Külas Norra vähiravimite tehases: uued medikamendid teevad tuumaenergia abil suure paugu rakutasandil
Radioaktiivse ravimi valmistamine nõuab ülimat valvsust.Allikas: Bo Mathiesen
Norra pealinna Oslo külje alt veetakse maailma eri nurkadesse ainulaadset veeni süstitavat vähiravimit, mis saadab ülikõrge energiaga radioaktiivse hävitava laengu ainult kasvajarakkudele, olles suutnud need enne muude kudede hulgast tuvastada.
Tuumajaam, mis asub radioaktiivse vähiravimi tootmiskompleksi suletud alal, meenutab Tallinna Paksu Margareeta suurtükitorni, ainult et on metallist ja vaateavadeta, kirjutab Postimees.
«Mulle meeldib võrrelda seda ravimeetodit kahurikuuliga: radioaktiivne alfakiirgus ei levi eriti kaugele, aga kui see lendab millegi vastu, põhjustab see suure kahjustuse ja hävitab vähiraku DNA. Tavapärane ravimeetod on nagu kuul, mis võib lennata palju kaugemale, aga teeb vaenlasele vähem kahju,» räägib bioteaduste ettevõttes Bayer ravimiarendust juhtiv doktor Volker Wagner.
Radioaktiivse vähiravimi tehasesse sisenemiseks tuleb ülle tõmmata kittel, juuksevõrk, jalatsite otsa ühekordsed sussid nagu haiglas ja ninale suruda kaitseprillid. Sedasi liiguvad ringi ka vähiravimi valmistajad. Radioaktiivset toormaterjali käsitavad spetsialistid on eraldatud muudest ruumidest kaitsva, osalt klaasist seinaga. Nende riietus on veel katvam ning oma tööd teevad nad ülipaksude kummikinnastega, mis ulatuvad suletud tootmisliini seina sisse.
Ravim on seal oma tippvõimsuses. Selle eluiga on 28 päeva, mil järjekordne poolestusaeg vähendab radioaktiivsete osakeste energiat poole võrra ja selles peituv laeng jääb liiga kesiseks. Radioaktiivse eesnäärmevähiravimi purgid, milles leidub vaid kuus milligrammi ravivat ühendit, kaaluvad justkui kilosed hantlid, kuna neid katab leket tõkestav kaitsev ümbris.
Radioaktiivsuse lekkimisest hoidutakse rangete nõuetega: enne töölt lahkumist peavad inimesed mõõtma üle käte radioaktiivsuse taseme ja viskama katvad ihuvarjud prügikotti. Argimaailma tagasi viiva vaheruumi keskel on pink, millest ei tohi tööpinnal sahisenud ühekordsete sussidega üle astuda. Inimesed ukerdavad sellest üle, graatsilisus ei olegi oluline.
Sama ranged nõuded on Oslos uurimistöö laboris. Juhtivteadlane biofüüsika doktor Christine Ellingsen naerab, et mõnikord on ta nõrga radioaktiivsusega laetud just siis, kui tuleb keldrikorruselt jõusaalist, kus maapõu annab oma loomuliku laengu.
Keemiaravis on hävitatud patoloogilisi rakke toksiinidega ja probleemiks on olnud nende sattumine ka tervetesse kudedesse. Tooriumi kasutades on ründemehhanismiks radioaktiivne ühend, mis on kinnitatud antikeha külge, mis kannab selle kasvajani. Wagneri sõnul ei pea vähirakud radioaktiivset ühendit endasse laskma nagu keemiaravis, vaid juba nende läheduses viibimine hävitab vähi radioaktiivsusega.
Vähirakud sihikule võtvad tooriumteraapiad kuuluvad kiiritusravi hingekirja: see tähendab radioaktiivsuse kasutamist vähi hävitamiseks. Tüüpiliselt kasutatakse selleks gammakiirgust või elektromagnetilist kiirgust, mis on põhimõtteliselt sama nagu nähtav valgus ja raadiolained, lihtsalt suurema energiaga. Kui võrrelda gammakiiri alfakiirgusega, siis viimases peitub veel suurem energia. Erineb ka leviala.
«Kui gammakiired võivad meist otse läbi minna, siis alfakiired ei jõua kaugele, neil on väga väike ulatus. Need võib peatada paberileht või paar rakukihti. Väga suure energia ja väga lühikese leviala kombinatsiooni tõttu on alfakiirgus võimeline tegema tohutut kahju materjalile, millest läbi läheb, ehk siis vähirakkudele,» selgitab Ellingsen.
Loe pikemalt Postimehest.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Jaga
Lisa kommentaar