Piima kiituseks

Kes piima ei joo, riskib oma tervisega. Kui piim tõepoolest ei maitse, tuleb see asendada kohupiima, juustu, jogurtiga. Piim ja piimatooted sobivad igas vanuses inimeste igapäevamenüüsse ja kuuluvad esmavajalike toiduainete hulka.

Kes piima ei joo, riskib oma tervisega. Kui piim tõepoolest ei maitse,
tuleb see asendada kohupiima, juustu, jogurtiga.

Piim ja piimatooted sobivad igas vanuses inimeste igapäevamenüüsse ja
kuuluvad esmavajalike toiduainete hulka.

Lehmapiima koostis oleneb mõnevõrra lehma tõust, söötmisest, aastaajast
jm, kuid igal juhul on see väärtuslik valgu-, mineraalainete ja
vitamiinide allikas.


Valgud

Lehmapiim sisaldab 3,3 ­ 3,6% valku, mille koostisse kuulub kuni19
aminohapet. Piimas on kõige rohkem kasvavale lapsele hädavajalikke
aminohappeid. Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need
sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise
valmistada.

Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud
aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid
piimatooteid, võib puudu jääda metioniinist ja tsüsteiinist, seepärast
tuleb süüa ka juustu või kohupiima.

Piim sobib hästi taimse toidu juurde (leib, sai, oad, kruubid, mais,
riis, kartul, juurviljad). Oma aminohappelise koostisega on piimavalk
taimetoidu täienduseks. Juurde võiks pakkuda kala ja mõõdukalt liha.
Hästi sobib ka juust ja muna. Valgurikas on hapukoorega kartulisalat,
kuhu lisatud muna ja juustu.

Piima töötlemisel piimavalk mõnevõrra muutub. Piimatööstuses piima
kuumutatakse, homogeniseeritakse ja fermenteeritakse (keefiri, jogurti
ja juustu valmistamisel). Eriti väärtuslikud on fermenteeritud tooted
selle poolest, et neis lahustuvad valgud lõhustuvad igas eas inimeste
seedekulglas hästi. See on tähtis eriti vanurite ja laste puhul.

Piim ja piimatooted sobivad mitmete ainevahetuse eripärade puhul. Lausa
dieettoidu komponentidena soovitatakse neid mao- ja maksahaigetele. Kui
on kalduvus neerukivide tekkeks, on piimatooted väärtusliku loomse valgu
allikaks.

Saksamaal tuntakse lihtsat reeglit: pool liitrit piima ja 50 g juustu
või kohupiima katab peaaegu kogu päevase loomse valgu vajaduse. Piim ja
piimatooted on läbi aegade olnud ka kõige odavamad loomse valgu allikad
ning tõenäoliselt on nad seda ka praegu.


Mineraalained

Mineraalainetest on piimas kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi,
kloori, magneesiumi.

Kaltsium on vajalik luustikule, hammastele, lihastele, närvisüsteemile,
südamele ja üldse kõigile rakkudele. Kui organism ei saa kaltsiumi
küllaldaselt, võivad tekkida krambid lihastes, lastel võib
kaltsiumipuudus tekitada luustiku väärarenguid ning luustiku kasv võib
pidurduda, samuti esinevad luumurrud. Vaevusteks on ka liigesevalud,
aeglane pulss, hambakaaries. Luude hõrenemine võib ohustada last juba
emaüsas, kui ema toit ei sisalda küllaldaselt kaltsiumi.

Piim ja piimatooted moodustavad kaltsiumiallikana 75% tavalisest
segatoidust.

Kaltsiumi omastamiseks on vaja D-vitamiini. Inimese kasvuperioodil on
just sel vitamiinil otsustav tähtsus nii kõhrkoe kui ka luukoe
ainevahetuses. D-vitamiini puudus ähvardab eriti sügisel ja talvel.
Päikesekiired aitavad moodustada D3-vitamiini hormonaalset vormi, mis
suunab kaltsiumi luudesse. Ka kalarasv ja munad aitavad kaltsiumi
omastada.

Magneesium on südamele ja veresoonetele sama vajalik kui kaltsium. Piim
ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi
magneesiumivajadust.

Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus.
Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu,
väsimust jm. Luumassi normaalseks arenguks peab kaltsiumi ja fosfori
vahekord toidus olema 1:1.

Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi,
boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni.


Vitamiinid

Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid
vitamiine B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam,
olenevalt aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks PP) sisaldus on
väiksem, kuid nende omastatavus see-eest kuni 96%.

Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas praegu tõsiseks probleemiks osteoporoos ­ luuhõrenemine.


Kui piim ei sobi

Mõnedele inimestele piim ei sobi ­ neil on laktoosi intolerants ehk
hüpolaktaasia. Hüpolaktaasia on üsna levinud ainevahetushäire, mis
avaldub selles, et rõõsa piima joomise järel võib tekkida
ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Laktoosi imendumishäire tuleneb
laktoosi seediva ensüümi (laktaasi) vähesusest. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hüpolaktaasia puhul enamasti hästi hapendatud piimatooteid ­ hapupiima, hapukoort, keefiri, jogurtit, ­ kohupiima ja juustu. Piima ja piimatooteid ei tohi mingil juhul menüüst välja jätta.

Tuntakse ka tõelist lehmapiima-allergiat, mida esineb tunduvalt
harvemini (ühel inimesel sajast). Siin on tegemist mõnede piimas
leiduvate valkude talumatusega. Dieedi määrab arst. Enamasti võivad aga
ka allergikud tarvitada hapendatud piimatooteid.

Piim ja piimatooted on väärtuslikud esmavajalikud toiduained. Ilma
nendeta läbi ei saa, kuid samuti ei ole võimalik ainult nendega katta
kõiki organismi vajadusi. Mitmekülgseks toitumiseks on hädavajalikud ka
teised toiduained ­ teraviljad, leib, liha, kala, muna, puu-ja
aedviljad, taimeõli jpm.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada