Päikesekaitsekreem aitab ennetada polümorfset valguslöövet

Päikesekaitsekreem aitab ennetada polümorfset valguslöövet Bret Kuldsaar

Päikese puhul tekitavad ravimitest tingitud lööbeid UVA-kiired, mistõttu tuleb kaitsekreemi valides jälgida, et see sisaldaks UVA-kaitset, ütleb dermatoveneroloogia residentarst Bret Kuldsaar.

Dermatoveneroloogia residentarst Bret Kuldsaare sõnul võivad mõned nahahaiguste puhul kasutatavad preparaadid, nii süsteemsed kui ka lokaalsed, reageerivad UV-kiirgusega ja tekitavad seega päikesetundlikkust. Näiteks võivad päikesega reageerides löövet tekitada nahahaiguste raviks kasutatavad antibiootikumid. Seetõttu peab nahahaiguste puhul kindlasti kasutama päikesekaitsekreeme. Veelgi parem oleks nahka otsese päikesevalguse eest kaitsta näiteks kübaraga. 

Kuldsaare sõnul peaks päikesekaitsekreemi valides jälgima UVA-kaitset. „Päikese puhul tekitavad ravimitest tingitud lööbeid just UVA-kiired. See SPF, millest kõik räägivad, näitab meile ainult UVB-kaitset,“ ütles Kuldsaar. Ta lisas, et päikesekaitsekreemi pakendil võiks olla märgitud nii SPF kui ka UVA, soovitatavalt peaks kreem sisaldama tsinkoksiidi või titaandioksiidi. „Mõlemad eespool mainitud preparaadid kuuluvad niinimetatud füüsikaliste päikesekaitsevahendite hulka, mis annavad parema kaitse kui keemilised päikesekaitsekomponendid,” soovitas Kuldsaar.

Kuldsaare sõnul kasutavad inimesed tavaliselt päikesekaitsekreemi liiga vähe. Soovitatav kogus peaks olema 2,0 g/cm2, kuid uuringud on näidanud, et inimesed kannavad kreemi nahale umbes 0,5–1,0 g/cm2. „Täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt umbes pitsitäis kreemi, mistõttu ühest kreemipudelist 4-liikmelisele perekonnale kogu suveks kindlasti ei jätku,” ütles Kuldsaar.

Päikesekreemi peaks peale kandma umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut. Rannas olles peaks kreemikihti uuendama iga 2 tunni tagant; kui käiakse ujumas, siis peaks seda uuendama veelgi tihedamalt.

Polümorfne valguslööve

Kõige sagedamini päikesest tingitud löövet nimetatakse polümorfseks valguslööbeks (edaspidi PMLE). Kuldsaar nentis, et PMLE'd nimetatakse mõnikord ebakorrektselt päikeseallergiaks. „Allergiate puhul on tegemist IgE vahendatud protsessidega, PMLE puhul, aga ei mängi IgE antikehad mingit rolli,“ selgitas Kuldsaar.

PMLE on üks kõige sagedamini esinevaid fotodermatoose, mille esinemine jääb 10-20% vahele Kesk-Euroopas, Skandinaavias ja Ameerika Ühendriikides. Põhjust PMLE puhul ei teata. Kõige tüüpilisemaks sümptomiks tugevasti sügelevad nahalesioonid. „Võib esineda makulaarne, papulaarne, papulovesikulaarne lööve, aga ka urtikariaalsed ja naastulaadsed elemendid, sealt ka nimi polümorfne valguslööve,“ lisas Kuldsaar. „Tavaliselt siiski ühel inimesel esineb eelpool kirjeldatud nahalööbeelementidest vaid üks.“

Tüüpiline esinemine on märtsist juunini, kuid päikesereisidel käinud inimestel võib seda esineda ka muul perioodil. Polümorfne valguslööve võib tekkida igas eas, isegi lastel. On leitud, et naistel on PMLE sagedamini kui meestel (suhe 9:1).

„Lesioonid tekivad pärast kokkupuudet päikesega mõne tunni kuni mõne päeva möödudes. Algselt tekivad erütematoossed laigud koos sügelusega, mille järgselt ilmub iseloomulik monomorfne lööve. Kõige sagedamini on lööbest haaratud rindkere, käte proksimaalsed osad, reied, nägu. Lesioonid kaovad mõne päeva möödudes, kadumise järgselt ei jää viiteid olnud lööbele,“ kirjeldas Kuldsaar.

PMLE puhul on ennetus isegi olulisem kui sümptomaatiline ravi. „Preventsioonis on tähtsalt kohal toopiliste laia toimespektriga päikesekreemide kasutamine, unustada aga ei tohiks üldiste päikesekaitsemeetodite kasutamist nagu kaitsvad riided ja päikesekiirguse vältimine kõige intensiivsemal ajal - kella 11.00-15.00 vahel,“ ütles Kuldsaar. Oluline oleks edasise päikesevalguse vältimine, kuna see viib kiire ja spontaanse remissioonini.

Kuldsaare sõnul on leitud et teatud juhtudel võib kasu olla toopilistest glükokortikosteroididest. „Ägeda lööbe puhul ja villikeste esinemisel võib aidata ka niiske ja jaheda veega kompresside tegemisest. Antihistamiinikumid võivad vähesel määral leevendada sügelust,“ soovitas Kuldsaar.

Täispikka intervjuud Bret Kuldsaarega saab lugeda mai Apteekrist.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

2 kommentaari

Mhm
11.07.16 20:18
Ta ei oska :D
-40
   
+43
Evelin
06.06.16 08:37
Oleks võinud nimetada asju tavainimesele arusaadavamas keeles, et sellest artikklist lõplikult aru saad peab tundma meditsiini sõnavara
-53
   
+56

Lisa kommentaar

Saada