| Hiinlased on oma kokakunsti üle uhked. Hiina köök on levinud üle kogu maailma ning hinnatud oma maitsete harmoonia poolest.
Köögitraditsioonid
Riisi kasvatati Hiinas juba kolm tuhat aastat, enne kui see oskus mujale
kandus. Söömispulgad, lusikas ja wok-pann on leiutatud Hiinas.
Tänapäevane hiina köök on kahe-kolme sajandi vanune - umbes sel ajal
jõudsid ülikud niikaugele, et võisid endile tõelisi hõrgutisi lubada! Toidul on tähtis osa hiinlaste rituaalides: toiduohvreid tuuakse jumalaile ja esivanemaile ning riisiterad on abiks kummitustega kokkuleppele jõudmisel. Uusaastakombed seostuvad traditsiooniliste toitudega, näiteks riisi söömine toob järgminseks aastaks jõukust, datlid ja kastanid - pojaõnne. Sügisestel saagikorjamise ehk Kuu-pidustustel maiustatakse Kuu-kookidega ning neid sõpradele kinkides soovitakse õnnelikku sügist ja pehmet talve.
Algupärane hiina köök on üsna tervislik: riis, oad, juurvili, mereannid... Kuid mõneti erinevavd söömistavadelt Hiina lõuna- ja põhjaosa. Shanghais süüakse palju mereande, Pekingis aga rohkem liha. Põhja pool on põhitoiduks kartul, lõunas aga riis. Tofut - sojajuustu - ja kuivatatud seeni süüakse kõikjal Hiinas, samuti ka ube ja idusid. Lõunas annab loodus juurvilja ja puuvilja aasta ringi, põhjas on talvisel toidulaual ka hapukapsas.
Tänapäeval on Hiinas üha rohkem "lääne" haigusi, nagu näiteks diabeeti.
C-vitamiini võib toidus väheseks jääda, kuna kõiki juurvilju süüakse
küpsetatult, mitte kunagi toorelt. Ka B-vitamiini ei pruugi hiina toit
küllaldaselt sisaldada: kasutatakse vaid kooritud, valget riisi, ehkki
tumedas on rohkem vitamiine ja mineraalaineid. Samas ei ole osteoporoos
Hiinas probleemiks, ehkki piimatooteid süüakse üldiselt vähe. Oma osa on
siin pärilikest teguritest tingitud kaltsiumi paremal imendumisel, võrreldes eurooplastega, samuti saadakse kaltsiumi mereandidest ja ubadest. Rohkem päikesepaistet ja hiinlaste suurem liikuvus kui meil, mõjuvad samuti positiivselt.
Tasakaal hiina moodi
Hiina meditsiin toetub hiina traditsioonilisele filosoofiale, mille põhimõisteid on yin ja yang. Naiselik, passiivne, maine yin ja mehelik, aktiivne, taevast valitsev yang peavad olema tasakaalus. Hiina arst uurib alati patsiendi keelt, katsub pulssi ja küsib ta söömisharjumuste kohta. Keelest on näha, kuidas on lood yin-yangi tasakaaluga. Seda mõjutab ka ilmastik ja aastaaeg.
Kui organism on tasakaalus, siis on see ka terve ning suudab ise
ümbruskonna mõjudega toime tulla. Ühesuguseid toitumisnõuandeid kõigile
patsientidele arst anda ei saa, sest iga inimene on erinev. Üldiselt tuleks talvel süüa rohkem liha ja vürtse - need tugevdavad soojustandvat yang-energiat. Suvel sooja ilmaga on kasulikum süüa palju juur- ja puuvilju, kuna nad annavad yin-energiat. Taimetoitlased saavad talvel yangi soojast toidust ning ingverist, aniisist, pipardest, sibulatest, punastest ubadest, ka piimatoodetest. Soja ja riis on energia poolest neutraalsed ning neid süüaksegi aasta läbi. Juurviljadest-puuviljadest on kõige rohkem yini kurgis, kõrvitsas ja baklazaanis. Roheline tee, mida juuakse nii söögi ajal kui pärast sööki - hiina köögis pole järelroad soositud - lisab yini; zensenn ehk gingseng, mis meilgi ravimtaimena tuntud, tugevdab yangi.
|
Lisa kommentaar