31. mail tähistatakse tubakavaba päeva

Igal aastal haigestub Eestis tubakatoodete tarvitamise tagajärjel 3000 inimest ja sureb 2000 inimest.

Suitsetamine on kopsuvähi tekkes kõige suuremaks riskiteguriks, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest. Eestis suitsetatakse aastas 3000 tonni tubakat ning meil on umbes 400 000 regulaarset suitsetajat ja teiste suitsuvabade tubakatoodete tarvitajat. Teadlaste sõnul leidub tubakasuitsus üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed.

Trend näitab, et kui meeste seas on suitsetamine vaikselt langemas, siis naiste seas on selle levik tõusmas. Suitsetamine kahjustab naisi tugevamini, kuna naised on tubakamürkide suhtes vastuvõtlikumad ning tundlikumad rinna-, emakakaela- ja kopsuvähki tekitavate kasvajate suhtes.

Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud loobuksid suitsetamisest.

Omal algatusel tubakast loobumine on parim lahendus, kuid ainult 3–4% tubakatoodete tarvitajatest on selleks võimelised. Tubakast loobumise nõustamise täiendõppe läbinud tervishoiutöötaja ehk nõustaja abil tubakatoodetest loobumine on osutunud väga efektiivseks – ligi 20% nõustamisele tulnutest saab sealt abi ja jätab suitsetamise maha.

Tubakast loobumise meditsiinilist nõustamisteenust osutatakse Eestis tubakast loobumise nõustamise kabinettides (lisateave www.tai.ee ja www.terviseinfo.ee). Suitsetamisest loobumise nõustamisteenus on patsiendile tasuta. Nõu ja abi nii eesti kui vene keeles saab ka üleriigiliselt tasuta telefonilt 126 ja Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.