Ülekuumenemist leevendab soolane mineraalvesi

Ülekuumenemist leevendab soolane mineraalvesi

Tavalisest veest ei pruugi palaval päeval palju abi olla, kuna organism vajab ka higistamisega kaotatud soolasid. Seetõttu on eelistatud valik mineraalvesi.    

Tiia poega Jürgenit (14) tabas hiljuti kuumakurnatus, kui ta veetis palavaga terve päeva õues rulapargis ja võrkpalli mängides, kirjutab Postimees. Poiss ei joonud päeval vett ning õhtul läks enesetunne väga halvaks. «Tal oli paha olla, oksendas korra ja üldiselt oligi väga loid. Väga kõrget palavikku ei tulnud, oli 38 °C, üle selle ei tõusnud,» rääkis Tiia. Jürgen ei kandnud mütsi ning vett jooma hakkas alles õhtul kella 18 paiku, kui veepudeli kätte sai.

Tiiale meenus seik ka oma teismeeast, mil ta jäi rannas otsese päikese käes magama. «Pärast seda pidin jalgrattaga päris pika maa koju sõitma. Mul oli meeletult paha olla, vaevu kuidagi jõudsin koju. Ei mäleta enam, kas ma vett jõin, aga ei usu küll, toona polnudki selliseid veepudeleid ega mõeldud väga sellele,» sõnas ta. Ka Tiia muutus pärast tunde otsese päikese käes viibimist väga nõrgaks ja loiuks, tal tõusis kõrge palavik ning ta magas pea 24 tundi jutti.

Tallinna kiirabi erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Riina Räni tõi välja neli peamist riskigruppi, kel võib palavusega päikese käes kergesti halb hakata: väikelapsed, vanurid, õues töötajad ning väljas liikuvad sportlased.

«Väga väikestel lastel pole palavikukeskus veel küllaldaselt välja arenenud, ka vanadel inimestel on hakanud see taandarenema ning pole enam nii töökindel,» tõdes Räni. Väikelapsed satuvad ohtu eriti siis, kui nad on unustatud palavasse autosse või jäetud vankrisse päikese kätte. Kui täiskasvanu tunneb, et tal hakkab päikese käes halb ja liiga palav, läheb ta suure tõenäosusega varju ja joob vett. Sel juhul ülekuumenemise ohtu üldiselt ei tekigi.

Füüsiline koormus ohustab

Tervise huvides peaks päikese eest varju minema ka need, kes töötavad väljas või peavad tööl kandma raskeid, paksust materjalist tööriideid, näiteks päästjad. Sportlastel, kes õues jooksevad või palli mängivad, võib pärast füüsilist koormust esineda enim koormatud lihastes valulikke lihastõmblusi ehk n-ö kuumakrampe. Räni sõnul on kõik sellised mured üldjuhul lahendatavad enda jahutamise, mineraalvee joomise, jaheda duši ja puhkamisega. Ka jalatursed on palavaga kerged tekkima. Neid aitab leevendada see, kui pikali olles tõsta jalad ülespoole.

Nii kuumarabandus kui ka selle erivorm päikesepiste võib tabada ka neid, kes veedavad aega vabaõhuüritustel. «Igal juhul, kas istudes või seistes, aju kuumeneb üle ja see võib päädida sellega, et inimene minestab. Võimalik, et sellele eelneb halb enesetunne, peavalu või peapööritus,» nimetas vanemarst. Kui võimalik, on hea võtta vabaõhuüritusele kaasa päikesevari, kindlasti tuleb kanda mütsi.

Palavaga võib minestada seepärast, et perifeersed veresooned laienevad ja seetõttu võib vererõhk langeda. Seega on riskirühmas ka need, kes võtavad vererõhku alandavaid ravimeid. Sel juhul võib kuumaga enesetunne kergesti halveneda. Tihtipeale kipuvad minestama ka need, kel on südameprobleeme või mõni närvisüsteemi haigus. «Võimalik, et on veel üks seltskond inimesi, kel tekib ülekuumenemist meenutav seisund – need, kes kasutavad kesknärvisüsteemi stimuleerivaid narkootikume, sel juhul läheb kehatemperatuuri keskus segaseks ning tõuseb keha sisemine temperatuur,» nentis Räni.

Üldjuhul läheb aga klassikalise kuumarabanduse tekkeks aega, enne kui päevi kestev kuumalaine inimese lõpuks ära kurnab, rääkis arst. Palju sõltub inimese terviseseisundist, kas tal on kroonilisi haigusi ning kas ta võtab ravimeid. «Oleneb kohast ka – kui on tuulevaiksem koht, siis ma kujutan ette, et ka 20-kraadise soojaga võib tekkida ülekuumenemine,» lisas arst.

Mineraalvesi aitab

Räni paneb südamele, et nii palavaga tööd tehes, sportides kui ka lihtsalt väljas olles tuleb juua rohkelt vett. Eelistatud on mineraalvesi, sest vesi liigub organismis sinna, kus on sool. Kui higistamisega on keha soola kaotanud, ei pruugi tavaline vesi organismi pidama jääda ega aidata vedelikutaset hästi hoida. Mõistlik on vahel päikese eest varju minna ning end jahutada, mitte otseses kuumuses tööd rügada. Kui keegi on palavuse ja koormuse tõttu kokku kukkunud, siis tuleb kohe kutsuda kiirabi.

«Tihtipeale on küsitud, kas minestajale jääkülma vedeliku pealekallamine võib tal hoopis šokki tekitada, aga ma arvan, et sellistes tingimustes mitte. Vesi võib olla ka tavalise soojusega, ning see tuleb samuti kasuks, kui lehvitame talle näiteks käterätikuga tuult. Kui inimene on teadvusel, siis tuleb talle juua anda, võimalusel jahedat mineraalvett,» soovitas Räni. Hea oleks ka inimene tuppa viia või tekitada varjualune, mis kaitseks otsese päikese eest.

Kuumakurnatuse ennetamiseks paneb arst südamele, et lähedased ja sugulased jälgiksid nii vanureid kui ka väikelapsi. «Vanurite puhul on see probleem, et neil on termoregulatsiooni keskus nõrgukene. Kui vaatate linnas vanainimesi, siis neil on ka 25-kraadise soojaga sukad jalas, pikad riided seljas. Lähedastel tuleks nendega konsulteerida, et ikkagi kantaks sitsist ja linaseid, hingavaid riided,» sõnas Räni. Eakatel oleks soovituslik oma poeskäigud ja muud toimetused sättida pigem hommikusele või õhtusele ajale, mil päike enam nii intensiivselt ei soojenda.

Tunne ära: kuumakurnatus või kuumarabandus

Iga ülekuumenemine ei ole kuumarabandus. Vahet saab teha näiteks higistamise järgi. Kuumarabanduse korral ei suuda organism enda sees füüsilisel koormusel tekkivat soojushulka ära anda ning higistamine, mis muidu kehatemperatuuri reguleerib, lakkab.

Kuumarabanduse sümptomid:

  • Peavalu ja -pööritus
  • Nõrkus ja iiveldus
  • Nahk on kuum ja kuiv
  • Tugev pulss kiireneb 160–180 löögini minutis
  • Teadvus häirub ning inimene ei pruugi ümbritsevat enam hästi tajuda
  • Kehatemperatuur võib tõusta kuni 40–41 °C
  • Võimalik teadvusekaotus

Inimesele tuleb kohe kutsuda kiirabi.

    Kuumakurnatuse sümptomid:

    • Uimasus
    • Liigne higistamine
    • Jahe, kahvatu, kleepuv nahk
    • Iiveldus ja oksendamine
    • Lihaskrambid

    Enesetunde leevendamiseks võib piisata jahedamasse kohta minekust, veejoomisest ja jahedast dušist.

      Allikas: Kliinik.ee; Riina Räni

      Kas see artikkel oli kasulik?

      Jaga

       

      Lisa kommentaar

      Saada