Kes piima ei joo, riskib oma tervisega. Kui piim tõepoolest ei maitse, tuleb see asendada kohupiima, juustu, jogurtiga. Piim ja piimatooted sobivad igas vanuses inimeste igapäevamenüüsse ja kuuluvad esmavajalike toiduainete hulka. Lehmapiima koostis oleneb mõnevõrra lehma tõust, söötmisest, aastaajast jm, kuid igal juhul on see väärtuslik valgu-, mineraalainete ja vitamiinide allikas. Valgud Lehmapiim sisaldab 3,3 3,6% valku, mille koostisse kuulub kuni19 aminohapet. Piimas on kõige rohkem kasvavale lapsele hädavajalikke aminohappeid. Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise valmistada. Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid piimatooteid, võib puudu jääda metioniinist ja tsüsteiinist, seepärast tuleb süüa ka juustu või kohupiima. Piim sobib hästi taimse toidu juurde (leib, sai, oad, kruubid, mais, riis, kartul, juurviljad). Oma aminohappelise koostisega on piimavalk taimetoidu täienduseks. Juurde võiks pakkuda kala ja mõõdukalt liha. Hästi sobib ka juust ja muna. Valgurikas on hapukoorega kartulisalat, kuhu lisatud muna ja juustu. Piima töötlemisel piimavalk mõnevõrra muutub. Piimatööstuses piima kuumutatakse, homogeniseeritakse ja fermenteeritakse (keefiri, jogurti ja juustu valmistamisel). Eriti väärtuslikud on fermenteeritud tooted selle poolest, et neis lahustuvad valgud lõhustuvad igas eas inimeste seedekulglas hästi. See on tähtis eriti vanurite ja laste puhul. Piim ja piimatooted sobivad mitmete ainevahetuse eripärade puhul. Lausa dieettoidu komponentidena soovitatakse neid mao- ja maksahaigetele. Kui on kalduvus neerukivide tekkeks, on piimatooted väärtusliku loomse valgu allikaks. Saksamaal tuntakse lihtsat reeglit: pool liitrit piima ja 50 g juustu või kohupiima katab peaaegu kogu päevase loomse valgu vajaduse. Piim ja piimatooted on läbi aegade olnud ka kõige odavamad loomse valgu allikad ning tõenäoliselt on nad seda ka praegu. Mineraalained Mineraalainetest on piimas kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi, kloori, magneesiumi. Kaltsium on vajalik luustikule, hammastele, lihastele, närvisüsteemile, südamele ja üldse kõigile rakkudele. Kui organism ei saa kaltsiumi küllaldaselt, võivad tekkida krambid lihastes, lastel võib kaltsiumipuudus tekitada luustiku väärarenguid ning luustiku kasv võib pidurduda, samuti esinevad luumurrud. Vaevusteks on ka liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries. Luude hõrenemine võib ohustada last juba emaüsas, kui ema toit ei sisalda küllaldaselt kaltsiumi. Piim ja piimatooted moodustavad kaltsiumiallikana 75% tavalisest segatoidust. Kaltsiumi omastamiseks on vaja D-vitamiini. Inimese kasvuperioodil on just sel vitamiinil otsustav tähtsus nii kõhrkoe kui ka luukoe ainevahetuses. D-vitamiini puudus ähvardab eriti sügisel ja talvel. Päikesekiired aitavad moodustada D3-vitamiini hormonaalset vormi, mis suunab kaltsiumi luudesse. Ka kalarasv ja munad aitavad kaltsiumi omastada. Magneesium on südamele ja veresoonetele sama vajalik kui kaltsium. Piim ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Luumassi normaalseks arenguks peab kaltsiumi ja fosfori vahekord toidus olema 1:1. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. Vitamiinid Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam, olenevalt aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks PP) sisaldus on väiksem, kuid nende omastatavus see-eest kuni 96%. Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas praegu tõsiseks probleemiks osteoporoos luuhõrenemine. Kui piim ei sobi Mõnedele inimestele piim ei sobi neil on laktoosi intolerants ehk hüpolaktaasia. Hüpolaktaasia on üsna levinud ainevahetushäire, mis avaldub selles, et rõõsa piima joomise järel võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Laktoosi imendumishäire tuleneb laktoosi seediva ensüümi (laktaasi) vähesusest. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hüpolaktaasia puhul enamasti hästi hapendatud piimatooteid hapupiima, hapukoort, keefiri, jogurtit, kohupiima ja juustu. Piima ja piimatooteid ei tohi mingil juhul menüüst välja jätta. Tuntakse ka tõelist lehmapiima-allergiat, mida esineb tunduvalt harvemini (ühel inimesel sajast). Siin on tegemist mõnede piimas leiduvate valkude talumatusega. Dieedi määrab arst. Enamasti võivad aga ka allergikud tarvitada hapendatud piimatooteid. Piim ja piimatooted on väärtuslikud esmavajalikud toiduained. Ilma nendeta läbi ei saa, kuid samuti ei ole võimalik ainult nendega katta kõiki organismi vajadusi. Mitmekülgseks toitumiseks on hädavajalikud ka teised toiduained teraviljad, leib, liha, kala, muna, puu-ja aedviljad, taimeõli jpm. |
Lisa kommentaar