Pulmonoloogiaõde: patsient peab tundma oma haigust ning ravi põhimõtteid

Pulmonoloogiaõde: patsient peab tundma oma haigust ning ravi põhimõtteid Foto: iStock

Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloogia- ja spirograafiaõde Eike Thayer selgitab, milline on pulmonoloogiaõe roll astmapatsientide käsitlemisel.

Milline on pulmonoloogiaõe roll astma- ja KOKi-patsiendi nõustamises?

Pulmonoloogiaõe roll on aidata patsiendil toime tulla oma kroonilise kopsuhaigusega, nagu astma ja KOK. Patsiendil peab olema selleks piisavalt teadmisi, et oma enesetunnet jälgides, haigussümptomeid ennetades ja mõistes ning ohumärke tundes teada, kuidas end aidata ning millisel juhul pöörduda abi saamiseks (pere)arsti poole või erakorralise meditsiini osakonda. Tähtis on ka patsiendi lähedaste ja pereliikmete koolitamine.

Kroonilise kopsuhaiguse ravi peab olema järjepidev ja kontrollitud (s.t kontrolli all). Patsient peab olema koolitatud oma haiguse ning ravi põhimõtete osas ning motiveeritud järgima arsti määratud raviplaani. Kuna raviks on tänapäeval enamasti inhaleeritavad preparaadid, siis on määrava tähtsusega patsiendi koolitamine inhalaatorite käsitsemise ja õige inhalatsioonitehnika osas.

Millal on patsiendil vaja pöörduda pulmonoloogiaõe vastuvõtule? 

Pulmonoloogiaõe vastuvõtule saadetakse patsiente perearstide vastuvõtult sageli probleemiga, et patsiendi krooniline kopsuhaigus ei ole kontrolli all – tegemist võib olla hingeldusega, õhupuudusega kas pidevalt või perioodiliselt (näiteks öösiti), tekkinud võib olla häiriv köha. Soovitatav on perearsti saatekiri selgitustega patsiendi diagnoosi ja ravi osas. 

Esimese asjana kontrollime üle patsiendi inhalaatori(te) käsitsemise. See võib ka pikaaegsetel kroonilistel haigetel olla tehniliselt vale: kas on õige kasutamine meelest läinud või patsient on aja jooksul selle iseseisvalt või heatahtlike ümbritsevate abil „ümber õppinud“. Kontrollime üle inhaleerimistehnika – inhaleerimine peab olema piisavalt tugev ja sügav, et saavutada ravimi piisav kopsudepositisoon. Kindlasti tuleb täpsustada üle patsiendi raviskeem ja sellest kinnipidamine. Hea, kui kasutatav inhalaator on patsiendil vastuvõtul kaasas. 

Mõnikord on patsiendi probleemi põhjus hoopis mujal: näiteks oli juhus, kui patsient kasutas oma inhalaatorit õigesti, inhaleeris hästi ja raviskeemi kohaselt, kuid selgus, et inhalaator oli lihtsalt ammu tühjaks saanud, ilma et keegi oleks seda märganud. Sellistel juhtudel on pulmonoloogiaõel, kes igapäevaselt oma töös sarnaste juhtumitega kokku puutub, lihtsam erinevaid detaile tähele panna ning probleeme lahendada.

Milliste teemadega astma- ja KOKi-patsiendid enim pulmonoloogiaõe abi vajavad?

Kõige tavalisemal juhul pöördutakse pulmonoloogiaõe vastuvõtule ikkagi inhalaatorite kasutamise küsimuses. Inimesed unustavad tihti oma inhalaatorite käsitsemise tehnika ja raviskeemi või soovivad kontrollida, kas teevad inhalaatorite käsitsemisel vigu. 

Väga on vaja patsientidele selgitada kasutatavate ravimite toimet, et patsient teaks, millised on nende baasravimid ning missugused on bronhilõõgastid. Tuleb ette, et patsient ootab ravimilt toimet, mida sellel üldse ei ole: näiteks pika toimealgusega bronhilõõgastid ei sobi astmahoo kiireks leevenduseks. Samas tuleb teada, et astma baasravi peab kasutama pidevalt, ka siis, kui need ravimid „ei aita“, s.t patsient neist otsest efekti ei tunneta, kuid pidev põletikuvastane ravi hoiab ära ka õhupuudushoogude tekke.

Artikkel ilmus ajakirja Perearst novembrinumbris. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada