Enamik Eesti kooliõpilastest hindab oma terviseseisundit heaks

Enamik Eesti kooliõpilastest hindab oma terviseseisundit heaks

Statistikakogumikus "Laste heaolu" tuuakse välja, et noorte kasvav probleem on vaimse tervise häired, sh sõltuvusprobleemid. Peale riskitegurite oleks edaspidi vaja enam keskenduda vaimse tervise kaitsele ja laste ressursside tugevdamisele.

Enamik Eesti kooliõpilasi on oma eluga rahul ja hindab oma terviseseisundit heaks. Aastate jooksul on eluga rahulolu ka pisut suurenenud. Noorte kasvav probleem on vaimse tervise häired, sh sõltuvusprobleemid. Peale riskitegurite oleks edaspidi vaja enam keskenduda vaimse tervise kaitsele ja laste ressursside tugevdamisele. Ressursside all on silmas peetud nii lapse enda sisemisi ressursse – paindlikkust, sotsiaalseid oskusi, eluviisivalikuid – kui ka väliseid, keskkonnaga seotud ressursse – perekonda, haridusasutusi ja kogukonda laiemalt, leitakse analüüsis.

Eestis on 0–19-aastaste välispõhjustest tingitud surmade arv 100 000 elaniku kohta pidevalt vähenenud, kuid haigestumus vigastuste ja mürgistuste tõttu on püsinud samal tasemel. Vigastuste vältimiseks on oluline pöörata kodus, lasteasutuses ja kodukohas laiemalt tähelepanu nii füüsilise keskkonna turvalisusele kui ka sotsiaalsetele teguritele, sh noorte riskikäitumisele.

Aasta-aastalt on suurenenud tervisekaitsenõuetele (valgustatus, siseõhu kvaliteet, ruumide pindala ja korrashoid jne) vastavate koolieelsete lasteasutuste ja koolide arv. Peale füüsilise keskkonna on oluline pöörata enam tähelepanu  toetava psühhosotsiaalse keskkonna loomisele nii kodus kui ka haridusasutustes. 

Legaalsete uimastite tarvitamine on viimastel aastatel poiste hulgas veidi vähenenud ning illegaalsete uimastite oma teataval määral stabiliseerunud. Siiski on uimastid noortele endiselt liiga kergesti kättesaadavad ja nende proovimist alustatakse varakult. Peale selle, et uimastid kahjustavad otseselt noorte tervist ja arengut, suurendavad need oluliselt ka teiste riskikäitumisviiside ja vigastuste riski. Peale sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamise on tähtis pöörata enam tähelepanu uimastite kättesaadavuse vähendamisele riigi, kohalike omavalitsuste, erasektori, lastevanemate, kogukonnaliikmete jt osaliste koostöös.

Noorte seksuaaltervise näitajad on tänu mitmekülgsele ja järjepidevale ennetustööle hakanud paranema, kuid vajavad edaspidigi jätkusuutlikku süsteemset tähelepanu.

Vaktsineeritud laste hulk on küll suur, kuid aastate jooksul veidi kahanenud. Laste tervise kaitse huvides tuleks säilitada WHO soovituslik immuniseerimistase.

Loe lähemalt:  Statistikaameti kogumik „Laste heaolu

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada