«Arst ütles, et tõenäoliselt on mul vähk. Olin siis 22-aastane.»

«Arst ütles, et tõenäoliselt on mul vähk. Olin siis 22-aastane.» Praegu on Kaia analüüsid korras.
Allikas: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Kui 28-aastane Kaia (nimi muudetud) viie aasta eest naistearsti juurde läks, tehti talle muuhulgas rutiinne PAP-test. Kaia organismist leiti sugulisel teel leviv HPV, millega organism suudab teatud juhtudel küll ise võidelda, kuid mõni ohtlikum viirusetüvi tekitab emakakaelas rakumuutusi, mida seostatakse otseselt emakakaelavähi tekkega.

«Kui testi tulemused tookord tulid, ütles arst mulle, et tõenäoliselt on mul vähk. Olin siis 22-aastane,» rääkis Kaia Postimehele. Ta saadeti Tallinna edasistele uuringutele, kus võeti uus proov. Selgus, et vähiga siiski tegu ei ole, ent rakumuutused emakakaelas viitasid vähieelsele seisundile, mida nimetatakse emakakaela düsplaasiaks. Kaial avastati just üks suure riskiga tüvedest, HPV 16, mida sageli emakakaelavähiga seostatakse.

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkogünekoloog-ülemarsti Kersti Kuke sõnul puutub peaaegu igaüks elu jooksul kokku inimese papilloomviiruse ehk HPVga, mis otseselt vähki ei põhjusta, aga kutsub rakkudes esile muutusi, mis ravimata jäetuna võivad areneda vähiks. «Osal inimestel on immuunsus nii kõrge, et organism suudab viiruse ise elimineerida. Teiste immuunsussüsteem ei ole nii hea, neil tekib viiruskandlus ehk viirus läheb rakkudesse,» selgitas ta. Keskmiselt avastatakse Eestis aastas 175 emakakaelavähi esmajuhtu.    


Kuke sõnul põeb suur osa noori naisi kergekujulise düsplaasia läbi. «Sellest saab spontaanselt paraneda, tavaliselt põletikuraviga. Aga osal läheb HPV rakutuuma sisse ja tekib raske düsplaasia, mis enam ise tagasi ei lähe,» ütles ta.

​Kuna algul oli Kaia düsplaasia madala astmega, öeldi talle, et viirus võib ise kaduda, temal tuleb lihtsalt kontrollis käia. «Aastad läksid ja ma ei mõelnud sellele, ka kontrollis palju ei käinud, kuigi ehk oleksin pidanud,» sõnas Kaia. 2016. aastal sai ta poja ja seetõttu tehti uued analüüsid, mis näitasid endiselt, et seisund on kontrolli all ja düsplaasia aste madal.

Eelmise aasta lõpus läks Kaia uuesti günekoloogi juurde. Selgus, et vahepealse kahe aastaga on rakumuutused edasi arenenud ja oodata ei ole võimalik, tuleb kohe ravima hakata. «Umbes nädalaga andsin kõik proovid ja arst otsustas, et tuleb hakata lõikama. Olin hämmingus, sest kõik käis väga kiiresti. Ühel hetkel olin terve ja äkki saadeti mind lõikusele, kusjuures ei teatud isegi päris täpselt, kui palju rakumuutustega osa on vaja ära lõigata,» meenutas Kaia.

​Ta oli kõige enam mures selle pärast, et ei saa enam lapsi.

Loe lugu täismahus Postimehest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada