Põrgulik kõhugripp niidab äkitselt päevadeks jalust

Põrgulik kõhugripp niidab äkitselt päevadeks jalust

Kõhugripp lööb inimese üsna äkitselt rivist välja ja haiget võib ees oodata paar kohutavat päeva. Mida sel puhul ette võtta?    

Kõhugripp on rahvasuus kasutatav nimi viirusliku päritoluga soolehaiguste kohta, mida põhjustavad noro- ja rotaviirusenteriidid, kirjutab Postimees. Noroviirushaigust nimetatakse veel talviseks oksendustõveks. Haiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib kaasneda ka väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimus.

Viirust levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satub see keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse viirust edasi kätega, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina. «Kuigi viirus võib levida ka õhu kaudu, siis nakatumist viiruse sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga,» kirjeldas Apotheka apteeker Kerli Valge. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko lisas, et haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Samas on oksendustõbi tema sõnul tavaliselt üsna lühikese kestvusega, viies haige rivist välja 24–48 tunniks, ja pikaajalisi tervisehäireid inimesel ei teki.

Puhka ja joo rohkesti vett

Soolenakkuse saamisel esineb oksendamist lastel tüüpiliselt sagedamini kui täiskasvanutel. «Kui haigestunu ei suuda juua piisavalt vedelikku oksendamise ja kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi,» rõhutas Dontšenko. Dehüdratsioon tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel. «Vanemad peavad väga hoolikalt jälgima, et laps saaks õigeaegselt arstiabi,» pani Dotšenko südamele. Valge sõnul on ohu märk see, kui patsiendil on tekkinud tõsise vedelikupuuduse sümptomid – uimasus, pearinglus, teadvuse hägustumine, uriini kogus on väike või puudub vajadus urineerida.

Viirusega nakatumist peaksid tõsiselt võtma ka rasedad. «Naistel, kes jäävad kõhugrippi raseduse ajal, tuleks vedelikku kindlasti tarbida rohkem ja väikeste koguste kaupa. Rase peaks jooma vedelikku vastavalt kehakaalule, kusjuures tarbitud milliliitrite arv peaks olema 30kordne kehakaal. Näiteks 60 kg kaaluv naine peab jooma 60x30 ehk 1800 ml vedelikku päevas. Soovitatav on juua gaseerimata vett, kummeliteed või vähese suhkruga mahlajooke. Kindlasti peaks nõu pidama ka arsti või ämmaemandaga,» soovitas Ämmaemanda nõuandetelefoni 12252 asutaja Liina Normet.Kui haigusnähud ei möödu lapsel või täiskasvanul ühe-kahe päevaga ega parane ka enesetunne, tuleb kindlasti võtta ühendust arstiga.

Loe pikemalt Postimehest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada