Teismelise kiire kasvuspurt võib tema südame tervisele põntsu panna

Teismelise kiire kasvuspurt võib tema südame tervisele põntsu panna

Teismeeas on südame-veresoonkond alles välja arenemas ning seetõttu tuleb tervisel ja koormustel silm peal hoida. «Kasvuspurdi perioodil on südame-veresoonkond ebastabiilne. Suurte intensiivsete koormustega kohaneb kiiresti arenev organism suhteliselt kehvasti. Ülepingutus sel ajal võib eluks ajaks jätta jälje ja kaasa tuua erinevaid haigusi,» ütles  kardioloog Margus Viigimaa Postimehele.    

Südame-veresoonkonna arengu probleemid seisnevad arsti sõnutsi eelkõige selles, et südame õõned suurenevad kiiremini kui veresoonte valendik. Eriti problemaatiline on, et verd südamesse toovate veenide struktuur kasvab aeglasemalt. «See tähendab, et südame vatsakesed, eriti vasak vatsake, peavad töötama ebaökonoomselt ja liiga tugevalt,» nentis kardioloog. «Erineva kiirusega arenevad südameõõned ja veresooned ei ole ideaalselt kooskõlas. Optimaalne kooskõla tekib alles siis, kui organism on lõplikult välja kujunenud.»

Viigimaa juhtis tähelepanu hiljutisele Taani teadusuuringule, kus poiste ja tüdrukute areng ning tervis võeti luubi alla kõige intensiivsemas kasvueas. Tüdrukutel on see 9.–11., poistel 11.–13. eluaasta. Leiti, et kellel oli kiirem kasvuspurt, neil esines hiljem ka rohkem südamehaigusi, kaasa arvatud südame isheemiatõbe.

«Lapse süda teeb läbi väga kiire arengu,» märkis Viigimaa. Vererõhk on lastel enne kasvu viskamist füsioloogia tõttu madal, kasvuspurdiga aga tõuseb järsult. Samas on laste pulss täiskasvanute omast palju kiirem ja hakkab aegamööda langema. seitsme- kuni kaheksa-aastastel on see tavaliselt vahemikus 80–90 lööki minutis, üheksa- kuni kümneaastastel 75–85 ning 11-aastastel ja vanematel 72–80 lööki minutis.

Parim on kõndimine

«Kui lapsed on väsinud, siis labiilne südame-veresoonkonna süsteem ei ole piisavalt tugev, et suureks kasvanud organismi varustada. Nad vajavad rohkem nii vaimset kui ka füüsilist puhkust,» rõhutas südamearst. See ei tähenda aga täiskasvanueani käed rüpes mõtisklemist. «Kui üldse koormust ei anna, siis süda ja veresoonkond ei oska areneda, tasakaalu ei teki. Lamades ja istudes ei harju süda ja veresooned omavahel kokku mängima. On vaja väikest koormust, et südame löögisagedus oleks natuke kõrgem kui rahuolekus.»

Suurepärane viis noore organismi südame-veresoonkonda toonuses hoida on lihtne – nimelt tuleks sageli harrastada kõndimist. «Kõndimisele kulutatud minuteid oleks vaja päris palju. Või liikuda hoopis jalgrattaga – ei pea üldse kiiresti sõitma. See võimaldab paremini südamel ja veresoontel leida kooskõla. Kui on juba väljaarenenud organism, võib koormusi juurde panna,» soovitas Viigimaa. Kui aga laps on väsinud, ei tohi saavutusspordiga üle pingutada. «Enamusel kasvuspurdiga noortel peab olema hästi doseeritud koormus. Nad väsivad üldiselt, koolis on samuti palju õppida. Kui oled vaimselt väsinud ja lisandub füüsiline kurnatus, siis võib see tegelikult halba teha,» manitses arst.    

Loe lugu täismahus Postimehest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada