippametnik Hannes Rummu, kes sai kindlasti Maris Jesselt kodus õpetust kuidas oma tervise eest hoolt kanda :)
-3
   
+2

Lisa kommentaar

Saada