Downi sündroom - ema suurim hirm

Downi sündroom - ema suurim hirm

Agnes ja ta armastatu said 12. rasedusnädala ultraheliuuringul ehmatava uudise. «Arst teatas, et laps võib olla Downi sündroomiga. Selle hetkeni olime olnud rõõmsad ja ootusärevad. Elukaaslane töötas sel ajal erivajadustega lastega ja just Downi sündroom oli meie jaoks suurim hirm,» rääkis naine Postimehele. Downi sündroomiga lapse sünni tõenäosus oli tohtri sõnul 1:27. Ta soovitas paaril mõelda eri variantidele ja andis infovoldikud koorionibiopsia, OSCARi testi ja abordi kohta. Kohe määrati aeg uuteks uuringuteks.    

Paarilt küsiti, kas nad soovivad koorionibiopsiat, mille käigus viiakse nõel kõhu kaudu läbi emakaseina ja võetakse platsentast proov, või vereproovi ja ultraheli abil riski taset hindavat OSCARi testi. «Sellal oli OSCARi test veel tasuline ja meile kui oma elu alustavatele noortele käis selle maksumus üle jõu,» tunnistas naine. Koorionibiopsia protseduur oli naisele väga hirmutav. «Nähes, milline oli selle protseduuri jaoks mõeldud nõel, olin paanikas. Mõtlesin, et kannatan ära ja olen lapse pärast kõigeks valmis,» ütles Agnes. Protseduur sai tehtud – torge oli küll valus, kuid talutav. «Kõige õudsem hetk saabus haiglast lahkudes parklas, sest siis olid kohutavad valud. Õnneks oli auto lähedal, sain toibuda ning end tühjaks nutta.» Tema sõnul tuli oodata seitse piinarikast päeva, et tulemus teada saada. «Õnneks selgus, et meie tütar on terve. See oli uskumatu pingelangus, mida selle teate saamise järel tundsime.»

Heleni raseduse puhul arst väärarenguid ei kahtlustanud, aga 30-aastaseks saav naine oli otsustanud, et laseb teha ema vereproovi põhise loote kromosoomuuringu. Ta uuris Euroopas pakutavaid võimalusi. Odavaim sõelale jäänud loote kromosoomhaigusi vereprooviga kindlaks tegev test, mille puhul veri saadetakse välismaale uurida, maksis 800 eurot. Valik langes aga kodumaal välja töötatud ja teostatava Niptify testi kasuks. Eestis maksab see 250 eurot. Helen seadis sammud Tartu Niptify kontorisse, et vereproov anda. Naine leiab, et kui probleemid eos avastatakse, on kergem raskeid otsuseid vastu võtta ja sellest ei jää nii sügavat jälge. «Mina sain oma meelerahu ja saan liigselt pabistamata pühenduda ettevalmistustele lapse ilmaletulekuks,» rõõmustas ta.

Pika nõelaga tehtavat uuringut oleks Helen peljanud. «See on ebameeldiv invasiivne protseduur, mille juures on arvestatav raseduse katkemise oht – stress ja emotsionaalne trauma emale,» ütles ta.

«Invasiivne uuring on väga vajalik diagnostiline test, kuid patsientidele on see vastumeelne. Uuringu jaoks võetakse loote rakke, mis võib viia raseduse katkemiseni ning see põhjustabki stressi,» tõdes Niptify projekti teadur, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini labori juht Kaarel Krjutškov. Invasiivseid protseduure saab üldiselt teha 15. rasedusnädalast, kui loode on uuringuks piisavalt suur, ent Niptify testi tehakse juba 10. nädalast.

Loe lugu täismahus Postimehest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada