Perearst leidis endas spordikire 54-aastaselt maratoniks treenides
Rita Uuetalu spordikirg sai alguse suusamaratoniks treenimisest.Allikas: Erakogu
Sageli jääb spordiga alustamine selle taha, et inimesed ei tea, kuidas treeningut oma ellu sobitada. Sõmeru perearstikeskuse tohter Rita Uuetalu (61), kes hakkas regulaarselt treenima alles 54-aastaselt, püüab spordipisikuga nüüd nakatada ka oma patsiente.
Aktiivset elustiili innustasid Uuetalu alustama pikad perematkad, milleks tundus targem aegsasti valmistuda, kirjutab Postimees. «Meil oli tavaks pere ja sõpradega mäesuusatamas käia. Minu mees ja tema sõbrad käisid Vasaloppeti maratonil ja neil tekkis idee läbida terve Worldloppeti maratonide sari. Järgmiseks valiti Itaalia Alpides kuulus Marcialonga maraton koos mäesuusapuhkusega. Mind kutsuti kaasa ja otsustasin proovida,» meenutas ta, lisades, et hakkaski viiekümnendates eluaastates viis korda nädalas maratoniks treenima.
«Tulen töölt ja lähen esimese asjana trenni, alles pärast seda tegelen muude asjadega. Telekat ei vaata peaaegu üldse,» avaldas Uuetalu oma hea distsipliini saladuse. Sõmeru perearstina on ta töötanud 25 aastat ning ärgitab ka patsiente regulaarselt liikuma. «Annan konkreetseid juhiseid, millise pulsiga treenida – siis on inimesel turvalisem,» rääkis Uuetalu. Töö on olnud tulemuslik, sest terviseraja lähedal elades kohtab ta seal oma patsiente tihti.
Üldistest juhistest perearsti sõnul aga kasu pole. Tema soovitab treenimist alustada liikumisest kolm-neli korda nädalas ja mitte üle soovitusliku pulsitaseme. «Kui rapsida kohe suure hoo ja kiire pulsiga, tunneb inimene end halvasti, on väsinud. Kiire pulsiga treenimine kahjustab organismi, tekivad ülekoormus ja südameprobleemid,» selgitas Uuetalu. Ka joovad harrastussportlased teadmatusest tihti liiga vähe vett.
Enda sundimise asemel annab Uuetalu nõu treenimisele konkreetne eesmärk seada, olgu selleks soov kaalu langetada, vastupidavusvõimet suurendada, rahvaspordiüritusel osaleda või maraton läbida. Kindel siht aitab tema sõnul paremini joonel püsida.
Oma suurimaks sportlikuks saavutuseks peab Uuetalu esimese täispika suusamaratoni läbimist. «Olin peaaegu 55-aastane ja julgesin minna 70 kilomeetri pikkusele raskele maratonile Alpides. Pärast seda on mu eneseusk kasvanud ja olen palju maratone teinud. Selline asi tugevdab vaimu,» rääkis Uuetalu. «Tee otsus ja hakka iga päev väljas kõndimas käima. Alusta kasvõi poolest tunnist, küll siis tekib tahtmine aina rohkem ja rohkem teha. Mitte ükski ravim ei toimi verevarustusele nii hästi kui kõndimine,» lisas ta.
Kuigi Uuetalu eelistab suusatamist, on tema treeningud mitmekesised: rattasõit, triatlon, orienteerumine, mäesuusatamine, jooks, jooga. Joogaga tegeleb ta juba mitu aastat ja venitusharjutustel on enesetundele suur mõju. «Pärast venitusi on mu keha lahti ja meeled ärkvel. Varem olin hommikul sageli unine või uimane, nüüd olen täielikult ärganud, pea töötab hästi, keha on kerge ja mõnus,» rääkis Uuetalu. Hommikuse magamise on ta vahetanud joogaharjutuste vastu ning nüüd on see saanud samasuguseks harjumuseks nagu hambapesu. Venituste tegemine pärast treeningut on oluline, sest lihased lühenevad ja muutuvad vananedes jäigemaks, selgitas perearst. Ühte venitust tuleb hoida pikka aega, kaks-kolm minutit, et sellest kasu oleks.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Jaga
Lisa kommentaar