Verekeskus tähistab 70. sünnipäeva

Verekeskus tähistab 70. sünnipäeva

16. mail tähistab Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus oma 70. sünnipäeva.

Vabariikliku Vereülekande Jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941. haiglatele, et Vabariiklik Vereülekande Jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loetaksegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste tutvustab vereteenistuse ajalugu: „Algdokumenti Vabariikliku Vereülekande Jaama loomise kohta ei ole meil õnnestunud küll paraku leida, kuid ilmselt tuli vastavasisuline korraldus Moskvast NSVL Tervishoiu Rahvakomissariaadist 1941. a esimestel kuudel. Küll on aga teada faktid, et 21. märtsil 1941. a saatis Vabariikliku Vereülekande Jaama peaarst Herman Paul Rossmann Tallinna I Haiglale palve eraldada loodavale asutusele ruumid uues hoones 1. korruse läänepoolses tiivas ning 16. mail 1941 teatas dr Rossmann haiglatele, et Vabariiklik Vereülekande Jaam on alustanud tegevust ja on võimalik saada verd transfusioonideks. Konserveeritud verd anti esialgu tasuta.“

Dr Kullaste viitab 24. mail 1941 ajalehes Rahva Hääl ilmunud artiklile “Vereülekandega inimelusid päästmas”, kus oli järgmine teade: ”Moskva Keskinstituudi poolt avati Tallinna I Haiglas Vabariiklik Vereülekande Jaam, mida juhatab dr Herman Paul Rossmann. Vereülekande Jaamal on 90 doonorit. Tegelikuks verevõtjaks-konserveerijaks on dr Bruno Habicht, kes selleks käis tutvumas Moskvas dr Bogdasarovi juures.” Dr Bruno Habicht oli konserveerimise osakonna juhataja. Peale tema töötas osakonnas veel kirurg Peeter Lepp.

Eestis oli mullu 36 136 doonorit, neist regulaarseid 27 467. 2010. aastal tehti Eesti haiglates kokku 17 908 patsiendile 86 817 erineva verekomponendi ülekannet.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada